Üldmeteoroloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Tegijapoiss 2010
Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks
Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast
kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti
selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed
inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti.
Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu
temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi
javaatlusi.
Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on
meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus.
Fahrenheiti skaala ­ Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur
mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur.
Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures.
Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi
skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 ­ ga .
Temperatuuril -40° F on ka Celsius -40° kraadi . Temperatuuril +50°F on täpse ja
ligikaudne Celsiuse näit sama ( -10°)
onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32
=30
Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32
Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25
ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on
R=4/5 *C
Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis
neid punkte kutsutakse Püsipunktideks.
Esimene Hg Baromeeter ­ Torricelli (1643) ­ ligi meetrine klaastoru täideti
elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni
ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid
elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk.
Valem vedeliku toru (külg avast) väljavoolamis kiiruse leidmiseks
Tegijapoiss 2010
Õhurõhu arvutamised
Õhurõhu arvutamise valem
Raskuskiirenduse arvutamine lähtuvalt laiuskraadist ( vaevalt seda vaja läheb)
G=978.049 ( 1+ 0.005288 sin2 - 0.000006 sin22) (cm/s2)
Õhurõhu arvutamise näide suvaliste andmetega

Sellest lähtuvalt saab teada et:
1) 1 N/m2 = 1 Pa
2) 100 000 Pa = 1 Bar
3) 1 Bar = 1 atm ( looduslik atmosfäär) = 1 at (tehniline atmosfäär) vb ple õige
4) 1Bar = 1000mbar ­i , ülemises pole kindel
Ülesanne Tehnilise atmosfääri leidmiseks ( at)
1at=1kgf/ cm2 kgf = N ehk tuleb 1013.25 mbar-i teha üheks N/cm2
Ülemise ülesande põhjal ( 1m2 = 10 000 cm2)
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Üldmeteoroloogia konspekt #1 Üldmeteoroloogia konspekt #2 Üldmeteoroloogia konspekt #3 Üldmeteoroloogia konspekt #4 Üldmeteoroloogia konspekt #5 Üldmeteoroloogia konspekt #6 Üldmeteoroloogia konspekt #7 Üldmeteoroloogia konspekt #8 Üldmeteoroloogia konspekt #9 Üldmeteoroloogia konspekt #10 Üldmeteoroloogia konspekt #11 Üldmeteoroloogia konspekt #12 Üldmeteoroloogia konspekt #13 Üldmeteoroloogia konspekt #14 Üldmeteoroloogia konspekt #15 Üldmeteoroloogia konspekt #16 Üldmeteoroloogia konspekt #17 Üldmeteoroloogia konspekt #18 Üldmeteoroloogia konspekt #19 Üldmeteoroloogia konspekt #20 Üldmeteoroloogia konspekt #21 Üldmeteoroloogia konspekt #22 Üldmeteoroloogia konspekt #23 Üldmeteoroloogia konspekt #24 Üldmeteoroloogia konspekt #25 Üldmeteoroloogia konspekt #26 Üldmeteoroloogia konspekt #27 Üldmeteoroloogia konspekt #28 Üldmeteoroloogia konspekt #29 Üldmeteoroloogia konspekt #30 Üldmeteoroloogia konspekt #31 Üldmeteoroloogia konspekt #32 Üldmeteoroloogia konspekt #33 Üldmeteoroloogia konspekt #34 Üldmeteoroloogia konspekt #35 Üldmeteoroloogia konspekt #36 Üldmeteoroloogia konspekt #37 Üldmeteoroloogia konspekt #38 Üldmeteoroloogia konspekt #39 Üldmeteoroloogia konspekt #40 Üldmeteoroloogia konspekt #41 Üldmeteoroloogia konspekt #42
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tanel84 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

klimatoloogia, fahrenheiti skaala, reamuri skaala, torricelli baromeetrit, lennunduses, tai, utc, gnass, loran, orkaani tekkeks, geofüüsika, ideaalne gaas, konsentratsioon, teisisõnu, kihtideks jaotamisel, külmal aastaajal, tropopaus, jugavoolude tekkimiseks, kummalgi poolkeral, stratosfaar, tihedamad kihid, kõrgusel 75, vaartusteni 1500, keskmine moolimass, standardatmosfäär, planetaarne kaitsekiht, dobsoni ühik, biodoos, fuusikalis, 764h, kondendseerumine, daltoni seadus, veeauru olekuvõrrand, kastepunkt, niiske õhk, virtuaalne temperatuur, termomeetri nait, meteoroloogilises praktikas, psuhromeetrite konstandid, statsionaarne, absoluutne niiskus, kastepunkt, ohuniiskuse kondenseerumine, küllastusvajak, konspektis, nomogramm, keskmine päikeseööpäev, täheaasta, juuliuse kalender, maa kaldenurk, ekvaatoril, pööripeäval, maa orbiit, põhjapoolekera suvi, astronoomiline ühik, max, 017, coriolise jõud, el nino, enso, ekmani hoovus, atmosfääri liikumised, paksus 1, peegeldumiskoefitsent, ppk, ekmani, ekman, tundidel, gradienttuul, tsüklon, antitsüklon, võrreldes tsükloniga, coriolise jõud, baromeetriline aste, mbar, baromeetriline nivelleerimine, 2500m kõrgusel, keha soojusmahtuvus, isokoorsed, põhjendus, clapeyon, matemaatiliselt väljendades, parcel, temperatuurimuutus kõrgusega, õhumassi energia, visuaalselt, konvektsioonivoo, olenevalt aluspinnast, briis, õhtused, föön, boora, kõrbetuuled, atmosfaarifront, külm front, soe front, oklundeerunud front, ioon, isotoop, radoon, ionosfaar, välk, striimer, plasma, põuavälk, koronaator, jugavool, ekvaatoril, valguskiirte refraktsioon, murdumisnäitaja, refraktsiooni kaudu, keskmisel 6, negatiivne refraktsioon, miraaž, mendelejev, väisälä

Sisukord

  • Tegijapoiss 2010
  • Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks
  • Klimatoloogia
  • Fahrenheiti skaala
  • Reamuri skaala
  • Esimene Hg Baromeeter
  • Õhurõhu arvutamised
  • Õhurõhu
  • Raskuskiirenduse
  • Baromeetritest ( õhurõhu mõõteriistad)
  • Anderoidbaromeeter
  • Beauforti tuulteskaala
  • Ajasüsteemid
  • GMT= UT
  • GPS
  • Sateliit positsioneerimine
  • Global Positioning System
  • GLONASS
  • Global Navigation Satellite System
  • LORAN
  • Long Range Aid to Navigation
  • LORAN-C
  • Long Range Navigation time
  • AERONET
  • Geofüüsika
  • Meteoroloogilised elemendid
  • Ideaalne gaas
  • Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit
  • Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand
  • Hüdrostaatika valem
  • Ülerõhu
  • Atmosfääri vertikaalne ulatus
  • Atmosfäär
  • Troposfäär
  • Tropopaus
  • Stratosfaar
  • Stratopaus
  • Mesosfaar
  • Mesopaus
  • Termosfäär
  • Termopaus
  • Eksosfaar
  • Tihenduslikult homogeenne atmosfäär
  • Keskmine moolimass – selle saab korrutades tiheduse ja universaasle mooliruumala
  • /mol)
  • Standardatmosfäärid
  • Osoon
  • Biodoos
  • Dobsoni ühik
  • Dobsoni ühiku definitsioon osoonimolekulide arvu jargi on järgmine
  • Biodoos ehk minimaalne erüteemne doos
  • Kohalik keskmine päikese aeg
  • Tõeline päikeseaeg
  • Liibanoni efekt
  • Ideaalnse gaasi oleku võrrand
  • Kelvini temperatuuri
  • Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand
  • Küllastava veeauru rõhk
  • t/243.33+t
  • Õhus olevate gaaside
  • Suhteline ehk relatiivne niiskus
  • Psühromeeter
  • Psühromeetriline valem
  • Statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter
  • August
  • Aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter
  • Assmann
  • Absoluutne niiskus
  • Eriniiskus
  • Kastepunkt
  • Kastepunkti (temperatuuri) defitsiit
  • Küllastusvajak ehk küllastusdefitsiit
  • Niiskusvajak ehk niiskusdefitsiit
  • Magnuse valemi
  • Veeauru osarõhud
  • Nomogramm
  • Suhteline niiskus
  • Maa tiirlemised pöörlemised ajasüsteemid jne
  • Keskmine päikeseööpäev
  • Juuliuse kalender
  • Troopiline aasta
  • Gregoriuse e. uus kalender
  • Nurkkiirus on
  • =2pii/t(24h)
  • Vähi pöörijoon
  • Astronoomiline ühik
  • Milankovitši paleoklimatoloogia
  • Baer-Babinet seadus
  • Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast
  • jõgi ei pea olema meridionaalselt orienteeritud)
  • Vektorkorrutis
  • Corolise kiirendus ja jõud – kallutab põhjapoolekral liikumist paremale
  • Parameeter aka sagedus
  • Passaattuuled
  • Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus
  • El nino – Peruu ja Tsiili rannikul asset leidev loodusnähtus
  • Ekmani hoovus
  • Planetaarne pinnakiht (PPK)
  • Karmani parameter
  • Kiiruse dimension
  • Gradienttuul
  • Tsüklon
  • Antitsüklon
  • Coriolise jõud = rõhu gradientjõud + tsentrifugaaljõud
  • Baromeetriline aste
  • Niiske õhu tiheduse valem
  • Baromeetriline nivelleerimine
  • Isokoorsed
  • Termodünaamika esimene seadus
  • Molaarne isokoorne soojusmahtuvus
  • Isobaarsed protsessid
  • gaasikogus 1mool)
  • Clapeyon-Mendelejevi
  • Homogeenses atmosfääris kahaneks temperatuur kõrgusega ühtlaselt
  • Gradient
  • Termodünaamika
  • Temperatuuri kuivadiabaatiline gradient
  • Adiabaatiline protsess
  • Märgadiabaatilise protsessi võrrand
  • Alumine peaks olema selle protsessi konstant vms
  • Parcel
  • Kui tegemist on niiske õhuga
  • Individuaalse õhukoguse ja ümbritseva õhu tiheduste erinevus nivool z+ delta z
  • Tasakaalust välja viidud parcel hakkab stabiilse stratifikatsiooni korral võnkuma
  • Kui Parcelit ümbritsevas õhumassis
  • Aeroloogiline sondeerimine
  • Kolmanda konspekti staff algab
  • Pilved tekivad
  • Konvektsioonivoo
  • Kiudpilved
  • Kiud-Rünkpilved
  • Kiud-kihtpilved
  • Kõrg-rünkpilved
  • Kõrg-kihtpilved
  • Kiht-Rünkpilved
  • Kihtpilved
  • Kiht-sajupilved
  • Rünkpilved
  • Rünk-sajupilved ehk äikesepilved
  • Pilvisuse
  • Oktantsüsteemis
  • Briis
  • Orutuuled
  • Õhtused-öised mäetuuled (mäest alla puhuvad tuuled)
  • Föön
  • Boora
  • Kõrbetuuled
  • Atmosfäärifrondid
  • Atmosfaarifront
  • Külm front
  • Teistliiki külma
  • Sekundaarsed külmad frondid on frondid e. järelfrondid
  • Soe front
  • Oklundeerunud front
  • Atmosfäärielekter
  • Isotoop
  • Elektrostaatilise tõukumise
  • Raadiumi
  • Ionosfaar
  • Õhu liikumise kiirusvektor
  • Plasma
  • Jugavool
  • Valguskiirte refraktsioon
  • Valguskiire trajektoori võrrand atmosfääris
  • Negatiivne refraktsioon

Teemad

  • meteoroloogia
  • konverteerimiseks
  • onverteerimiseks
  • Püsipunktideks
  • vb ple õige
  • Tehnilise atmosfääri
  • anumbaromeetriks
  • bofoorid
  • GNASS
  • temperatuur
  • Tihedus
  • va. Veeaur
  • Mendelelejev-Claperony
  • hüdrostaatika valem
  • kaalu P
  • p=roo*g*h – hüdrostaatika põhivalem
  • km
  • inversioonikiht
  • 3 km
  • jugavoolud
  • atmosfaari gaasilise koostise jargi, 2) turbulentsi (vertikaalsete õhuvoolude)
  • olemasolu jargi, 3) gaaside ioniseerituse jargi
  • saab arvutada gaaside
  • tihedusi
  • dm
  • Planetaarne kaitsekiht – osoonikiht mis kaitseb maad
  • ultraviolettkiirguseks
  • 400 nm)
  • 315 nm)
  • erüteemne UV-kiirgus
  • 280 nm)
  • Dobsoni
  • ühikuks
  • planetaarne
  • keskmine osoonikihi paksus . Osooniauk triivib polaaralade juurest ekvaatori poole
  • Dobsoni ühiku definitsioon osoonimolekulide arvu jargi on järgmine
  • tõelise päikeseaja järgi
  • tõeline päikeseaeg = kohalik keskmine aeg
  • ajavõrrandiga arvutatav parand
  • Tõeline päikese aeg TST= GMT + 1/15 E – AV
  • TST= GMT + 1/15 E + AV
  • Rayleigh
  • Kui palju aega kulub 1 indeksiga UV kiirguse korral I nahatüübiga inimesel
  • erüteemse doosi saamiseks
  • Tunni ajaga kogunev MED-ide hulk
  • Mendelejev-Clapeyroni võrrand
  • Kriitlist piiri
  • Daltoni seadus
  • Kuivas õhus
  • pV(kuiv) = R (kuiv)*T
  • Kuiva õhu moolimass
  • Kuiv) = 28.96 g/mol
  • Kuiva õhu olekuvõrrand
  • Veeauru olekuvõrrand
  • Kastepunkt
  • olekuvõrrand
  • e V (veeaur) = R (veeaur) * T e
  • Niiske õhk
  • kõrgem
  • tavatemperatuurist
  • Virtuaalne temperatuur
  • Niiske õhu tihedus
  • on pisut väiksem kuiva omast
  • Niiske õhu tihedus
  • Magnuse valem
  • veeauru rõhku
  • e= E(märg) – K(t(kuiv) – t(märg)) p
  • aspiratsiooni ehk Assmanni
  • psuhromeeter
  • Statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter
  • Aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter
  • a=217 e/T
  • a=(0.8e) / (1
  • RH = osarõhk(psühho valemitega) e / maksimaalne võimalik
  • veeauru rõhk E (Magnuse valem)
  • Täheaasta
  • tähe ööpäevi
  • kaldenurk
  • võrdpäevsus. Vähi pöörijoonest
  • Kaljukitse pöörijoon
  • troopiliseks
  • palavvoondiks
  • polaarehk külmvoonditeks
  • parasvoondid
  • jõgi ei pea olema meridionaalselt orienteeritud)
  • c = a x b (vektorimärk kõigil peal)
  • kiirenduse arvutusvalem
  • kõrvalekalle
  • antipassaadid
  • hobulaiused
  • La Nina
  • Ekmani hoovus
  • Ekmani spiraaliks
  • turbulentset sisehõõret ehk turbulentset viskoossust
  • aluspinna ebatasasused ja aluspinnaebaühtlane soojenemine
  • e logaritmiline kiht
  • dünaamiline kiirus . z
  • on ka ühtlasi kareduse parameeter
  • mis reguleerib kiiruse kasvu kõrgusega
  • Van Mieghem-i
  • Isobaar
  • Gradienttuul
  • Gesotroofiline tuul
  • et madalama rõhuga ala jääb
  • vasakule
  • rõhu gradientjõud = Coriolise jõud + tsentrifugaaljõud
  • Baromeetriliseks astmeks
  • ühik on 1mbar/1hPa
  • virtuaalne
  • mbar-ides
  • soojusmahtuvus
  • aine erisoojuseks
  • Termodünaamika esimene seadus
  • R Mayeri valem
  • gaasikogus 1mool)
  • vabadusastmete
  • adiabaatilisteks
  • märgabiabaatilise gradiendiga
  • stabiilne e. püsiv
  • labiidne
  • ehk ebapüsiv tasakaal
  • indifirentne ehk neutraalne
  • Parcel
  • algnivoosuhtes same õhukoguse võnkesageduse valemi ehk Väisälä-Brunti
  • valemi
  • temperatuur ei muutu siis on
  • temperatuurikõver
  • märja adiabaadi kõver
  • energia
  • Konvektsioonitasapind
  • alumise piiri järgi
  • vertikaalse arenguga
  • pilvepallidest
  • kohalikeks tuulteks
  • merebriis
  • Maabriis
  • Föön
  • esimene liik
  • sooja tüüpi okludeerunud frondiga
  • kulma tüüpi okludeerunud frondiga
  • aerosooliosakestega
  • Aerosool
  • Isotoop
  • aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida
  • muudavad õhu elektrit juhtivaks. Kõrgemaid õhukihte ioniseerib päikese UV
  • kiirgus
  • veetilgad ja
  • jääkristallid
  • ÄIKE
  • Striimeri teooria
  • Striimer
  • Gaaslahendus
  • Sammliidrid on välgu sik-sakid
  • Põuavälk
  • Koronaator
  • polaarfrondi jugavool
  • subtroopiline jugavool
  • selge õhu turbulentsi
  • n-1)1000000
  • Virtuaalse temperatuuri
  • märja õhuga
  • maapealne refraktsioon
  • refraktsiooni
  • nurgaks
  • rohelist valgust
  • alumiseks , ülemiseks ja külg miraažiks
  • Fatamorgaana
  • Alumine miraaž
  • Ülemise miraaži
  • Külgmiraaž

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
doc
16
doc
10
doc
4
doc
50
doc
8
doc
8
docx
74
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto