Üldbioloogia materjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskne element. Miks ?
  • Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis ?
  • Miks esmane struktuur jääb alles ?
  • Kus on elu. Miks ?
  • Kestad teivad?? ?
  • Mis tegurid hakkavad geenide avaldumist mõjutama ?
 
Säutsu twitteris
Bioanorgaaniline keemia

Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 – 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid).
  • makroelemendid – 97 – 98%

    Süsinik(C)
    Elu keskne element. Miks? Sest...:
    • 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt)
    • Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju)
    • C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline
    • C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks

    Vesinik (H)
    • Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 – 2,5, happevihmad : ph on alla 5,5)
    • H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N
    • H määrab ühendi energeetilise potensiaali

  • süsivesinik – 4kcal(1g) vesinikside suureneb
  • alkohool( etanool ) – 7kcal(1g)
  • rasvad , õli – 9kcal(1g)

    Hapnik(O)
    • osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib
    • - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud – kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) – ise toodab)
    • Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust.

    Veel võib üldistada C/H/O
  • kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
  • Nende baasil saab moodustada lihtsaid orgaanilisi ühendeid. Mis on ühelt poolt aine lõhustumis lõppproduktiks ja samas fotosünteesis lähteproduktiks.

    N/P/S elemendid
    • Mitmekesistavad mitmeid biomolekule.
    • Kõik nad annavad biomolekulis erinevaid sidemeid

  • N – peptiidsidemed(valgus)
  • S – S-S tüüpi sidemed(valgus)
  • P – estertüüpi sidemed(nukliinhapetes), osaleb ka makroergilistes sidemetes- sidemed, mis talletavad palju energiat ATP
    • Kui nad esinevad funktsinaalse rühmana, tõstavad ühendi reaktsiooni võimet.

    2. Mesoelemendid: 0,_%
    • Na/K/Ca/Mg/Cl – esinevad ja täidavad oma ülesandeid ioonidena

    Naartium(Na)
    • Tüüpiline rakuväline element 8- 20 korda on rohkem ( veri )

    Kaalium (K)
    • Tüüpiline rakusisene element 15- 45 korda rohkem

    Na ja K biofunktsioonid:
    • Veereežiimi reguleerimine(Na sõilitab vett ja K viib vett kehast välja)
    • Mõlemad osalevad membraan transpordis .
    • Mõlemad osalevad pinnalaengute tekitamises ja edastamises a) närvirakkudes(millivoldid, milliamprid) b) elektrosüütides võivad nad tekitada tugevat pinget ja voolutugevust(elektrirai-50 amprit)

    Ca funktsoiinid:
    • Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises, kaltsium on luukoes liikuv element. Tagajärg ostoporoos-luudehõrenemine, + Ca rikkad toiduained: vedelad piimatooted, kala, - vältida Ca kaotust: tugevad happelised toiduained, suitsetamine
    • Ca on vajalik vere hüübimiseks.
    • Ca on vajalik lihaks tööks:lõdvestumiseks, kokkutõmme. Kui on vähe tekivad krambid
    • Ca vaheldab hormoonide mõju.

    Mg funktsioonid:
    • Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises
    • Aktiveerib ligikaudu 300 ensüümi(1/7 ensüüme)
    • Seob erinevaid raku struktuure tervikuks.( ribosoome seob)
    • Mg on oluline fotosünteesis, ta on klorofüllis keskne element.

    Cl funktsioonid:
    • Cl kui anioon (-)Aitab tasakaalustada postitiivset laengut.
    • Osaleb membraan transpordis.
    • Cl ioone on vaja maos soolhappe sünteesiks.
    • Cl ioonid aktiveerivad süljes mitmeid endüüme, eeskätt amülaasi.


    3. Mikroelemendid 0,00..0,00_% elemendis(sajndik- tuhandik), on ka ultramikroelemendid, millele pole funktsioone leitud
    • Metallid: Fe/Zn/Co/Cu ja Mittemetallid: I/F/B/Si
    • Tavaliselt bioloogilistes aktiivsetes ühendites(ensüümid, hormoonid, vitamiinid )

    Fe funktsioonid
    • Hemoglobiini koostises, hapniku sidumine ja transport ülesandeks.( rauavaegusest tingitud haigus aneemia on küige tuntud toiduainetevaeguse haigus), mõõdukas raua puudus on ohutum kui raua üleküllus.

    Zn funktsioonid
    • Mõjutab maitse tundlikuks., meestel mõjutab sperma

    Co funktsioonid
    • Vitamiin B12-s, (verevähk tgajärg), ???

    I funktsioonid
    • Mõjutab kilpnäärme talitust , vaja türeiodhormoonide sünteesiks.
    • Kui on I puudu tuleb haigus nimega struuma .

    F funktsioonid
    • Vaja hambaemali terviklikuse jaoks

    B funktsioonid
    • Õitsemis ja viljumis protsessika vajalik taimedel
    • Vere loome protsessis vaja.

    Ühtviisi on ohtlik nii mikroelemenite puudus kui ka üle küllus( normi ja ülekülluse vahe on väga väike , väga kergesti võib üle doosi minna).

    Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaar koostist

  • Süstemaatiline kuuluvus( loomorg. rohkem Ca/Na /Fe, tamiedes rohkem K/Mg/Cl)
  • Elukeskkond(merevees on Na/Mg/Ca/Cl on 4-10korda rohkem kui magevees )
  • Saastunud elukeskkond ( a)plii- seatina ladestub(eriti maanteede ääres), plii kahjustab närvisüsteemi- vaikselt koguneb ja siis avaldub, b) elavhõbedamürgitus- suured Läänemere röövkalad, põhjustab pöördumatuid närvikahjustusi Nt: Minamata haigus 1950-ndatel tööstus lasi vette anorgaanilised ühendid-----muutus orgaaniliseks ühendiks ja inimesed püüdsid seal piirkonnas kalu ja haigestusid sellesse. c) radoon - Kirde- eesti pinnasest .
  • Elementid vastasmõju (mäestiku elaniku piirkonna probleem)> Ca/ Sr/ strontsium asendab Ca-i liigestes ja kaob võime end liigutada.
  • Võime koguda endasse teatud elemente: osjad - koguvad Si(räni), sõnajalad- koguvad Y(ütrium), merelimused(peamiselt karbid)- koguvad Au(kulda).
  • Toidu ja joogiga : toiduga- seleenirikas pinnas->toidutaimedes palju seleeni-> südamekahjustused(Hiinas), joogiga- flouririkas vesi(Pärnumaal ja Võrus)-> flouroos hammaste lagunemine .
  • Toidunõud: a) alumiinium nõud- problemaatiline on happelise toidu valmistamine, b)teflonnõud- probelmaatiline kui hakkab lagunema ja saab flouri ühendeid.

    Vesi ja vee funktsioonid
    Molekulaarne tasnad
    • Vastas mõju teiste ühenditega.

  • Hüdrofiilne:1)veeslahustuvad: suhkur, 2) veega seostuvad(märgub, pundub): vatt, inuliin
  • Hüdrofoobne: õlid, rasvad, vahad, teatud valgud
    • Vesi läheteainene hüdrolüüsi protsessides

    a)Polümeerneühend+vesi+ensüüm->->->->(etapid)->->monomeerid. Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos
    • Vesi kui fotosünteesi lähteaine

    a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik,
    Erand : tsüanobakterid- sinivetikad , neil pole lähteaineks vesi
    • Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus

  • aluseline
  • neutraalne
  • happeline
    Raku tasndil
    • vesi koos vees lahustunud ainetega tekitab rakudes siserühu ehk turgori , rõhk mis survestab raku kesta ja membraani(taimedel suurem).
    • Vesi lahustunud kujul tomub ainete transport rakku ja jääkainete eemaldamine rakus
    • Rakusiseses vesikeskkonnas ehk tsütoplasmas toimuvad ainevahetus protsessid.
    • Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.( mitokondrid ).

    Organismi tasandil
    • Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine - omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele.
      b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon( kilekott ümber saab tõestada)
    • Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie, pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus).
    • Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele)
    • Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel).
    • Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas , mis tagab viljastumise.
    • Vesi arengukeskkonnakana: roomajad , linnud ja imetajad -> nende looted arenevad vesikestas .

    Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitseb kokku kasvamist teiste loote kestadega, joomise ja uurineerimise keskkond.
    • Vesi osaleb meeleeluntite töös: vesilahustunud kujul talume maitset , kuiva nina korral lõhna ei tunne, tänu veevõngetele toimub kuulmishaisting, vesi osaleb ka tasakaalu tunnetuses .
    • Vesi mõjutab ainevahetuse intensiivsust ja kiirust organismis. Noorte organismide veesisaldus on suuremja ainevahetus olulisemalt kiirem.

    Inimese veebilanss

    Tulem – joogid, toit, Väljund – uriin, higi, hingamine
    ainevahetus(0,3...0,4l) roe

    Ökosüsteemi tasandil
    • Vesi on elukeskkonnaks( bakterid , protistid , seened, taimed, loomad)
    • kehaväline viljastumine (sõõrsuudel, kahepaiksetel ja kaladel )
    • vesi määrab ökosüsteemided bioprotuktsiooni
    • vesi on kliimat kujundav faktor(läbi sademete, läbi hoovuste)

    Süsivesikud – cn (H2O)m

    (Tartu Ülikooli professor võittis esimesena kasutusele)
    • Monosahhariidid – 3..7 süsiniku aaromist koosnev tervikmolekul 2ja3 osast
    • oligosahhariidid – 3C->trioosid ühendid, tekib fotosünteesis ja glükosiinis, koosneb 2...10 monosahhariidi jäägist, mille jääke seob glükosiidside

    a)nt: disahhariidid
      • sahharoos= glükoos+fruktoos,
      • laktoos = glükoos+ galaktoos ,
      • maltoos = glükoos+glükoos,
      • trehaloos (seenesuhkur) = glükoos+glükoos,

    b)nt: trisahhariid
    • rafinoos
    • polüsahhariidid – 5C->pentoosid ühendid, nukliinhapetes, siia kuulub ka puidusuhkur(arabinoos)

    ainult süsivesinukest koosneb
    • 10(astmes4)...10(astmes7) monosahhariid jääki – glükosiidside:

    a)ehitusüksuseks glükoos: teslluloos taimedes, kitiin lülijalgsetes ja seentes ,
    b)ehitusüksuseks on fruktoos: korvõielistes inuliin.
    SU + muu osa
    • Su(süsivesikud+valgud - limad
    • Heksoosid – 6C ühendid, näiteks on glükoos, puuviljasuhkur, galaktoos

    Süsivesikute füüsikalis, keemilised omadused

    Omadus Mono - ja disahhariidid polüsahhariidid
    1) hüdrofiilsus + +
    2) lahustuvus + -
    3)magusus + -
    4)hüdroloosivus -/+(oligo) +
    5)reaktsioonivõime aktiivsed vaheaktiivsed
    6) karamellistumine jah ei

    Süsivesikute biofuntktsioonid
  • energeetiline
    • 1g -> umbes 4 kcal energiat ja tekib Co2 + H2O, inimeses toimub see mikrokondrites
    • 55..66% peab andma sahhariid energiat (tärklis annab)
    • Energeetiliste vajaduste korral võetakse kasutusele kõige kiiremini suhkur(glükoos – 10s), esimesed 9s aga ATP arvelt

  • Ehituslik-struktuur
    • Raku kestas olevad süsivesikud - Taimerakkude tselluloos , Kitiin seeneraku kestades.
    • Kitiinist välistoes lülijalgsetel(koorikloomad, putukad).
    • Rakumembraani välispinnal olevad oligisahhariidid(annavad individuaalse ehituseliku mustri)

  • Varuaineline
    • Taimedes:Tärklis leidub muundunud võsades või viljades, inuliin ka varuaineks.
    • Loomades varuaineks glükogeen: maksas ja lihastes. Seentes varuaineks glükogeen.
    • Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis? Läbi energia hargnev see suudab kiiresti glükoosi kiiresti lagundada, loomad liiguvad, aga taimed on paiksed.

  • Ligimeelitav ehk atraktiivne
    • Nektar – erinevate suhkrute 15..30% vesilahus .

  • Kaitseline
    • Kaitse madalate temperatuuride eest. Taimed: tärlklise hüdrolüüs, biovedelike suhkrustamine(külmastvõetud kartulid on magusad). Loomad: tkonnas on glükogeen mis läheb-> glükoosiks ja kaitseb madala temp. Eest. Seentel: madalate temp. eest kaitseb trehaloos. Bioloogilised limad kaitsevad hõõrdumise, veekaotuse, mikroorganismide eest.
    • Glükuroonhape eritub maksas, see aitab kaasa keha võõrandite lagundamisele(energiajookides).

  • Transport
    • Taimedes on transportsuhkruks sahharoos( aeglasem ) ja protsessiks on tõusev laskuv vool. Loomades on transportsuhkruks glükoos(0,75...1,05 g/l). 65kg inimesel ringleb umbes teelusikatäis glükoosi.

  • Toiteline

  • Ainevahetuslik
    • Monosahhariidides sünteesitakse oligo- ja polüosahhariide
    • Süsivesikuid on vaja teiste ühendite sünteesiks, näiteks: pentoose on vaja nukleiinhapete sünteesiks.
    • Süsivesikute liigsuse korral vähese kehalise liikuvuse taustal sünteesitakse nendest varurasvasi.

    Lipiidid
    On hüdrofoonsed ühendid, mis koosnevad alkoholi ja rasvhapete jääkidest ning need jäägid on ühendatud estersidemega. Jaotatakse 3rühma:
    1. lihtlipiidid = glütserool+3rasvhappejääki, näiteks: rasvad, õlid aga teine koostis on vahad.
    2.liitlipiidid = fosfolipiidid , glütserool, 2rasvhappejääki, fosforhappejääki – sarnased kõik ees, aga siis on veel mingi väikese molekulmassiga hüdrofiilne ühend.
    3.tsüklised lipiidid = tsükliline alkohol +rasvhappejääk.
    Füüsikalis, keemilised omadused:
    • Hüdrofoobsus
    • Veest väiksema eri tihedusega
    • Olek: õlid-tavaliselt vedelad ja omased taimedele, aga õlisi on ka loomades näiteks kalaõli, loomades tahked lipiidid=rasvad(kakaovõi tahke)
    • Lipiide iseloomustab hüdrolüüsus: oluline seedimisel ja naha kaitsel.
    • Rääsumine: rasvhapete osaline laugunemine valguse, hapniku, temp, metalliioonide toimel -> tagajärjeks vabad radikaalid.

    Õlide, rasvade biofunktsioonid:
    • energeetiline
    • 1g -> annab umbes 9kcal energiat, tekib CO2 + H2O ja toimub mitokondrites.
    • Inimese ööpäevase energiakulu peab katmas lipiidid umbes 30%.
    • Energiaallikana hakkab organism lipiide kasutama umbes 20....30 minutiga.
    • Pruun rasvkude põhi funktsioon on ainult soojusfunktsiooni tootmine( inimestel imikutel , oluline talveund magavatel pisi imetajatel).
    • rasvkude annab kudedele teatud vormid (soost sõltuv: naistel arenenud hästi rasvkude).
    • Soost sõltuvad ka rasvusmistüübid: naistel alatüüpi rasvumine (tervisele ohutum, vabaneda raske)) ja meestel ülakeha rasvumine(tervisele ohtlikum, vabaneda lihtsam).
    • varuaineline
    • õlid taime seemnetes ja viljades(oliiv, avokaado , pähklid)
    • nahaalune rasvkude ja varurasva kogumik kõhuõõnes
    • Ligimeelitav
    • Rasvane toit on energia rikas.
    • Toidurasv annab toidule pehmuse ja siidja maitse.
    • Lenduvad rasvhapped annavad ka toidule isuäratava maitse.
    • Kaitseline funktsioon
    • Paks nahaalune rasvakiht kaitseb külma eest (1m rasva-> kašelott).
    • Rasvakiht amortiseerib põrutusi ( neerude ümber olev rasvakiht ja silmamunade ümber olev rasvakiht).
    • Transpordi
    • Transorditakse rasvakerakestega biovedelikes( vedelemulsioonides- veres, piimas).
    • Transportida saab ka seotult valkkandjatega.
    • Toiteline
    • Imetajate piima rasvasisaldus (lehmapiimas-4..6%).
    • Ainevahetuslik
    • Rasvade lõplikul lagundamisel kasutavad vett veebilansis (kaamelil küürudes rasv).
    • Rasvade koostis osades saab sünteesida teisi ühendeid( näiteks glütseroolis saab sünteesida süsivesikuid).
    • Lahusti funktsioon
    • Rasvu lahustuvad vitamiinid, mida saama vaid rasva sisalda toiduga: A/D/E/K/Q vitamiinid.
    • Rasvkoes lahustuvad ka ohtlikud keskkonna mürgid: dioksiinid ja furaanid. Ohtlikud sest jõuavad toiduahelatesse ja kondenseeruvad seal.


    Vahad

    On ühendite segud, milles põhiosa moodustavad suure molekulmassiga alkoholid ja rasvhapped + muud ühendid. (näiteks mesilasvahas ligi 200 ühendit).

    1.Taimsed vahad
    Ülesanne: A) püsiva vee sisalduse sõilitamine lehtedes: ei lase veel liigselt auruda ja ei lase lehtedel märguda. B) vahakiht takistab mikroorganismide sissetungi. Näited: vahalill, vahapalm.
    2.Loomsed vahad
    Ülesanne: A) struktuurne ehituslik funktsioon: mesilasvahal on see. B)reguleerib kehakatete vee sisaldust(lanoliin on erand hüdrofiilne, näiteks ka spermatseet kašelottidel). C)väga üksikutel organismidel on vaha toiduks(vahaleedikud ja meenäiturid- >linnud).
    3.Kunstlikud vahad
    Näiteks parafiin , mikrokristallne vaha. Neid kasutatakse vahetamises ( näiteks puuviljade vahatamine ).

    Fosfolipiidid

    Eristatakse:
    pea(mis on hüdrofiilne, seal on kõik ülejäänud).

    saba(mis on hüdrofoobne, seal on 2 rasvhappejääki).
    Omadused: sarnane seostub sarnasega (vaik on hüdrofoobne ja eemaldada saab õli ja võiga).

    Fosfolipiidid annavad kaksikkihi. Selle on mõlemat tüüpi omadused: hüdrofoobne ja hüdrofiilne ja nendega lahustumist ei toimu(käsi).

    Biofunktioonid
    • Biomembraanide funktsioonide alus.
    • Moodustavad närve isoleeriva katte ehk mõeliinkihi
    • Fosfolipiidid tekitavad kopsudes pindaktiivse kihi ehk surfatandi, mis takistavad kopsusompude kokku kleepusmist( alati jääb teatud kogu õhku kopsudesse). Oluline roll surfaktandil on enneaegse lapse sündi.( 7 ja 8 ndal kuul sündinud lapsest jaaääb ellu arvatasti rohkem 7nda kuu oma just sellel põhjusel).
    • Fosfolpiidid on emulgaatorid:

  • tänu fosfolipiididele moodustavad emulsioonid( 1 kahus lahustunud teises – piim, lümf).
  • Fosfolipiididel on ka pesemis võime.
    Letsitiini on palju närvirakkudes ja ajus. Aga inimene saab vajaliku letsitiini toidust kätte.

    Tsüklilised lipiidid

    Loomades on need kolestoriidid, timedes on fiitosteriidid, seentes ergosteriidid.

    Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid
  • Kuuluvad rakumembraandie koostisse: ülesandeks rakumembraani stabiliseerumine.
  • Nendest lähtub sapphapete süntees maksas: sapphapped emulgeerivad toidurasvu ja õlisid.
  • lähtub nahas vitamiin D süntees, selleks on vaja Uv kiirgust
  • sellelst lähtub steroidhormoonide süntees: suguhormoonid (testosteroon –M ja östrogeen – N), kortikosteroidid( aldosteroon )
  • liigne oksüdeerunud kolestorool ja kolestoriidid võivad põhjustada ateroskleroosi. Selle põhjusel tekivad naastud veresoonte seintesse, millega kaasneb rebend -> hüübimine -> tromb . Kui see on südames on tegemist infarktiga, kui ajus siis on ajuinfarkt .

    Aminohapped , peptiidid , valgud

    Argoonilised happed , mis vastavad järgmisele üldvalemile: NH2
    R C H

    COOH

    Aminohapete jaotusviis:
    Lähtub radikaali omadusest, mille alusel saab eristada:
    a)laenguga ja laenguta, hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed, väävliga ja väävlita.
    b) esinemine looduses: on põhiaminohapped, mida on 20+1, gen kood ja on olemas ka harvaesinevad AH umbes 200 gen. kood ei määra.
    c) asentamatud ja asendavad
    20 põhiaminohapet

    Asendamatud 9 osaliselt asendatavad 3 täielikult asendatavad 9
    ( organism toodab ise aga teatud
    eluperioodidel on neid juurdevaja)

    d) lähtub aminohapete sünteesi võimekusest: organismid, kes sünteesivad kõik aminohapped ise(taimed, osa protistid) ja organismid vajavad osasid AH-d todukoostises valmiskujul(väike osa baktereid, loomad, seened). + puudub sõltuvus lähteainetest ja – on energia ja ressursside kulu.

    Peptiidid
    Kuni 50 Ah-jäägist koosnev, mida seovad pepsiidside.
    Biofunktsioonid
  • paljud peptiidi on bioaktiivsed molekulid, näiteks kasvuhormoon ja seda sünteesib ajuripats .
  • paljud pepsiidid on toksilised ühendid ( roheline ja valge kärbseseen, milles leidub amanitiin ja falloidiin.
  • neuropeptiidid, mis mõjutavad ajus emotsioone, need on ühendid, mis mõjutavad raevu, viha, hirmu.
  • Peptiitsed antibiootikumid , mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin

    Valgud
    On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH – NH2
    Jaotus:
    • Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud
    • Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin.

    Jaotus kuju alusel:

    Valkude struktuuri tasemel:
    • aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi.

    Pepsiidside

    Alfa – spiraal, kus on Vesiniksidemed . Leidub ohtralt karvades.

    Beta – struktuur, kus on vesiniksidemed. Leidub küüntes.
    • tulevad juurde s-s sidemed ja ioonsed (+, -), ja hüdrofoobsed sidemed

    fibrill valgud(fibriin) ja gloobul valgud.
    3.neljandane struktuur on mitmest ehitusüksusest moodustub tervlik valk nii struktuurilt kui ka talituselt. 4- ehitusüksust selleks on näiteks hemoglobiin ja veel ensüüm kompleksid .
    Valkude füüsikalis, keemilised omadused:
    • suur molekulmass
    • lahustuvus/lahustumatus (muna, piim- lahustunud)
    • hüdrolüüsuvus, tagajärjeks vabad aminohapped(nt: seedimine, valgu hüdrolüsaadid)
    • denaturatsioon on valgu kõrgemate struktuuride kadu erinevate faktorite mõjul kuni esmase struktuurini. Faktoriteks on vibratsioon , madal ja kõrge temp, radioktiivsus, happed ja alused jne. Miks esmane struktuur jääb alles? Kui see ära laguneb siis ei ole see denaturaktsioon, vaid hüdrolüüs. Inimkehaga seotud näited: palavik -haigus tekitajate tapmine, juukse lokkimine. Näiteks muna praadimine.
    • Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess. Näiteks juukse lokkide kadumine, maitse tundlikuse taastumine keelel.
    • Laeng , valgumolekuli laeng sõltub keskkonnast

    Biofunktsioonid
    • energeetiline
      • 1g -> saab umbes 4kcal/ teoorias peaks saama umbes 6kcal. Inimestes ei lähe valkude lagundamine lõpuni, vaid jääb toppama
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldbioloogia materjal #1 Üldbioloogia materjal #2 Üldbioloogia materjal #3 Üldbioloogia materjal #4 Üldbioloogia materjal #5 Üldbioloogia materjal #6 Üldbioloogia materjal #7 Üldbioloogia materjal #8 Üldbioloogia materjal #9 Üldbioloogia materjal #10 Üldbioloogia materjal #11 Üldbioloogia materjal #12 Üldbioloogia materjal #13 Üldbioloogia materjal #14 Üldbioloogia materjal #15 Üldbioloogia materjal #16 Üldbioloogia materjal #17 Üldbioloogia materjal #18 Üldbioloogia materjal #19 Üldbioloogia materjal #20 Üldbioloogia materjal #21 Üldbioloogia materjal #22 Üldbioloogia materjal #23 Üldbioloogia materjal #24 Üldbioloogia materjal #25 Üldbioloogia materjal #26 Üldbioloogia materjal #27 Üldbioloogia materjal #28 Üldbioloogia materjal #29 Üldbioloogia materjal #30 Üldbioloogia materjal #31 Üldbioloogia materjal #32 Üldbioloogia materjal #33 Üldbioloogia materjal #34 Üldbioloogia materjal #35 Üldbioloogia materjal #36 Üldbioloogia materjal #37 Üldbioloogia materjal #38 Üldbioloogia materjal #39 Üldbioloogia materjal #40 Üldbioloogia materjal #41 Üldbioloogia materjal #42 Üldbioloogia materjal #43 Üldbioloogia materjal #44 Üldbioloogia materjal #45 Üldbioloogia materjal #46 Üldbioloogia materjal #47 Üldbioloogia materjal #48 Üldbioloogia materjal #49 Üldbioloogia materjal #50 Üldbioloogia materjal #51 Üldbioloogia materjal #52 Üldbioloogia materjal #53 Üldbioloogia materjal #54 Üldbioloogia materjal #55 Üldbioloogia materjal #56 Üldbioloogia materjal #57 Üldbioloogia materjal #58 Üldbioloogia materjal #59 Üldbioloogia materjal #60 Üldbioloogia materjal #61 Üldbioloogia materjal #62
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kertu19 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Üldbioloogia konspekt üksikasajlikult lahti seletatud.
    bioloogia , Üldbioloogia , makroelemendid

    Mõisted

    30 elementi, kolmiksidemed, tagajärg ostoporoos, ühtviisi, asendab ca, veesisaldus, monosahhariidid, polüsahhariidid, heksoosid, loomades, üksikutel organismidel, fosfolpiidid, letsitiini, loomades, östrogeen, ühe ah, kerajad, niitjad, beta, neljandane struktuur, denaturatsioon, faktoriteks, valke 10, kuumašokivastased valgud, hemoglobiin, albumiinid, liigutuslik, detoksikatsiooni funktsioon, pentoosijäägist, monofosfaatsed nukleotiidid, desoksüriboos, biheeliksil, dna, väikesed muutused, rna, ühine dna, eksogeensed, ainevahetuseks, kolesteriid, üleküllus, spetsiifilisus, ph pepsiin, hormoonidel, neerupealised, nääre, viirused, dna, aerosoolne, prokarüoodid, rõngaskromosoom, membraani sopistised, bakterite tsütoplasma, viburite liikumine, piilid, bakterite paljunemisele, sporulatsioon, naaberrakkude tsütoplasmad, membraan, passiivtransport, poorid, nendes poorides, spermi peas, endsoomid, lüsosoomid, tsütoskelett, mahulised, ripsmete talitus, tsentrioolid, toitelised, mitokondrid, lõhustavad ensüümid, stroomas, leokoplastid kloroplastideks, kehas skeleti, arv 2, tütoplasma, polüembrüonite teke, muutlikuse allikaks, rakutsükkel, plokeeritud, mitoos, meta, ana, telo, eoseline, vabanevad järk, sugulisel paljunemisel, organismid, tulemiks, rakud, polotsüüte, neljakromotiidilised struktuurid, lahknemine, ii pro, ii meta, ii ana, ii telo, sugurakud, sugurakkudes, kehaväline, ontogenees, avaldumisvõimelised, koorion, platsenta, sünnitus, ernandiks, vastsetel

    Sisukord

    • Bioanorgaaniline keemia
    • Süsinik(C)
    • Vesinik(H)
    • Hapnik(O)
    • Veel võib üldistada C/H/O
    • N/P/S elemendid
    • Mesoelemendid: 0,_%
    • Naartium(Na)
    • Kaalium(K)
    • Na ja K biofunktsioonid
    • Ca funktsoiinid
    • Mg funktsioonid
    • Cl funktsioonid
    • Mikroelemendid
    • Fe funktsioonid
    • Zn funktsioonid
    • Co funktsioonid
    • I funktsioonid
    • F funktsioonid
    • B funktsioonid
    • Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaar koostist
    • Vesi ja vee funktsioonid
    • Molekulaarne tasnad
    • Raku tasndil
    • Organismi tasandil
    • Inimese veebilanss
    • Tulem
    • Ökosüsteemi tasandil
    • Süsivesikud – cn (H2O)m
    • Monosahhariidid
    • Heksoosid
    • Süsivesikute füüsikalis, keemilised omadused
    • Omadus Mono- ja
    • Süsivesikute biofuntktsioonid
    • energeetiline
    • Ehituslik-struktuur
    • Varuaineline
    • Ligimeelitav ehk atraktiivne
    • Kaitseline
    • Transport
    • Toiteline
    • Ainevahetuslik
    • Lipiidid
    • lihtlipiidid
    • liitlipiidid
    • tsüklised
    • Füüsikalis, keemilised omadused
    • Õlide, rasvade biofunktsioonid
    • Ligimeelitav
    • Kaitseline funktsioon
    • Transpordi
    • Toiteline
    • Ainevahetuslik
    • Lahusti funktsioon
    • Vahad
    • Taimsed vahad
    • Ülesanne: A)
    • Loomsed vahad
    • Kunstlikud vahad
    • Fosfolipiidid
    • Omadused
    • Biofunktioonid
    • Tsüklilised lipiidid
    • Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid
    • Aminohapped, peptiidid, valgud
    • Aminohapete
    • põhiaminohapet
    • Peptiidid
    • Biofunktsioonid
    • Valgud
    • Jaotus
    • Jaotus kuju alusel
    • Valkude struktuuri tasemel
    • Valkude füüsikalis, keemilised omadused
    • ehituslik – struktuurne
    • Ligimeelitav
    • Kaitse
    • Transpordi funktsioon
    • Signaalne valkhormoonid
    • Retseptoorne funktsioon
    • Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon
    • Detoksikatsiooni funktsioon – valgud teevad mürke kahjutuks
    • Toiteline funktsioon
    • Nukleotiidid ja nukleiinhapped
    • Nukleotiidid
    • Koosnevad
    • Biofunktsioonid
    • Nukleiinhapped
    • Koostis
    • Nukleiinhapete struktuursus
    • Esmane struktuur
    • Teisane struktuur
    • Kolmandane struktuur
    • Histoon valkude ülesanded
    • Füüsikalised ja keemilised omadused
    • DNA
    • ERINEVUS
    • Ühine DNA-l ja RNA-l
    • Bioaktiivsed ühendid
    • Jagunevad
    • Vitamiinid
    • Määratlus
    • Eriomadused
    • In. Jaoks vitamiini allikad
    • Vitamiinide jaotus (20 ühendit)
    • Vesilahustuvad
    • Rasvlahustuvad
    • Vitamiinide vaegus ja üleküllus
    • Vaegus
    • Lühiajaline, osaline- Hüpavitaminoos
    • Pikaajaline, täielik puudus – Avitaminoos
    • Vaeguse põhjused
    • Hüpervitaminoos
    • Põhjused
    • Ensüümid
    • Jaotus: koostise, ehituse alusel
    • Koostise alusel
    • Ehituse alusel
    • Ensüüm reaktsioone mõjutavad tegurid
    • Ensüümide aktiivsuse mõjutus
    • Hormoonid
    • Hormoonide jaotus
    • Olemuse alusel
    • Toimetüübi lähtumisest
    • Sisenõrenäärmete jaotus inimeses
    • Häired hormoonsüsteemis
    • Priionid
    • Tõvestava valgu omadused
    • Haigestumine
    • Viirused on
    • Sarnanevad elusorganismidega
    • Pole elus
    • Viirusosakeste ehitus
    • Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused
    • Viirustes on 3 tüüpi geene
    • Viiruste elutsüklid rakkudes
    • Lüütiline
    • Lüsogeene
    • Nakatumise viisid viirushaigustesse
    • Närvisüsteemi kahjustavad haigused
    • Nahka
    • Hingamistee
    • Seedekulgla
    • Näärmed
    • Veresooned
    • Suguelundid
    • Imuunsüsteem
    • Lihased
    • Kaitse viirushaiguste vastu
    • Loomulik
    • Täielik meditsiiniline
    • Viiruste jaotus
    • Nukleiinhappest lähtuv
    • Lähtuvast tõvestavast organismid
    • Rakubioloogia
    • Rakuteooria
    • Raku ehituslik jaotus
    • Bakterite ehitus
    • Bakterite tegevused
    • Bakterite paljunemisele on vajalikud
    • Suhe hapnikuga
    • Ainevahetus
    • Inimene ja bakterid
    • Bakterhaigused
    • Nakkusviisid
    • Närvisüsteemi kahjustuvad haigused
    • Nahka kahjustavad
    • Hingamisteed kahjustavad
    • Seedekulgu kahjustavad
    • Suguelundid
    • Meelelundid
    • Organismi tervikuna
    • Kaitse bakterhaiguste eest
    • Täiendav
    • Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?
    • Kestade süüsteem
    • Taimerakud
    • Loomarakukestad
    • Raku membraan päristuumsetes
    • Raku membraani ülesanded
    • Liikumine
    • Plasma membraanide funktsioon
    • Sisemembraanistik
    • Tuumaümbris
    • ja 3 sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
    • –„-„
    • Vakuoolide süsteem
    • Taimerakkudes
    • Vakuoolide ülesanded
    • Loomarakkudes
    • Sennerakkudes
    • Vakuoolide ülesnne
    • Protistides
    • Tubulaarne süsteem
    • Ripsmed
    • Viburid
    • Tsentrosoomi ülesanded
    • Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes
    • Ribosoomid
    • Topelt membraansed struktuurid
    • Ehitus
    • Talitus
    • Palunemine
    • Mitokondrite arv rakus ja seda mõjutavad tegurid
    • Päritolu
    • Kloroplastid
    • Esinevad
    • Talitlus
    • Kloroplastide moodustumine
    • Kloroplastide arv ja seda mõjutavad tegurid
    • Kloroplastide ja mitokondrite võrdlus erinevused ja
    • Teised plastiidid
    • Proplastiidid
    • Kromoplastiidid
    • Leukoplastid
    • Plastiidide üleminekud
    • Kloro-; kromo- ja leuko üleminek
    • kloroplast läheb üle kromoplastiks
    • Kloroplast läheb leukoplastiks
    • Kromoplastid lähevad kloroplastideks
    • Leokoplastid kloroplastideks
    • Rakutuum
    • Tuuma kuju
    • Tuumade arv
    • Tuuma ehitus
    • Kromosoomid
    • Ehituse
    • 1kromotiitne kromosoom
    • Kromosoomide arv
    • Kromosoomistik
    • Haploidne(n)
    • Dipolidne(2n)
    • Polüploidne(3n...10n)
    • Kromosoomistik isendi tasemel
    • Karüotüüp
    • Karüogramm
    • DNA koromosoomi koostises esineb 3. kujul
    • Ehituslik struktuur
    • Tsütoplasma
    • Päris tuumsete rakkude mitmekesisus
    • Väiksemad/suuremad
    • Väiksemad
    • Suuremad
    • Põhilisi rakku tüüpe on 3
    • Kest Varusüsivesikud
    • Varusüsivesikud steroolid
    • (erandiks on
    • Jagunemisvõi
    • Taime autotroofne
    • Osmootne
    • Täiuslik
    • Piiramatu
    • Seene heterotroofne
    • Rahuldav
    • Prriamatu
    • Osmootne(membraa
    • Puudulik
    • Piiratud
    • Paljunenmine
    • Paljunemine jaguneb
    • Vegetatiivne palju nemine ühe raku tasandil
    • Vegetatiivne palju nemine hulkraksuse tasandil
    • Taimeriik
    • Seeneriik
    • Loomariik
    • Rakutsükkel, mitoos
    • G1 faas
    • G0-faas
    • KP üldine
    • G2-faas
    • Vea avastamisel
    • Mitoos
    • Jaguneb
    • Mitoos loomarakus
    • PRO-faas
    • META-faas
    • ANA-faas
    • TELO-faas
    • Inimese keharaku mitoos
    • Kontrollida rakkude jagunemist organismis
    • Mitoosi bioloogiline tähtsus
    • Eoseline ehk sporogoone paljunemine
    • Eoseline paljunemine Hallikutel
    • Alamatel hallikutel
    • Kõrgemad hallikud
    • Eoseline paljunemine kübarseentel
    • Eostega paljunemine eostaimedel
    • Sammaltaimed
    • MITOOSIGA!(erand)
    • Spoorne Meioos!
    • Sõnajalgtaimede arengutsükkel
    • Spoorne meioos!
    • Eostega paljunemise eripära
    • Suguline paljunemine
    • Sugulisepaljunemise bioloogiline eripära
    • Paretenogenees-neitsisigimine
    • N sugurakud
    • Paretenogeesi bioloogiline tähtsus
    • Günogenees
    • Androgenees
    • Spermatogenees
    • Algus-lõpp
    • Kestvus
    • DNA molekulide arv
    • Regulatsioon
    • Häired
    • Tulem
    • Ovogenees
    • Tsüklikestvus
    • Eritingimus
    • Regulatsioon
    • Meioos
    • Meioosi bioloogiline tähtsus
    • Meioosi vormid
    • Spoorne meioos
    • Gameetne meioos
    • Sügootne meioos
    • Sugurakud
    • Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad
    • Spermides eristame 3 erinevat osa
    • Spermide mitmekesisus
    • Munaraku ehitus ja mitmekesisus
    • Kestade eripära
    • Rebu, valkude ja lipiidide rohke varuaine, mitmekesisus 2
    • Viljastumine
    • Viljastumise bioloogiline tähtsus
    • Viljastumise vormid
    • Kehaväline
    • Kehasisene
    • Viljastumine inimisel
    • Ajavaru
    • Looteareng
    • Viljatus
    • Ontogenees ehk isendi areng
    • Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame!
    • Lõigustumine
    • Ektodermist areneb
    • Endodermist arenevad
    • Mesotermist arenevad
    • Teratogenees, (soerdareng)
    • Teratogeeenid jagunevad 3-ks
    • Rakkude, kudede, organite eristumine
    • Sügoot
    • Histogonees
    • üldine
    • septsiifiline
    • Organogenees
    • rakkude valkuline jagunemine
    • rakkude valikuline hukkumine
    • rakkude valikuline ümberpaigutus
    • SÕRMED/SÕRMEVAHED
    • Lootekestad
    • Embrüonaalse arengu lõpp
    • Postembrüoaalne pretsessid???
    • Kasvamine
    • Kasvu –viisid
    • Kasvu – regulatsioon (in. näitel)
    • Areng
    • Otsene ja moondega areng keelikloomadel
    • Putukate areng
    • moondeta
    • vaegmoone
    • täismoone

    Teemad

    • makroelemendid
    • 98%
    • makroergilistes sidemetes
    • sidemed, mis talletavad palju energiat ATP
    • Mesoelemendid: 0,_%
    • Na ja K biofunktsioonid
    • Ca funktsoiinid
    • ostoporoos
    • luudehõrenemine,
    • Mg funktsioonid
    • Cl funktsioonid
    • Mikroelemendid
    • a)plii-seatina ladestub
    • b) elavhõbedamürgitus
    • c)radoon
    • sõnajalad
    • merelimused
    • Loomadel
    • Taimedel
    • Väljund
    • oligosahhariidid
    • disahhariidid
    • b)nt: trisahhariid
    • polüsahhariidid
    • ainult süsivesinukest koosneb
    • disahhariidid polüsahhariidid
    • hüdrofiilsus
    • lahustuvus
    • magusus
    • hüdroloosivus
    • reaktsioonivõime
    • karamellistumine
    • energeetiline
    • Ehituslik-struktuur
    • Varuaineline
    • Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis?
    • Ligimeelitav ehk atraktiivne
    • Kaitseline
    • Transport
    • Toiteline
    • Ainevahetuslik
    • lihtlipiidid
    • liitlipiidid
    • tsüklised
    • Õlide, rasvade biofunktsioonid
    • energeetiline
    • ehituslik struktuurne
    • varuaineline
    • Taimsed vahad
    • Loomsed vahad
    • Kunstlikud vahad
    • Omadused
    • jaotusviis
    • põhiaminohapet
    • Jaotus
    • Jaotus kuju alusel
    • Valkude struktuuri tasemel
    • Valkude füüsikalis, keemilised omadused
    • Miks esmane struktuur jääb alles?
    • energeetiline
    • ehituslik – struktuurne
    • Ligimeelitav
    • Kaitse
    • Transpordi funktsioon
    • Signaalne valkhormoonid
    • Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon
    • Detoksikatsiooni funktsioon – valgud teevad mürke kahjutuks
    • Toiteline funktsioon
    • Koosnevad
    • Koostis
    • Nukleiinhapete struktuursus
    • Esmane struktuur
    • Teisane struktuur
    • Kolmandane struktuur
    • Histoon valkude ülesanded
    • Vesilahus, kus on nukleiinhapped
    • lahustunud, siis seal on suurem eritihedus kui tavalahustes ja lahused on diskoosed
    • Väikesed muutused on vajalikud
    • evolutsiooniliseks arenguks
    • Jagunevad
    • Määratlus
    • Eriomadused
    • Vesilahustuvad
    • Rasvlahustuvad
    • Vaegus
    • Üleküllus
    • Ensüüm reaktsioone mõjutavad tegurid
    • Ensüümide aktiivsuse mõjutus
    • Hormoonide jaotus
    • Häired hormoonsüsteemis
    • Puudus tekib siis, kui
    • Liigsus tekib siis, kui
    • normaalsed priionvalgud
    • tõvestavad priionvalgud
    • Tõvestava valgu omadused
    • Haigestumine
    • Harv
    • Sage
    • Viirused on
    • Sarnanevad elusorganismidega
    • alatasa
    • alatasa
    • Pole elus
    • Viirusosakeste ehitus
    • Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused
    • Viirustes on 3 tüüpi geene
    • Viiruste elutsüklid rakkudes
    • Lüütiline
    • Lüsogeene
    • Nakatumise viisid viirushaigustesse
    • Närvisüsteemi kahjustavad haigused
    • Nahka
    • Hingamistee
    • Seedekulgla
    • Näärmed
    • Veresooned
    • Imuunsüsteem
    • Lihased
    • Kaitse viirushaiguste vastu
    • Loomulik
    • Täielik meditsiiniline
    • Viiruste jaotus
    • Rakkudele omased süsteemid
    • Raku ehituslik jaotus
    • Bakterite ehitus
    • Bakterite tegevused
    • Paljunemine
    • Populatsiooni kasv
    • SULETUDKULTUUR
    • Bakterite paljunemisele on vajalikud
    • Sporulatsioon
    • Suhe hapnikuga
    • Muutlikus
    • Ainevahetus
    • Inimene ja bakterid
    • Nakkusviisid
    • Närvisüsteemi kahjustuvad haigused
    • Hingamisteed kahjustavad
    • Seedekulgu kahjustavad
    • Lihased
    • Meelelundid
    • Organismi tervikuna
    • Kaitse bakterhaiguste eest
    • Täiendav
    • Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?
    • Kestade süüsteem
    • Taimerakud
    • Seen rakukestad
    • Protistide rakukestad
    • Loomarakukestad
    • Raku membraan päristuumsetes
    • Raku membraani ülesanded
    • Ainete valikuline transport
    • Liikumine
    • Plasma membraanide funktsioon
    • Sisemembraanistik
    • Tuumaümbris
    • ja 3 sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
    • Siledapinnaline
    • Karedapinnaline
    • -„
    • Golgi kompleks
    • endsoomid
    • lüsosoomid
    • autofaagia
    • heterofaagia
    • Taimerakkudes
    • Vakuoolide ülesanded
    • Loomarakkudes
    • Vakuoolide ülesanded
    • Sennerakkudes
    • Vakuoolide ülesnne
    • Protistides
    • I. TASAND
    • Mikrofilamendid
    • Vahepealsed filamendid
    • Mikrotorukesed ja mikrotuublid
    • Tsütoskelett
    • II. TASAND – Mikrotorukestest moodustunud
    • Ripsmed ja viburid
    • Ripsmed
    • Ripsmed esinevad
    • Ripsmete ülesanded
    • Viburid
    • Viburid esinevad
    • Ülesanded
    • Tsentrioolid
    • Toitelised ehk varuainelised
    • Kaitselised
    • Funktsionaalsed
    • Koosnevad
    • Mitokondrid
    • Ehitus
    • Talitus
    • Palunemine
    • Päritolu
    • Kloroplastid
    • Esinevad
    • Talitlus
    • Kloroplastide moodustumine
    • Kloroplastide arv ja seda mõjutavad tegurid
    • ühisus
    • Teised plastiidid
    • kloroplast läheb üle kromoplastiks
    • Kloroplast läheb leukoplastiks
    • Kromoplastid lähevad kloroplastideks
    • Leokoplastid kloroplastideks
    • Tuuma kuju
    • Tuumade arv
    • Tuuma ehitus
    • Kuju
    • Ehituse
    • 1kromotiitne kromosoom
    • Lõputu
    • kordi päristuumsete rakud jaguneda ei saa
    • Kromosoomide arv
    • Kromosoomistik
    • Kromosoomistik isendi tasemel
    • DNA koromosoomi koostises esineb 3. kujul
    • Ehituslik struktuur
    • Väiksemad/suuremad
    • Väiksemad
    • Suuremad
    • Põhilisi rakku tüüpe on 3
    • tsentrioolid plastiidid
    • taime
    • tärklis
    • fütosterool
    • (erandiks on
    • vetikad)
    • tüüpi(pro
    • kloro
    • kromo ja
    • leuko)
    • seene
    • glükogeen
    • ergosterool Liigiti
    • esinevad või
    • puuduvad
    • kolestorool Alati olemas
    • ainevahetustü
    • toitumisviis
    • e süntees
    • me kunstlikus
    • keskkonnas
    • Osmootne
    • adsorptiivne
    • ni sopisutmine)
    • G0-faas
    • G1-faas
    • G2-faas
    • S-faas
    • Vea avastamisel
    • Jaguneb
    • Inimese rakk anafaasis:46 ühele ja 46 teisele poolele!
    • Kontrollida rakkude jagunemist organismis
    • Mitoosi bioloogiline tähtsus
    • Eoseline paljunemine Hallikutel
    • Eoseline paljunemine kübarseentel
    • Eostega paljunemine eostaimedel
    • Sammaltaimed
    • Sõnajalgtaimede arengutsükkel
    • Eostega paljunemise eripära
    • Sugulisepaljunemise bioloogiline eripära
    • „-„-„
    • Paretenogeesi bioloogiline tähtsus
    • Koht
    • Algus-lõpp
    • Kestvus
    • Kulg
    • DNA molekulide arv
    • Spermatogeneesis on 92 DNA molekuli
    • Häired
    • Tsüklikestvus
    • Eritingimus
    • Polotsüüte on vaja, sest see võimaldab
    • DNA jaotust
    • Vaatleme kromosoomidega seotud muutusi!
    • Spermides eristame 3 erinevat osa
    • Saba
    • Spermide mitmekesisus
    • Rebu, valkude ja lipiidide rohke varuaine, mitmekesisus 2
    • Viljastumise vormid
    • Kehaväline
    • Kehasisene
    • Ajavaru
    • Looteareng
    • Viljatus
    • Ektodermist areneb
    • Endodermist arenevad
    • Mesotermist arenevad
    • Teratogeeenid jagunevad 3-ks
    • üldine
    • septsiifiline
    • rakkude valkuline jagunemine
    • rakkude valikuline hukkumine
    • rakkude valikuline ümberpaigutus
    • amnion ehk vesikest
    • allantois e. kusekott
    • koorion ehk ird(kõld)kest
    • platsenta e. emakook
    • sümboolne
    • Embrüonaalse arengu lõpp
    • anorgaaniline kasv
    • orgaaniline kasv
    • Kasvu –viisid
    • Kasvu – regulatsioon (in. näitel)
    • moondeta
    • vaegmoone
    • täismoone

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    37
    doc
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    23
    doc
    Üldbioloogia konspekt
    40
    doc
    Bioloogia gümnaasiumile
    16
    doc
    Bioloogia eksami materjal
    42
    doc
    Üldbioloogia-Bioloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !