Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Vara-Keskaeg, Viikingid, Ristiusk Vara-Keskajal, Bütsants.

eksisteeris. Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016.-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala. 12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas

Ajalugu

3

docx

Ristisõjad

Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aa

Ajalugu

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse ­ Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad ­ kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust ­ 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik:

Ajalugu

10

odt

VARAKESKAEG (476 – 1054)

Karl Suurest sai ideaalse kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu Kr läänemaailma valitsejaks (v.a Britannia). Ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Karl Suur kuulutati 800 keisriks paavsti teol. Siit algab keskaegse keisririigi taastamine. Rooma impeeriumil oli nüüd kaks keisrit. 8. saj-sse langeb karolingide renessanss. Kult õitseng sai alguse 7. saj. Iirimaal. Briti kloostrikultuur saavutas õitsengu 8. saj-l, Beda Venerabilise ajal, kes kirj raamatu Briti kiriku ajaloost. Karl Suur edendas kloostrikultuuri Mandri-Euroopas ning ka kujundas õukonnakultuuri. Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all saratseenid, idast tulid ungarlased ning 10. saj. I poolel olid Lääne-Euroopa purustav jõud. Põhja poolt ründasid normannid, kelle mõju oli kõige suurem

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Translatio imperii. Keisririikide järgnevus. Kõigepealt oli Babüloonia, siis meedlased ja Pärasia, siis makedoonlased-kreeklased, pärast seda roomlased. Siis kreeklased (Bütsants), seejärel frangid (Karl Suur ja Karolingid), siis langobardid (9. sajandi lõpp ja 10. sajandi I poole Itaalia "keisrid"). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad, et imperii on jõudnud nendeni). Renovatio imperii Romanorum on Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche

Keskaeg

30

doc

Keskaeg

· 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg ­ võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni. Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool ­ 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim. Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid, vaimulätteid.

10.klassi ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu

88

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu

Kommentaarid (0)