Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused (5)

Tallinna Tehnikaülikool - Kategooriata - Üldloodusteadus

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #1

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #2

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #3

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #4

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #5

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

173 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

1. Mis on aine? Andke definitsioon.
2. Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest?
3. Kuidas tõestada, et aatomid ja molekulid on pidevas soojusliikumises?
4. Mis on aine agregaatolek? Mitu agregaatolekut tunnete?
5. Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel.
6. 1 liiter on (tõmmake joon ümber kõigile õigetele vastustele)
• 103 cm3
• 106 mm3
• 10-4 m3
• 1015 mm3
• 1020 Ǻ3
7. Kas aatomi raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-1 nm
• 10-8 mm
• 10-13 km
• 10-8 cm
• 10-5 mm
• 10-7 cm
8. Kas aatomituuma raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-4 m
• 10-17 km
• 10-5 Ǻ
• 10-10 cm
9. Kui tuuma raadius oleks 1 m, kui suur oleks (vesiniku)aatomi raadius (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 105 m
• 1 km
• 10 km
• 107 cm
10. Kui kõikide aatomite raadiused oleksid suurendatud nii, et 1Ǻ=1cm, siis missugune oleks inimese pikkus, kes nüüd (normaalsetest aatomitest koosnevana) on 170 cm pikk (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 1,7 108 m
• 170 000 km
• 1,7 105 km
• 1,7 1010 cm
(Maalt Kuule on 250 000 km)
11. Arvuta vesiniku aatomi ja glükoosi molekuli mass grammides.
12. Arvutage ühe molekuli ümber olev keskmine ruumala gaasis ja vees ning tahkes aines (raua (56) tihedus 7,8 g/cm3, kulla (199) tihedus 19,3 g/cm3)
13. Arvutage vesiniku ja hapniku molekulide keskmine kiiirus toatemperatuuril (T=300 K, k=1,381x10-23 J/K) teades, et Ekin=3/2kT.

Keemiliste reaktsioonide kirjeldamine – stöhhiomeetria, kineetika, termodünaamika (tasakaal)

14. Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest.
15. Mitu vesinikuaatomit on 6,023x10-10 g vesiniku gaasis? Mitu Na aatomit on 46 mikrogrammi kaaluvas tahkes naatriumitükis (Na aatommass on 23)?
16. Kui suur on 12x1017 molekuli sisaldava veetilga mass? Mitu liitrit on normaaltingimustel 3x1024 molekuli gaasilist lämmastikku?
17. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml) ja õllepudelisse (0,5 liitrit)? Mitu mooli on 1000 molekuli glükoosi?
18. Kui te panete kolm teelusikat suhkrut (üks teelusikas on 5 g) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on suhkru lahus (suhkru molaarmassiks võtke 180)?
19. Mitmemolaarne on vee lahus vees? Mitu vee molekuli on 1 moolis, 1 mikromoolis, 1 nanomoolis?
20. Arvutage, mitu prootonit on bakterirakus, kui on teada, et bakteriraku ruumala on 10-15 liitrit ja pH=7,0.
21. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml)? Mitu mooli bensooli mahub teeklaasi (200 ml), kui on teada, et bensooli struktuur on C6H6 ja bensooli tihedus on 0,88g/cm3? Mitu mooli on 100 molekuli bensooli?
22. Kui te panete kaks teelusikat Na2SO4 (üks teelusikas on 5 g, Na aatommass on 23, S aatommass on 32) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on saadud Na2SO4 lahus? Mitu Na+ ja SO42- iooni on teeklaasis?
23. Kirjutage etanooli hapnikuga oksüdeerimise reaktsiooni stöhhiomeetriline võrrand ja arvutage,
• mitu mooli etanooli on vaja oksüdeerida, et saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu grammi hapnikku on vaja, etanooli oksüdeerimisel saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu molekuli vett tekib 2 mooli etanooli täielikul oksüdeerimisel?
24. Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk.
25. Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs.
26. Kuidas on seotud esimest järku reaktsiooni kiiruskonstant ja poolestusaeg? Andke poolestusaja definitsioon. Arvutage poolestusajad, kui esimest järku reaktsioonide kiiruskonstandi väärtused on 0,7 s-1, 7 s-1, 0,35 h-1, 35 h-1, 0,1 aasta-1, 0,7 valgusaastat-1. NB! NB! Järjestage need reaktsioonid kiiruse järgi nii, et reas vasakult esimene poolestusaeg on kõige kiirema reaktsiooni poolestusaeg ja viimane on kõige aeglasema reaktsiooni poolestusaeg.
27. Keemiliste reaktsioonide tasakaal – andke definitsioon. Mis määrab reaktsioonide tasakaalu?

Keemia termodünaamika alused

28. Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid – p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused – rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu.
29. Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Selgitage, kuidas saab kasutada energia jäävuse seadust ideaalse gaasi poolt isotermilise protsessi käigus tehtava töö ja vahetatud soojuse arvutamiseks. Arvutage isotermilise protsessi käigus tehtud töö 300oK juures, kui süsteemi ruumala suurenes 67,2 liitrilt 89,6 liitrini (R=8,314 J K-1 mool-1). Mitme meetri kaugusele saab tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J?
30. Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage,
• kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub),
• kuidas muutub süsteemi siseenergia adiabaatilise protsessi käigus,
• kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?
31. Kirjeldage, missugustest protsessidest koosneb Carnot’ tsükkel. Joonistage Carnot’ tsükkel koordinaatides p ja V. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt?
32. Tuletage Carnot’ tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon.
33. Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund.
34. Entalpia – olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte.
35. Vaba energia – olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu.

Aatomite ja molekulide ehitus

36. Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina?
37. Rutherford´i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu.
38. Miks Bohr’i aatomis on stabiilsed ainult teatud orbiidid? Arvutage vesiniku ja hapniku molekulidega seotud de Broglie lainete pikkused, kui nad liiguvad toatemperatuuril keskmise kiirusega.
39. (Elementaar)kvantmehhaaniline aatomimudel.
40. Kirjutage kvantarvude valiku reeglid.
41. Kasutades kvantarvude valikureegleid selgitage, miks kolmandas perioodis on kaheksateist elementi.
42. Kasutades kvantarvude valikureegleid näidake, et Mendelejevi tabeli teises perioodis ei saa olla rohkem kui 8 elementi.
43. Kuidas tekivad kovalentsed sidemed? Kirjeldage sidemete tekkimise kahte loogikat.
44. Mitu paardumata elektroni võib olla väävli ja fosfori aatomis? On teada, et väävel on kolmanda perioodi viies element ja fosfor kolmanda perioodi kuues element.
45. Joonistage omal valikul 4 erineva molekuli ruumilised struktuurid ja elektronpilvede kattumise skeemid. H2; H2O; BeH2; C2H6; C2H4; C2H2; CO2; CO; NH3
VASTUSED

aine mool massitoimeseadus gaas ideaalgaas esimest järku reaktsioon keemilise reaktsiooni tasakaal rutherford'i katse kovalentsed sidemed

Sarnased õppematerjalid

docx

Keemia alused konspekt

Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on positiiv

Orgaaniline keemia ii

doc

Kontrolltöö II Üldloodusteadus

Kontrolltöö II Üldloodusteadus 1. Üks mikroliiter on 109 m3, 100 mm3, 1021 Å3 2. Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass? N(CH3OH)= 18*1017 M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol NA=6,02*1023 mol-1 m 18 *1017 * 32 g / mol n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g M 6,02 * 10 23 mol -1 N n= NA m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi = M NA N *M m= NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku? N(N2)=6*1022 NA=6,02*1023 mol-1 N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol n= V = = 2,23dm 3

Üldloodusteadus

doc

Üldkeemia konspekt

kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), el

Üldkeemia

doc

Üldkeemia kokkuvõte

I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimi

Keemia

doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles

Keemia

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad

Keemia alused ii

odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaen

Keemia

docx

Keemia aluste eksam I semester

KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomi

Keemia

Rohkem sarnaseid