Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldbioloogia materjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskne element Miks?
  • Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis?
  • Miks esmane struktuur jääb alles?
  • Kus on elu Miks?
  • Kestad teivad?
  • Mis tegurid hakkavad geenide avaldumist mõjutama?

Lõik failist

Bioanorgaaniline keemia
Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 – 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid).
  • makroelemendid – 97 – 98%

    Süsinik(C)
    Elu keskne element. Miks? Sest...:
    • 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt)
    • Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju)
    • C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline
    • C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks

    Vesinik (H)
    • Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 – 2,5, happevihmad : ph on alla 5,5)
    • H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N
    • H määrab ühendi energeetilise potensiaali

  • süsivesinik – 4kcal(1g) vesinikside suureneb
  • alkohool( etanool ) – 7kcal(1g)
  • rasvad , õli – 9kcal(1g)
    Hapnik(O)
    • osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib
    • - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud – kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) – ise toodab)
    • Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust.

    Veel võib üldistada C/H/O
  • kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
  • Nende baasil saab moodustada lihtsaid orgaanilisi ühendeid. Mis on ühelt poolt aine lõhustumis lõppproduktiks ja samas fotosünteesis lähteproduktiks.
    N/P/S elemendid
    • Mitmekesistavad mitmeid biomolekule.
    • Kõik nad annavad biomolekulis erinevaid sidemeid

  • N – peptiidsidemed(valgus)
  • S – S-S tüüpi sidemed(valgus)
  • P – estertüüpi sidemed(nukliinhapetes), osaleb ka makroergilistes sidemetes- sidemed, mis talletavad palju energiat ATP
    • Kui nad esinevad funktsinaalse rühmana, tõstavad ühendi reaktsiooni võimet.

    2. Mesoelemendid: 0,_%
    • Na/K/Ca/Mg/Cl – esinevad ja täidavad oma ülesandeid ioonidena

    Naartium(Na)
    • Tüüpiline rakuväline element 8- 20 korda on rohkem ( veri )

    Kaalium (K)
    • Tüüpiline rakusisene element 15- 45 korda rohkem

    Na ja K biofunktsioonid:
    • Veereežiimi reguleerimine(Na sõilitab vett ja K viib vett kehast välja)
    • Mõlemad osalevad membraan transpordis .
    • Mõlemad osalevad pinnalaengute tekitamises ja edastamises a) närvirakkudes(millivoldid, milliamprid) b) elektrosüütides võivad nad tekitada tugevat pinget ja voolutugevust(elektrirai-50 amprit)

    Ca funktsoiinid:
    • Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises, kaltsium on luukoes liikuv element. Tagajärg ostoporoos-luudehõrenemine, + Ca rikkad toiduained: vedelad piimatooted, kala, - vältida Ca kaotust: tugevad happelised toiduained, suitsetamine
    • Ca on vajalik vere hüübimiseks.
    • Ca on vajalik lihaks tööks:lõdvestumiseks, kokkutõmme. Kui on vähe tekivad krambid
    • Ca vaheldab hormoonide mõju.

    Mg funktsioonid:
    • Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises
    • Aktiveerib ligikaudu 300 ensüümi(1/7 ensüüme)
    • Seob erinevaid raku struktuure tervikuks.( ribosoome seob)
    • Mg on oluline fotosünteesis, ta on klorofüllis keskne element.

    Cl funktsioonid:
    • Cl kui anioon (-)Aitab tasakaalustada postitiivset laengut.
    • Osaleb membraan transpordis.
    • Cl ioone on vaja maos soolhappe sünteesiks.
    • Cl ioonid aktiveerivad süljes mitmeid endüüme, eeskätt amülaasi.

    3. Mikroelemendid
  • Vasakule Paremale
    Üldbioloogia materjal #1 Üldbioloogia materjal #2 Üldbioloogia materjal #3 Üldbioloogia materjal #4 Üldbioloogia materjal #5 Üldbioloogia materjal #6 Üldbioloogia materjal #7 Üldbioloogia materjal #8 Üldbioloogia materjal #9 Üldbioloogia materjal #10 Üldbioloogia materjal #11 Üldbioloogia materjal #12 Üldbioloogia materjal #13 Üldbioloogia materjal #14 Üldbioloogia materjal #15 Üldbioloogia materjal #16 Üldbioloogia materjal #17 Üldbioloogia materjal #18 Üldbioloogia materjal #19 Üldbioloogia materjal #20 Üldbioloogia materjal #21 Üldbioloogia materjal #22 Üldbioloogia materjal #23 Üldbioloogia materjal #24 Üldbioloogia materjal #25 Üldbioloogia materjal #26 Üldbioloogia materjal #27 Üldbioloogia materjal #28 Üldbioloogia materjal #29 Üldbioloogia materjal #30 Üldbioloogia materjal #31 Üldbioloogia materjal #32 Üldbioloogia materjal #33 Üldbioloogia materjal #34 Üldbioloogia materjal #35 Üldbioloogia materjal #36 Üldbioloogia materjal #37 Üldbioloogia materjal #38 Üldbioloogia materjal #39 Üldbioloogia materjal #40 Üldbioloogia materjal #41 Üldbioloogia materjal #42 Üldbioloogia materjal #43 Üldbioloogia materjal #44 Üldbioloogia materjal #45 Üldbioloogia materjal #46 Üldbioloogia materjal #47 Üldbioloogia materjal #48 Üldbioloogia materjal #49 Üldbioloogia materjal #50 Üldbioloogia materjal #51 Üldbioloogia materjal #52 Üldbioloogia materjal #53 Üldbioloogia materjal #54 Üldbioloogia materjal #55 Üldbioloogia materjal #56 Üldbioloogia materjal #57 Üldbioloogia materjal #58 Üldbioloogia materjal #59 Üldbioloogia materjal #60 Üldbioloogia materjal #61 Üldbioloogia materjal #62
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kertu19 Õppematerjali autor
    Üldbioloogia konspekt üksikasajlikult lahti seletatud.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    83
    pdf

    Esimese nelja kursuse materjal

    (kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest) 3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia). nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus. (lihunik, talunik, arst) 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida. (kui muutub priionvalku määrav geen) *Kuru - "naerev surm". Uus Guineal. Tänu inim- ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) ----------------------- Viirused : *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks. Viroloogid aga elusaks. Tõendid, et viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. viirustel on üliväikesed mõõtmed. 4.puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Viirused on elusad? : 1. Viirustes on erinevad valgud ja vähemalt üks nukleiinhape. 2. viirustele on omane muutlikus. 3. Viirused evolutsioneeruvad. Viirusosakese ehitus : * sees on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid

    Bioloogia
    thumbnail
    37
    doc

    Üldbioloogia konspekt (1. osa)

    · I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel. Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand ­ organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu.

    Üldbioloogia
    thumbnail
    40
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile

    BIOLOOGIA ­ teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos ­ mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA ­ teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate ­ kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA ­ rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA ­ koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD

    Bioloogia
    thumbnail
    23
    doc

    Üldbioloogia konspekt

    Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) ­ kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3

    Üldbioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Tasemetööks kordamine bioloogias

    Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C

    Bioloogia
    thumbnail
    30
    doc

    Bioloogia HTG loodus

    ehituselt ja kujult sarnased. b. Moodustuvad neljakromatiidilised struktuurid c. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub osade vastastikkune vahetus, mida nimetatakse krossing-over või ristsiirdeks. Ei pruugi toimuda kõikide kromosoomidega. Mõnes kromosoomipaaris toimub see mitmekordselt. d. Ristsiirde käigus kombineeritakse kunagi vanemalt saadud geneetiline materjal ümber. I Metafaas 1) neliakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa 2) neid hoiavad koos ristsiirde toimumiskohad I Anafaas 1) toimub neljakromatiidiliste struktuuride lahknemine, poolustele jõuavad ümber kombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid. 2) Kromosoomide lahknemine toimub üksteisest sõltumatult juhuslikult, s.t. ühe kromosoomipaari lahknemine ei mõjuta teiste lahknemist. Iga kromosoomi

    Bioloogia
    thumbnail
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    thumbnail
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun