Üldine Teatriajalugu II (3)

5 VÄGA HEA
 
Üldine Teatriajalugu II
I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi,
voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele
teatri arengus)
1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli
ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu
äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka
vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise.
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu).
Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast,
näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate
mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on
loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena.
Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike
reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks,
kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform
lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis
suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
Mängu tulid massistseenid lava täitmiseks.
Kodanliku teatrirevolutsiooni üheks viljaks proovide arvu suurenemine (3lt 10-12 proovini). Ka
keel lihtsustus.
Direktori õlule langes järjest rohkem kohustusi, ei suutnud enam toime tulla üha mahukama
proovitöö rutiinse koormaga. Ta vajas hädasti assistenti, kelleks võis olla kas suflöör või siis
keegi trupi näitlejatest, kes antud etenduses kaasa ei teinud. Assistendi ülesanded olid lihtsad ning
neil polnud midagi pistmist loominguga ­ nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses
kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus
teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise
suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" ­ direktori
assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid
näitlejate paigutamise kohta ­ fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi
kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud
oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid.
Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor ­
hiljem direktsioon ­ keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise
kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse
tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus
aga lavastajal, kes tihti oli kutsutud teatrisse väljaspoolt.
See sootuks keerulisem tööjaotus lubab rääkida uuest staadiumist rezissuuri arengus. Kui varem
täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba
iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri
tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima.
Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda
ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva
Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist
polnud veel kunagi nähtud.
2) Naturalism ­ kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima,
rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib
alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika ­ tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana.
Zola ,,Lõks" tema romaani järgi ­ tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Üldine Teatriajalugu II #1 Üldine Teatriajalugu II #2 Üldine Teatriajalugu II #3 Üldine Teatriajalugu II #4 Üldine Teatriajalugu II #5 Üldine Teatriajalugu II #6 Üldine Teatriajalugu II #7 Üldine Teatriajalugu II #8 Üldine Teatriajalugu II #9 Üldine Teatriajalugu II #10 Üldine Teatriajalugu II #11 Üldine Teatriajalugu II #12 Üldine Teatriajalugu II #13 Üldine Teatriajalugu II #14 Üldine Teatriajalugu II #15 Üldine Teatriajalugu II #16 Üldine Teatriajalugu II #17 Üldine Teatriajalugu II #18 Üldine Teatriajalugu II #19 Üldine Teatriajalugu II #20 Üldine Teatriajalugu II #21 Üldine Teatriajalugu II #22 Üldine Teatriajalugu II #23 Üldine Teatriajalugu II #24 Üldine Teatriajalugu II #25 Üldine Teatriajalugu II #26 Üldine Teatriajalugu II #27 Üldine Teatriajalugu II #28 Üldine Teatriajalugu II #29 Üldine Teatriajalugu II #30 Üldine Teatriajalugu II #31 Üldine Teatriajalugu II #32 Üldine Teatriajalugu II #33 Üldine Teatriajalugu II #34 Üldine Teatriajalugu II #35
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
158 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura Liblik Õppematerjali autor

Lisainfo

Lavastajateatri teke, naturalism, antinaturalism, avangardism ja selle eri voolud, retrospektivism venemaal, poliitiline teater saksamaal, eepiline teater, norra rahvusteater, teater inglismaal, teater iirimaal, teater ameerikas, teater prantsusmaal ja nendega seotud tegelased, kes lavastasid ja kes kirjutasid.
lavastajateatri teke , naturalism , antinaturalism , avangardism ja selle eri voolud , retrospektivism venemaal , poliitiline teater saksamaal , eepiline teater , norra rahvusteater , teater inglismaal , teater iirimaal , teater ameerikas , teater prantsusmaal

Mõisted

Sisukord

  • 1880–1935
  • Deutches Theater Berlin
  • Volker Lösch

Teemad

  • Üldine Teatriajalugu II
  • I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi
  • voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele
  • teatri arengus)
  • Lavastajateatri teke
  • Naturalism
  • Zola „Lõks“
  • Antinaturalism Saksamaal
  • Avangardistlikud voolud
  • Avant-garde
  • 1880–1935
  • Sümbolism
  • Futurism
  • Futuristid ja teater
  • Dadaism
  • Dadaismis on nähtud absurditeatri eellast
  • Sürrealism
  • väljendus
  • Ekspressionistlik draama on seisundidraama!
  • Retrospektivism ja futurism Venemaal
  • Poliitiline teater Saksamaal
  • Eepiline teater
  • Norra rahvusliku teatri areng
  • Vene teater 19saj lõpul
  • Teatri areng ja erinevad teatrimudelid Inglismaal
  • Stock-companies
  • Long run system
  • Herbert Beerbohm
  • Matinee-etendused
  • Harley Granville–Barker
  • Independent Theatre
  • Stage Society
  • Art-repertory theatres
  • Teatri ja draama areng Iirimaal
  • Ameerika teatri areng
  • Bronson Howard
  • minstrel show’d
  • burleske
  • vodevillid
  • David Belasco
  • sajandi meelelahutuslikul pärandil on tagajärjed
  • Väiketeatrid
  • Federal Theatre Project
  • Prantsuse teater kahe maailmasõja vahel
  • lüürilise abstraktsionismi
  • Comedie Francaise
  • II Lavastaja, näitleja, teatritegija (tähtsus teatriloos 5 lausega)
  • André Antoine
  • Björnstjerne Björnson
  • Konstantin Stanislavski
  • Vladimir Nemirovitš-Dantšenko
  • Paul Fort
  • Aurelien Lugné-Poe
  • Poe lõi oma teatri – loominguteater
  • Alfred Jarry
  • Henry Irving
  • Irving lavastas ka ise, režiitöö oli täpne, tegi
  • keskpärastest teostest suured lavasündmused, lavastuse elemendid pidid olema kooskõlas
  • oluline oli terviklikkus
  • William Poel
  • Frank Benson
  • Harley Granville-Barker
  • Edward Gordon Craig
  • Purcell Operatic Society
  • Olulisem lavastus „Hamlet“ Moskva Kunsiteatris
  • Adolphe Appia
  • Tema ideed mõjutasid suuresti kogu teatrikunsti arengut. Haakub Craigi ideedega
  • lavastaja kui loovisiksus. Arendas teoorias ja praktikas erinevaid lavakujundusi ja
  • valgustusideid
  • Otto Brahm
  • Max Halbe
  • Heimatliteratur
  • Arno Holz
  • Max Reinhardt
  • Kammerspiele
  • Vsevolod Meierhold
  • Aleksandr Tairov
  • ülimarionett
  • Jevgeni Vahtangov
  • Mihhail Tšehhov
  • Jaques Copeau
  • Nelja Kartell: Dullin, Jouvet, Baty, Pitoeff
  • CHARLES DULLIN
  • LOUIS JOUVET
  • GASTON BATY
  • GEORGES PITOEFF
  • Firmin Gémier
  • Antonin Artaud
  • Tähtsus
  • Tema ideed
  • teater on märgiline
  • Näitleja, lavastaja
  • Erwin Piscator
  • III Näitekirjanik (Sulgudes näitekirjanike teoste lugemine pole kohustuslik
  • eksamil analüüsida kirjanikku sekundaarse materjali põhjal; teiste
  • näitekirjanike puhul eksamil analüüsida ka konkreetseid näidendeid. Pöörata
  • ka tähelepanu kirjaniku ajastule ja kontekstile, milles oma teoseid kirjutab.)
  • Henrik Ibsen
  • August Strindberg
  • Anton Tšehhov
  • Maksim Gorki
  • Üks tema tuntumaid näidendeid „Põhjas“ ja romaan
  • Ema“, kirjeldatakse esimest korda kirjanduse ajaloos proletariaadi võitlust sotsialismi
  • eest partei juhtimisel
  • tema loomingul oli oluline koht „sotsialistliku realismi“ kui nõukogude juhtiva
  • kirjandusliku suuna arenemisel
  • Maurice Maeterlinck
  • Androiidide teater
  • Pelleas ja Melisande
  • George Bernard Shaw
  • Candida“
  • Eugene O’Neill
  • Gerhart Hauptmann
  • Bertolt Brecht
  • (Lev Tolstoi)
  • Minu päeviku lugu“
  • Eilse päeva lugu
  • Ivan Iljitši surm“
  • Pimeduse võim“
  • Kreutzeri sonaat“
  • Pärast balli“
  • Aljoša Garšok“
  • Ülestõusmine“
  • (Luigi Pirandello)
  • (Jean Cocteau)
  • (Jean Giraudoux)
  • Undiin“ 1939
  • (Paul Claudel)
  • (Frank Wedekind)
  • (Henry Arthur Jones)
  • (Arthur Wing Pinero)
  • (Oscar Wilde)
  • (William Butler Yeats)
  • (John Millington Synge)
  • (Hermann Sudermann)
  • (Roger Vitrac)
  • (Walter Hasenclever)
  • (Georg Kaiser)
  • (Ernst Toller)
  • (Nikolai Jevreinov)
  • (Jean Anouilh)

Kommentaarid (3)


reemannmarie: Tõesti väga põhjalik ja korralik
15:39 27-05-2012

cocochoo: väga põhjalik
09:38 25-03-2011

barbraara: Aitas küll.
11:27 19-12-2012


Sarnased materjalid

38
doc
24
doc
8
doc
180
doc
119
doc
82
doc
161
docx
14
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto