Kuidas netis maksad? Vasta


Üldkeeleteaduse konspekt (6)

5 VÄGA HEA
 
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled.
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete
väljendamiseks.
Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad,
käändelõpud jms.
Inimkeele olemuslikud omadused:
1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid);
· ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid;
· erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on
seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...
· indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub
indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne.
2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised
vahendid);
· paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;
· ekstralingvistiline vahend ­ zestid, miimika, pilgud jms;
3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus:
· häälikute süsteem ­ keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest ­ häälikutest
· tähenduste süsteem ­ keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest ­ märkidest
4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi
sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid
väljendada.
· elusa keelesüsteemi pidev muutumine
· keelesüsteemi variantide olemasolu:
· allkeeled (kirjakeel, kõnekeel),
· dialekt e murre,
· idiolekt (individuaalne eripära),
· stiil (kõrge, madal)
· kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
· keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel);
· metakeele olemasolu (?)
· metakeel ­ keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks.
2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm.
Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
Keeleteaduse suunitlus:
· üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus
1. üldkeeleteadus ­ hõlmab võimalikult palju keeli korraga;
2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus ­ kirjeldab korraga ühte keelt või
keelerühma;
· teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus
· diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus
1. diakrooniline keeleteadus ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia";
2. sünkrooniline keeleteadus ­ uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn.
,,lingvistika";
· mikrolingvistika vs. makrolingvistika
1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika ­ uuritkase ainult keelt ennast eraldi;
2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika ­ uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms-
ga
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Üldkeeleteaduse konspekt #1 Üldkeeleteaduse konspekt #2 Üldkeeleteaduse konspekt #3 Üldkeeleteaduse konspekt #4 Üldkeeleteaduse konspekt #5 Üldkeeleteaduse konspekt #6 Üldkeeleteaduse konspekt #7 Üldkeeleteaduse konspekt #8 Üldkeeleteaduse konspekt #9 Üldkeeleteaduse konspekt #10 Üldkeeleteaduse konspekt #11 Üldkeeleteaduse konspekt #12 Üldkeeleteaduse konspekt #13 Üldkeeleteaduse konspekt #14 Üldkeeleteaduse konspekt #15 Üldkeeleteaduse konspekt #16 Üldkeeleteaduse konspekt #17 Üldkeeleteaduse konspekt #18 Üldkeeleteaduse konspekt #19 Üldkeeleteaduse konspekt #20 Üldkeeleteaduse konspekt #21 Üldkeeleteaduse konspekt #22 Üldkeeleteaduse konspekt #23 Üldkeeleteaduse konspekt #24 Üldkeeleteaduse konspekt #25
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
242 laadimist Kokku alla laetud
6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annye Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kes? ­ keda? ­ kellest ?

Mõisted

Sisukord

  • Rektsioon
  • Eraldi morfeem
  • Keelte areng
  • Keelte arv ja liigitus
  • Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond
  • Allkeeled
  • Formaalkeel
  • Tehiskeeled
  • Loomade keel“
  • Objektkeel
  • Metakeel

Teemad

  • Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled
  • auh-auh, tirrrr
  • see, too, ma, ta
  • Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm
  • Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid
  • Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
  • a) Antiikmaailmas
  • b) Keskaja Euroopas
  • physei
  • c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud)
  • sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism;
  • generativism – Chomsky)
  • Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste
  • foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon
  • vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted
  • Sõna
  • Morfoloogia
  • Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine
  • Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed
  • Tasandiseosed
  • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed
  • ühildumine e kongurents
  • Nimisõna
  • Omadussõna
  • Tegusõna
  • Määrsõna
  • Arvsõna
  • Asesõna
  • Abisõnad
  • Öeldis
  • Sihitis
  • Öeldistäide
  • Määrus
  • Täiend
  • Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus
  • käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus
  • Siire
  • Asendus
  • Lisamine
  • Kõrvaldamine
  • Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika
  • sünonüümia, metafoor, propositsioon
  • presupositsioon
  • Semantika
  • Tähendus
  • Komponentanalüüs
  • Prototüüpanalüüs
  • Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid
  • Implikatuur. Viisakusprintsiip
  • Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele
  • erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes
  • Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia)
  • Psühholingvistika. Keele omandamine
  • Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja
  • keeletehnoloogia
  • Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi
  • põhjagermaani
  • läänegermaani
  • idaslaavi keeled
  • lääneslaavi keeled
  • lõunaslaavi keeled
  • indoaaria keeled
  • iraani keeled
  • Karlssoni õpik: 15-48
  • idiolektid
  • ostis lambi isa
  • Karlssoni õpik: lk 292-318
  • Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted
  • Pidžin- ja kreoolkeeled
  • Viipekeeled
  • Ühiskonna mitmekeelsus

Kommentaarid (6)


heinzzzz: 2012 aasta sügissemester. Hea kokkuvõte, täiega abiks, kordamisküsimused säilinud 95% samasugused!
10:09 08-01-2013

Cranberry: Põhjalik, aga kohati häirib teksti tihedus.

Üldiselt hea
13:15 24-10-2010

eleriaed: Hea ja põhjalik :)
14:54 11-01-2009


Sarnased materjalid

25
docx
16
doc
18
pdf
23
doc
12
doc
990
pdf
343
pdf
477
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto