Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 21. Mis on rumb? Rumb (R) on nurk põhja- või lõunasuunast kuni jooneni, mõõdetuna vahemikus 0-90°, lisades juurde rumbi veerandi (NE; SE; SW; NW). 22. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetiline vastuülesanne ehk pöördülesanne on ülesanne, millega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus l ja joone (suuna) direktsiooninurk . 23. Mis on nivelliir? Nivelliir- instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Punkti absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Merepinnast ülevalpool asuva koha absoluutne kõrgus on positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus on negatiivne
moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Seetõttu saadakse latilugem mõnevõrra väiksem. Parand on r=e-e' , seda pole võimalik täpselt arvutada aga see on keskmiselt 0,16k. Tavaliselt arvutatakse nende kahe summaarne parand f=k-r=0,42(s²/R). Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast - Nivelliir asub punktis A ja latt punktis B(kaugemal). Kõigepealt suunatakse nivelliir latile B ja saadakse lugem, siis mõõdetakse sama latiga nivelliiri okulaari ehk instrumendi kõrgus ja nii saadaksegi kõrguskasv.Kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Otsast nivelleerimisel saadakse vaid edasivaade! Keskelt- see viis on mugavam ja täpsem. Nivelliir asetatakse kahe punkti A ja B vahele ja kõrguskasv saadakse tagasivaate t lahutamisel edasivaatest e
Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitus?
nimed, objekti nimetus, mõõtkava jm. Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust. Kõik vanad teodoliidid on kasutatavad tahhümeetritena, kuid nende niitkaugusmõõturid on madala täpsusega. Kaasajal kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna punktide absoluutkõrguseid H, kui on teada lähtepunkti absoluutkõrgus. Riigi territooriumil on rajatud kõrguseline võrk, mille moodustavad kas maa sees või hoonete vundamentides asuvad kindelpunktide reeperid, mille kõrgused on määratud täpse nivelleerimisega. Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus
Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kõrvale, siis vastab see kõrvalekalle kahekordsele veale. Vea kõrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata nõude tõttu kaldus ka vertikaaltelg vea suuruse võrra vertikaalist kõrvale, selletõttu tuleb nüüd kolmanda tõstekruvi abil vertikaaltelg vertikaalseks viia (mull keskele). Seega siis pool mulli kõrvalekaldest kõrvaldatakse vesiloodi justeerimiskruvidest, teine pool kolmandast tõstekruvist. Kuna nüüd muutus LL ja VV asend, tuleb ka 1. ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kõrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kõrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V'V' II VV)
Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kõrvale, siis vastab see kõrvalekalle kahekordsele veale. Vea kõrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata nõude tõttu kaldus ka vertikaaltelg vea suuruse võrra vertikaalist kõrvale, selletõttu tuleb nüüd kolmanda tõstekruvi abil vertikaaltelg vertikaalseks viia (mull keskele). Seega siis pool mulli kõrvalekaldest kõrvaldatakse vesiloodi justeerimiskruvidest, teine pool kolmandast tõstekruvist. Kuna nüüd muutus LL ja VV asend, tuleb ka 1. ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kõrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kõrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V'V' II VV)
Polaarkoordinaatidega sooritatakse tänapäeval valdav osa välimõõtmisi. Selleks seatakse instrument üles ühte teatud punkti. Fikseeritakse teisele teatud punktile ja see on algsuunaks 0°00'. Kui fikseerida nüüd mõõdistatavale punktile, mõõdetakse horisontaalnurk beeta (am) ja kaugus d(AM). Need elemendid ongi polaarkoordinaadid ja nende abil saab määrata punkti M asukoha. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal Maakera kumera pinna horisontaalse tasandiga kujutamiseks projekteeritakse tasandile ortogonaalselt kõik vaadeldaval alal olevad geodeetilised punktid ja nende suhtest määratud muud maapinna punktid nagu situatsioonikontuurid ja reljeefi elemendid. Maastiku punktide vastastikude asendi õigeks kujutamiseks projektsioonis on vajalik kõigi mõõdetud kaldjoonte pikkused arvutada ümber pikkusteks horisontaaltasandil - horisontaalprojektsioon. 8. Kaardiprojektsioonid ja -moonutused
Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal. Abipinna asendi järgi tehakse vahet normaalse (polaarse), horisontaalse (kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). · Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile
millise kahe tôstekruvi ühendava joonega. Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kôrvale, siis vastab see kôrvalekalle kahekordsele veale. Vea kôrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata nôude tôttu kaldus ka vertikaaltelg vea suuruse vôrra vertikaalist kôrvale, selletôttu tuleb nüüd kolmanda tôstekruvi abil vertikaaltelg vertikaalseks viia (mull keskele). Seega siis pool mulli kôrvalekaldest kôrvaldatakse vesiloodi justeerimiskruvidest, teine pool kolmandast tôstekruvist. Kuna nüüd muutus LL ja VV asend, tuleb ka 1. ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kôrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kôrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema parallelne vertikaalteljega (V'V' II VV) Kontrollimiseks tuleb kinnitada alidaad ja vabastada limb. Nüüd
pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal. Abipinna asendi järgi tehakse vahet normaalse (polaarse), horisontaalse (kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile
19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.
Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23. Nivelliiride jaotus. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' Täpsed nivelliirid 15'' 6 Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e
lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.) 21.Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22.Mis on nivelliir? Instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23.Nivelliiride jaotus.- 1) Silindrilise vesiloodiga ehk elevatsioonikruviga nivelliirid (kõige vanem) 2)Kompensaatoriga (optilised) nivelliirid- Laialdase kasutuse on leidnud nivelliirid, mis omavad spetsiaalse seade, mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi. Seda seadet nimetatakse kompensaatoriks.
loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirlõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirlõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemit. 5. 5.1. Millised on peamised nivelleerimise meetodid ja nende täpsus? Geomeetriline Trigonomeetriline Hüdrostaatiline Baromeetriline GPS-nivelleerimine Kõige täpsemad, kuid samas kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin ± 0,5 mm ühe kilomeetri kohta. GPS-mõõdistamisega on võimalik saada sentimeetrilit täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon)
3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama 2) Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°) 3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6. loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo) Hiinal kompass Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM) -Satelliidid, seirejaamad ja kasutajad 31 satelliiti, 6-l orbiidil
tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi. Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus 2,5N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10W/mK, külmakindlus 35 tsüklit. 3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt) 3.1 Nivelliir, selle peanõue, peanõude kontrollimine. Nivelliir on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
