Üldine usundilugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi erilist, püha ?
  • Kui sügavalt suudab mitteusklik (väljasolija) mõista usku, võrreldes usklikuga (seesolijaga) ?
  • Millel on vähemalt 1 miljard ?
  • Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme , mis on meie eesmärk ?
  • Millal algab/lõpeb elu ?
  • Mitmekesisem religioon maailmas ?
 
Säutsu twitteris
Üldine usundilugu
RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS
Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon . Islami maades on religioon din, India usundites dharma . Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel : universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite ( vaimude , esivanemate, inglite , deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame „poliitilisteks“. Sellepärast lähtume arusaamast, et religioon puudutab isiklikku usku, mille üle ei ole võimalik pidada ratsionaalset väitlust, seevastu poliitika on avatud igasugustele ratsionaalsetele väitlustele.
Sageli leiavad meie sisemised uskumused avaliku väljenduse rituaalides. Essentsialistlik lähenemine leiab, et religioon on ainult väline käitumine, mida inspireerib sisemine usk. Selle käsitluse järgi on religioonile olemuslikud ehk essentsiaalsed: hierarhiad, ettekirjutused , rituaalid jne. Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema .
Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti.
RELIGIOONI PÕHITUNNUSED
Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad , õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon – usk jumalata olemisse.
Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või –tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas.
Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk.
Religioon on seega:
  • Uskumused ja tavad
  • Filosoofia ja praktika, nt „mis on elu eesmärk?“
  • Maailmanägemise viis
  • Eluviis – mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne
  • Olemisviis
  • Kultuur
  • Poliitilised eelistused
  • Moraal ja eetika
  • Identiteet (individuaalne/kollektiivne) – kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused?
Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele.
MÄÄRATLUS
Mingile kultuurile , etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida.
Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist.
Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi.
Religiooni subjektiks on inimpsüühika.
RELIGIOONI ÜLESANDED:
  • Nähtusi seletav funktsioon
  • Ühiskonda kindlustav funktsioon
  • Inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon
  • Traditsiooni loov ja nõnda sotsiaalset mälu edasikandev funktsioon
Émile Durkheim : Pole ühtki religiooni, mis oleks vale.
Buddha : Tuhat munka – tuhat usundit.
Tolerantsus – sallivus teistsuguse suhtes.
Pluralism – kultuuride, rahvaste ja religioonide mitmekesisus .
Sekulariseerumine – religioossete institutsioonide tähtsuse ja mõju vähenemine ühiskonnas.
KUIDAS DEFINEERIDA RELIGIOONI ja MÕNINGAD RELIGIOONIKÄSITLUSED
  • Funktsiooni ehk religiooni ülesande kaudu? Põhjenduse andmine Nt religiooni algus on inimlikus hirmus (Plutarchos), või religioon on psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsionalistlik teooria püüab leida religioosseks nimetatu sotsiaalseid, psühholoogilisi ja poliitilisi rolle. Funktsionalistid on näiteks Karl Marx , Émile Durkheim ja Sigmund Freud .
    • Émile Durkheim – religioon kui ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum. Uskumused ja tavad võimaldavad nendega seotud inimestel luua ühise, ühiskondliku identiteedi.
    • Karl Marx – mõistis religiooni rahustina. Religioon on oopium rahvale, mis vaigistab rõhutud rahva valu ja võõrandumistunnet.
    • Sigmund Freud – religioosne käitumine aitab inimestel samasugusel viisil nagu unenäodki toime tulla oma ängistustega, ilma et see ohustaks nende ühsikondlikku seisundit .

  • Olemuse kaudu, nähtuses on midagi erilist, püha? Mis on püha? Essentsialstlik (religioon on olemuslik, mitte-empiiriline) Religioon on midagi täiesti teistsugust, seda ei ole võimalik tõestada.
    „Püha“ mõistest: Rudolf Otto uurimustöö. Väidab, et kõigi religioossete väljenduste keskmes on tunnetus „numinoossest“ ehk „pühast“. Otto väidete kohaselt on kõigi religioonide keskne tõde usklikus olev hirmu või aukartuse tunne, usk „üleloomuliku“ olemasolusse. Otto fenomenoloogia puhul on märgata objektiivsuse puudumist. Hilisemalt on teadvustatud, et see saabki probleemiks igasuguse religiooni uurimise juures. See, milliseid fakte peame olulisteks ja milliseid mitte, milliseid huvitavateks ja milliseid mitte, tuleneb meie arusaamadest, olgu need siis religioossed või mitte. Oluline on uuringuid alustades tunnistada ja hinnata kriitiliselt oma uskumusi, eelarvamusi ja erapoolikust. Püha on midagi täiesti teistsugust. Püha on tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis omistatakse eeldusele, mida ei ole võimalik tõestada.
    Sui generis – nähtus iseenesest.
    Üleloomulik ja loomulik. Sakraalne ja profaanne . Tabu
    Üleloomulik vägi on religiooni ja maagia objekt – nähtus, mis ei ole inimesele ehk subjektile tema meeleelundite kaudu objektiivse reaalsusena kogetav. Olemasolev teave selle kohta on mütoloogiline või teoloogiline. Üleloomulik vägi on iseloomulik üleloomulikele olenditele (Jumal, jumalad, vaimud, hinged jne). Loomulik on nähtus või objekt, mis on meile aistitav, tajutav või tuletatav kui objektiivne reaalsus . Piir üleloomuliku ja loomuliku vahel on liikuv vastavalt inimtunnetuse arengule. Sakraalne ehk püha on nähtus, olend , paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse . Rüve ja neetu kuuluvad pühaduse negatiivsele vastandpoolusele – ebapuhas, roojane või vandealune, mis on keelatud. Profaanne on tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Nii püha kui ka rüve ja neetu on eraldatud profaansest tabudega. Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga .
    Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks.
    Mõningad religioonikäsitlused:
    W. Cantwell Smith - religioon kui kumulatiivne traditsioon, individuaalne usk (isiklik, mida inimene usub) ja kollektiivne (kuhjuv) traditsioon. Inimese usk liidab ta teatud traditsioonidega.
    Clifford Geertz (religiooniantropoloog) – religioon kui sümbolite süsteem, mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased.
    Ninian Smart – religioon kui maailmavaade.
    Friedrich Engels – religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses.
    Ed.B.Taylor ( antropoloog ) – religioon on usk vaimolenditesse. Animism – kõik, mis on meie ümber on hingestatud.
    James Frazer – religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast.
    William James – religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab .
    RELIGIOONIUURINGUD
    Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas.
    19.sajandi protestantlik teoloogia – ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine.
    (Pärast 1960.-1970. aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin .)
    Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma ). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste „religiooniuuringud“ sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid .
    Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt – religioon):
    • Üldine religiooni ajalugu (üldine usundilugu) (religiooniteadus) - religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus.

    Võrdlev usundiluguerinevaid religioone nende ajaloolises arengus uuriv teadus.
    Usundilugu – antud kontekstis võrdleva usundiloo osa, mis tegeleb religiooni põhimõistete ja maailmausunditega.
    • Religiooniantropoloogia – läheneb religioonile kui ühele kultuuri osale. Eesmärk on talletada seda, mida inimesed mõtlevad ja teevad, mitte aga arutlused selle üle, mida nad peaksid uskuma või kuidas peaksid käituma. Püha valdkond on eraldi ilmalikult maailmast ning seda kujutatakse kui loomulikku ning kohustuslikku. Kollektiivsete rituaalide kaudu kinnitavad inimesed ühteaegu nii oma usku üleloomulikesse olenditesse kui ka omevahelisi sidemeid .

    Austraalia põliselanike totemism – seostab inimrühma ning selle keeldude ja käskude süsteemi mõningate loomade ja muude looduslike nähtustega. Edward Burnett Tylor postuleeris arengu animismist polüteismini ning sealt edasi monoteismini.
    Rituaalide vorm säilib paljude põlvkondade vältel, kuigi nende tõlgendused võivad muutuda, tähendus säilib nii rituaali vormis eneses kui ka teatava rituaalse tegevuse seletustes.
    • Religioonipsühholoogia - teadus, mis uurib religiooniga seotud psüühilisi nähtusi. Peamised esindajad William James, S.Freud, C.G. Jung .
    • Religioonisotsioloogia - teadus, mis uurib religiooni ja ühiskonna vahelisi suhteid.
    • Religioonifilosoofia – teadus, mis uurib religioossete ideede filosoofias avaldumise lugu.
    • Religioonifenomenoloogia – võrreldes teistega on teistsugune. Eesmärk on religioossete nähtuste kirjeldamine ja klassifitseerimine: objektid, rituaalid, õpetused, käitumine jne. Suuresti on eesmärk koguda religiooni kohta teavet ning kirjeldada religioossete nähtuste erinevaid vorme. Esmalt identifitseeritakse religioone (nt kõrgreligioon, madalreligioon, prohvetlik religioon, müstiline religioon), seejärel liigitatakse, kirjeldatakse ning võrreldakse uskumusi ja tavasid. See suundumus arenes edasi, leiti, et uurijat mõjutab ainest uurides tema enda uskumused ja tõlgendused. Seega jäetakse kõrvale igasugune hinnangu andmine ja püütakse saavutada nende uskumuste mõistmises objektiivsust ja täpsust. Fenomenoloofia juures on vajalik ka empaatia , mis aitab mõista religiooni seestpoolt. Kõrvale püütakse jätta kõik, mis takistab faktide nutraalset ja ilma hinnanguteta esitamist .
    Üks oluline nüüdisaegne religiooniuuringute teema on seesolija ja väljasolija (ka mõiste etic ) probleem. Kui sügavalt suudab mitteusklik (väljasolija) mõista usku, võrreldes usklikuga (seesolijaga)? Isegi inimesed, kes kogevad sama sündmust samal ajal, tõlgendavad oma tausta ja elukäigu tõttu seda kogemust erinevalt. Sellest johtuvalt on osa teadlasi väärtustanud religiooni uurimisel seesolija arvamust või siis vähemalt suuresti toetunud sellele (selle vaatenurga puhul kasutatakse mõnikord mõistet emic ). Religiooniuuringute taustaks on dialoog , st et arvestatakse ka seesolija vaateviisi, et mõista sügavamalt uskliku inimese maailmavaadet .
    Ühtlasi ei pruugi usklik olemine olla religiooni uurimisel takistuseks. Oluline on olla teadlik oma eelarvamustest
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldine usundilugu #1 Üldine usundilugu #2 Üldine usundilugu #3 Üldine usundilugu #4 Üldine usundilugu #5 Üldine usundilugu #6 Üldine usundilugu #7 Üldine usundilugu #8 Üldine usundilugu #9 Üldine usundilugu #10 Üldine usundilugu #11 Üldine usundilugu #12 Üldine usundilugu #13 Üldine usundilugu #14 Üldine usundilugu #15 Üldine usundilugu #16 Üldine usundilugu #17 Üldine usundilugu #18 Üldine usundilugu #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eva-Kristi Rea Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    35
    docx
    Üldine usundilugu
    29
    docx
    Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused
    12
    odt
    Üldine usundilugu
    33
    doc
    Konspekt-üldine usundilugu
    83
    docx
    Üldine usundilugu konspekt
    20
    docx
    Maailma religioonide võrdlev analüüs kordamisküsimused
    87
    docx
    Soome-ugri rahvakultuur
    30
    docx
    Maailma usundid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !