Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #1 Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #2 Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #3 Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #4 Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #5 Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #6 Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Miaaa Õppematerjali autor
Päris põhjalikult koostatud powerpointi esitlus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle.

Ühiskond
thumbnail
32
doc

Geograafia riigieksam 2006

ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline Demograafilise ülemineku Demograafilise ülemineku Kaasaegne rahvastiku rahvastiku tüüp esimene etapp ehk teine etapp ehk rahvastiku tüüp demograafiline plahvatus vananemine Sündimus Väga kõrge ~30- Väga kõrge ~30-40‰ Hakkab järk-järgult Madal, isegi ~10% langema, jõudes 10‰ Suremus Väga kõrge ~30- Hakkab järk-järgult Suremus langeb vähe, Madal, isegi ~10% 40‰ langema, jõudes 15‰ jõudes 10‰

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia

olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp 50 esimene etapp teine etapp 40 30 sündimus suremus 20 10 0

Geograafia
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp 50 esimene etapp teine etapp 40 30 sündimus suremus 20 10 0

Geograafia
thumbnail
13
pdf

Eksam

slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 18. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele;

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun