Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused (5)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
1. Mis on aine? Andke definitsioon.
2. Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest?
3. Kuidas tõestada, et aatomid ja molekulid on pidevas soojusliikumises?
4. Mis on aine agregaatolek? Mitu agregaatolekut tunnete?
5. Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel.
6. 1 liiter on (tõmmake joon ümber kõigile õigetele vastustele)
• 103 cm3
• 106 mm3
• 10-4 m3
• 1015 mm3
• 1020 Ǻ3
7. Kas aatomi raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-1 nm
• 10-8 mm
• 10-13 km
• 10-8 cm
• 10-5 mm
• 10-7 cm
8. Kas aatomituuma raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-4 m
• 10-17 km
• 10-5 Ǻ
• 10-10 cm
9. Kui tuuma raadius oleks 1 m, kui suur oleks (vesiniku)aatomi raadius (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 105 m
• 1 km
• 10 km
• 107 cm
10. Kui kõikide aatomite raadiused oleksid suurendatud nii, et 1Ǻ=1cm, siis missugune oleks inimese pikkus, kes nüüd (normaalsetest aatomitest koosnevana) on 170 cm pikk (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 1,7 108 m
• 170 000 km
• 1,7 105 km
• 1,7 1010 cm
(Maalt Kuule on 250 000 km)
11. Arvuta vesiniku aatomi ja glükoosi molekuli mass grammides.
12. Arvutage ühe molekuli ümber olev keskmine ruumala gaasis ja vees ning tahkes aines (raua (56) tihedus 7,8 g/cm3, kulla (199) tihedus 19,3 g/cm3)
13. Arvutage vesiniku ja hapniku molekulide keskmine kiiirus toatemperatuuril (T=300 K, k=1,381x10-23 J/K) teades, et Ekin=3/2kT.
Keemiliste reaktsioonide kirjeldamine – stöhhiomeetria, kineetika, termodünaamika (tasakaal)
14. Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest.
15. Mitu vesinikuaatomit on 6,023x10-10 g vesiniku gaasis? Mitu Na aatomit on 46 mikrogrammi kaaluvas tahkes naatriumitükis (Na aatommass on 23)?
16. Kui suur on 12x1017 molekuli sisaldava veetilga mass? Mitu liitrit on normaaltingimustel 3x1024 molekuli gaasilist lämmastikku?
17. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml) ja õllepudelisse (0,5 liitrit)? Mitu mooli on 1000 molekuli glükoosi?
18. Kui te panete kolm teelusikat suhkrut (üks teelusikas on 5 g) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on suhkru lahus (suhkru molaarmassiks võtke 180)?
19. Mitmemolaarne on vee lahus vees? Mitu vee molekuli on 1 moolis, 1 mikromoolis, 1 nanomoolis?
20. Arvutage, mitu prootonit on bakterirakus, kui on teada, et bakteriraku ruumala on 10-15 liitrit ja pH=7,0.
21. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml)? Mitu mooli bensooli mahub teeklaasi (200 ml), kui on teada, et bensooli struktuur on C6H6 ja bensooli tihedus on 0,88g/cm3? Mitu mooli on 100 molekuli bensooli?
22. Kui te panete kaks teelusikat Na2SO4 (üks teelusikas on 5 g, Na aatommass on 23, S aatommass on 32) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on saadud Na2SO4 lahus? Mitu Na+ ja SO42- iooni on teeklaasis?
23. Kirjutage etanooli hapnikuga oksüdeerimise reaktsiooni stöhhiomeetriline võrrand ja arvutage,
• mitu mooli etanooli on vaja oksüdeerida, et saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu grammi hapnikku on vaja, etanooli oksüdeerimisel saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu molekuli vett tekib 2 mooli etanooli täielikul oksüdeerimisel?
24. Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk.
25. Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs.
26. Kuidas on seotud esimest järku reaktsiooni kiiruskonstant ja poolestusaeg? Andke poolestusaja definitsioon. Arvutage poolestusajad, kui esimest järku reaktsioonide kiiruskonstandi väärtused on 0,7 s-1, 7 s-1, 0,35 h-1, 35 h-1, 0,1 aasta-1, 0,7 valgusaastat-1. NB! NB! Järjestage need reaktsioonid kiiruse järgi nii, et reas vasakult esimene poolestusaeg on kõige kiirema reaktsiooni poolestusaeg ja viimane on kõige aeglasema reaktsiooni poolestusaeg.
27. Keemiliste reaktsioonide tasakaal – andke definitsioon. Mis määrab reaktsioonide tasakaalu?
Keemia termodünaamika alused
28. Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid – p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused – rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu.
29. Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Selgitage, kuidas saab kasutada energia jäävuse seadust ideaalse gaasi poolt isotermilise protsessi käigus tehtava töö ja vahetatud soojuse arvutamiseks. Arvutage isotermilise protsessi käigus tehtud töö 300oK juures, kui süsteemi ruumala suurenes 67,2 liitrilt 89,6 liitrini (R=8,314 J K-1 mool-1). Mitme meetri kaugusele saab tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J?
30. Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage,
• kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub),
• kuidas muutub süsteemi siseenergia adiabaatilise protsessi käigus,
• kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?
31. Kirjeldage, missugustest protsessidest koosneb Carnot’ tsükkel. Joonistage Carnot’ tsükkel koordinaatides p ja V. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt?
32. Tuletage Carnot’ tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon.
33. Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund.
34. Entalpia – olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte.
35. Vaba energia – olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu.
Aatomite ja molekulide ehitus
36. Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina?
37. Rutherford´i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu.
38. Miks Bohr’i aatomis on stabiilsed ainult teatud orbiidid? Arvutage vesiniku ja hapniku molekulidega seotud de Broglie lainete pikkused, kui nad liiguvad toatemperatuuril keskmise kiirusega.
39. (Elementaar)kvantmehhaaniline aatomimudel.
40. Kirjutage kvantarvude valiku reeglid.
41. Kasutades kvantarvude valikureegleid selgitage, miks kolmandas perioodis on kaheksateist elementi.
42. Kasutades kvantarvude valikureegleid näidake, et Mendelejevi tabeli teises perioodis ei saa olla rohkem kui 8 elementi.
43. Kuidas tekivad kovalentsed sidemed? Kirjeldage sidemete tekkimise kahte loogikat.
44. Mitu paardumata elektroni võib olla väävli ja fosfori aatomis? On teada, et väävel on kolmanda perioodi viies element ja fosfor kolmanda perioodi kuues element.
45. Joonistage omal valikul 4 erineva molekuli ruumilised struktuurid ja elektronpilvede kattumise skeemid. H2; H2O; BeH2; C2H6; C2H4; C2H2; CO2; CO; NH3
VASTUSED
Sarnased õppematerjalid
90
docx
Keemia alused konspekt
Põhimõisted
Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga
erinev koostis ja struktuur.
Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele
kaasnevaid nähtusi.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83
looduses).
Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või
erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud
keemilised omadused.
Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või
enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon).
Aatom, molekul
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest.
Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest.
Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on
positiiv
10
doc
Kontrolltöö II Üldloodusteadus
Kontrolltöö II Üldloodusteadus
1. Üks mikroliiter on 109 m3, 100 mm3, 1021 Å3
2. Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass?
N(CH3OH)= 18*1017
M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol
NA=6,02*1023 mol-1
m 18 *1017 * 32 g / mol
n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g
M 6,02 * 10 23 mol -1
N
n=
NA
m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi
=
M NA
N *M
m=
NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist
lämmastikku?
N(N2)=6*1022
NA=6,02*1023 mol-1
N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol
n= V = = 2,23dm 3
8
doc
Üldkeemia konspekt
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või
nende sulamiteks
Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham)
või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise
seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete
sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed,
kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes
elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9
tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine
(2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased
tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja
pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), el
10
doc
Üldkeemia kokkuvõte
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika,
metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset
lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne
tööriist” oli sõna.
Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi,
rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv +
taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine-
tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater.
II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne
kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis
alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine,
reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei
olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi
jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks).
III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII
saj.loodi eeltingimi
22
doc
Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng.
Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja
elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos
(katioon) või neg (anioon) laengut.
2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g
Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g
Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass
aatommassiühikutes (amü).
Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk
süsinikuühikutes (sü).
Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol
3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab
enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest.
Lihtaine – keemiline aine, milles
11
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja
elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos
(katioon) või neg (anioon) laengut.
2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g
Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g
Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass
aatommassiühikutes (amü).
Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk
süsinikuühikutes (sü).
Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol
3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab
enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest.
Lihtaine keemiline aine, milles esinevad
26
odt
Keemia kordamine
Keemia kordamine
1. Mateeria ja aine mõisted.
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga
Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus
Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille
tulemusena moodustuvad uued ained
Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest.
1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov)
Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne
reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.
2. Energia jäävuse seadus (1760)
Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks
ekvivalentses suuruses
3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted
Element - kogum ühesuguse tuumalaen
54
docx
Keemia aluste eksam I semester
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017
PÕHIALUSED
Mõisted
Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb
aineks ja väljaks
Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi
Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga)
Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus:
F=m*a (mass*kiirendus).
Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest
Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest
Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse
džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia.
Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse
seadus).
Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber.
Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda.
Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv.
Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid
Aatomi
Meedia
Kommentaarid (5)
Kõik kommentaarid