(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest) 3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia). nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus. (lihunik, talunik, arst) 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida. (kui muutub priionvalku määrav geen) *Kuru - "naerev surm". Uus Guineal. Tänu inim- ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) ----------------------- Viirused : *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks. Viroloogid aga elusaks. Tõendid, et viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. viirustel on üliväikesed mõõtmed. 4.puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Viirused on elusad? : 1. Viirustes on erinevad valgud ja vähemalt üks nukleiinhape. 2. viirustele on omane muutlikus. 3. Viirused evolutsioneeruvad. Viirusosakese ehitus : * sees on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid
· I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel. Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu.
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C
ehituselt ja kujult sarnased. b. Moodustuvad neljakromatiidilised struktuurid c. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub osade vastastikkune vahetus, mida nimetatakse krossing-over või ristsiirdeks. Ei pruugi toimuda kõikide kromosoomidega. Mõnes kromosoomipaaris toimub see mitmekordselt. d. Ristsiirde käigus kombineeritakse kunagi vanemalt saadud geneetiline materjal ümber. I Metafaas 1) neliakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa 2) neid hoiavad koos ristsiirde toimumiskohad I Anafaas 1) toimub neljakromatiidiliste struktuuride lahknemine, poolustele jõuavad ümber kombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid. 2) Kromosoomide lahknemine toimub üksteisest sõltumatult juhuslikult, s.t. ühe kromosoomipaari lahknemine ei mõjuta teiste lahknemist. Iga kromosoomi
Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg
Kõik kommentaarid