Kuidas netis maksad? Vasta


Üldbioloogia (1)

5 VÄGA HEA
 
MLB 6001 Üldbioloogia 1
Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks
Aine kood: MLB 6001
Ainepunkte: 3 AP
Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu
Eksam: 25.01.2005
Kell: 11.00
Aud: ?
1. Mitmekesine ja ühtlane elu
Bioloogia ­ teadus, mis tegeleb eluga.
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.
Biomolekul ­ ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid,
valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega.
Elusorganismi tunnused:
1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab
keskkonda).
2) Paljuneb ­ paljunemine on omasuguste taastootmine.
· Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid,
· Mittesuguline paljunemine ­ nt osad taimed ­ vegetatiivselt, eostega või
üherakulised ­ poolduvad.
Keemiline paljunemine ­ olemasoleva kopeerimine
Bioloogiline paljunemine ­ alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane
3) Arenemine ­ elusorganismid muutuvad.
4) Reageerinime ärritusele.
5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas.
6) Rakuline ehitus
Rakulise ehituse ajalugu:
· 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi
rakke.
· Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk ­ üks võimalik elu
näitaja.
· Schleiden Schwan ­ kõik elusorganismid koosnevad rakkudest.
· Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop.
Elu omadused:
1) Elu on pidev ­ eluprotsessid võivad olla peatunud, kuid peatumine on väga
täpne. Elu tekkis ca 4 miljardit aastat tagasi. DNA hoiab elu pidevana.
MLB 6001 Üldbioloogia 2
2) Elul on palju organiseerumistasemeid ­ kõrgem tasand sisaldab madalamaid,
kuid igal tasandil on uus võimalus, mitte madalamate tasandite summa.
3) Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud ­ evolutsioon ­ elu püsivuse
tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid.
Evolutsioon ­ geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik
valik.
2. Elu organiseerumise tasemed
1) Aatom ­ sellel tasemel elu tunnused puuduvad.
2) Molekulaarne tasand ­ esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Üldbioloogia #1 Üldbioloogia #2 Üldbioloogia #3 Üldbioloogia #4 Üldbioloogia #5 Üldbioloogia #6 Üldbioloogia #7 Üldbioloogia #8 Üldbioloogia #9 Üldbioloogia #10 Üldbioloogia #11 Üldbioloogia #12 Üldbioloogia #13 Üldbioloogia #14 Üldbioloogia #15 Üldbioloogia #16 Üldbioloogia #17 Üldbioloogia #18 Üldbioloogia #19 Üldbioloogia #20 Üldbioloogia #21 Üldbioloogia #22 Üldbioloogia #23 Üldbioloogia #24 Üldbioloogia #25 Üldbioloogia #26 Üldbioloogia #27 Üldbioloogia #28 Üldbioloogia #29 Üldbioloogia #30 Üldbioloogia #31
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MayaVahter Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõttev konspekt lektor Tõnu Ploompuu loengust Üldbioloogia.
molekul , rakk , organism , kromosoom , tuum , membraan , organismid , kromosoomid , molekulid , üldbioloogia , tsütoplasma , glükoos , sahhariidi , kuuluva , tulemusena

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui gravitatsioonijõust sai energia otsa (oi-oi-oi ?
  • Mis temperatuuril ?

Mõisted

bioloogia, biomolekul, paljuneb, keemiline paljunemine, sisekeskkonna stabiilsus, rakk, elul, elustruktuuride ülesanded, evolutsioon, aatom, molekulaarne tasand, organell, rakk, füsioloogia, populatsioon, üheks liigiks, ökosüsteem, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon, makroelemendid, mikroelemendid, elektronegatiivsuste erinevus, karbonaat, mono, kuuesüsinikulistest suhkrutest, linnasesuhkur, tselluloos, glükogeen, lipiidide ülesanne, nukleoproteiin, denaturatsioon, renaturatsioon, liikumisfunktsioon, vastavalt sellele, desoksüribonukleiinhape, desoksüribonukleotiid, koospüsimise aluseks, desoksüribonukleiinhape, kahes rakuorganellis, dna põhiülesanne, üksiku vesiniksidemeenergia, lämmastikalust, primaarstruktuur, toimumise paika, trna ülesandeks, erinevalt dna, eeltuumsed, tuumamembraanid, kromosoomivalgud, rakusisesed membraanid, retseptorvalgud, mitokondrid, ümberpaiknemises, igas loomarakus, fülogenees, hulkraksed, ise foto, energiarikastesse, anareoobne glükolüüs, happejääki, lagundamiseks, calvini tsükkel, kromosoom, geneetika, genoom, moodustunud rakke, interfaasis, ühepikkused, profaas, tunduvalt kauem, anafaasis, metafaasis, alleel, terminaator, rna baasil, evolutsioon, normaalsel temperatuuril, tekkisid valguspigmendid, fotosünteesivad bakterid, vabasüntees, kambrium, silur, devon, ajastu lõpus, permi ajastu, juura, paleogeen, geneetiline varieeruvus, liigi tunnus, geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, nt putukad, areaalide piiril, süstemaatika, süstemaatika, klassifitseerimise mõte, taksoneid, homoloogiline ehitus, genealoogiliseks võrgustikuks, fülogeneesipuuks

Sisukord

  • Keemiline paljunemine
  • Bioloogiline paljunemine
  • Elul on palju organiseerumistasemeid
  • Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud
  • Evolutsioon
  • Katioonid
  • Anioonid
  • Sahhariidid
  • Lipiidid
  • Valgud
  • Nukleiinhapped
  • Eukarüoodid
  • Ristõielised
  • Mungalill ehk kress
  • N: kapsas
  • Mis temperatuuril?
  • Kus elu tekkis?
  • Evolutsiooni mõjutavad asjaolud
  • Vanaaegkond
  • Keskaegkond
  • Bioloogiline liigikontsenptsiooni
  • Nominalistliku kontseptsiooni

Teemad

  • MLB 6001 Üldbioloogia
  • Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks
  • Aine kood
  • Ainepunkte
  • Õppejõud
  • Eksam
  • Kell
  • Mitmekesine ja ühtlane elu
  • Bioloogia
  • Biomolekul
  • Elusorganismi tunnused
  • Toimub aine ja energia vahetu
  • Paljuneb
  • Suguline paljunemine
  • Mittesuguline paljunemine
  • Arenemine
  • Reageerinime ärritusele
  • Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas
  • Rakuline ehitus
  • Elu omadused
  • Elu organiseerumise tasemed
  • Aatom
  • Molekulaarne tasand
  • Makromolekul
  • Organell
  • Kude
  • Organid ehk elundid
  • Elundkond ehk organsüsteem
  • Organism
  • Koloonia
  • Populatsioon
  • Liik
  • Kooslus ehk ökosüsteem
  • Ökosüsteem
  • Neuraalne regulatsioon
  • Humoraalne regulatsioon
  • Elus ja eluta loodus
  • Makroelemendid
  • Mikroelemendid
  • Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi
  • Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke
  • lipiidid
  • sahhariidid
  • Elule vajalikud lihtsamad molekulid
  • Anorgaanilised ained
  • Vesi
  • katioonidest on organismis olulisel kohal H
  • ja Fe
  • anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH
  • karbonaat- (HCO
  • fosfaat- (H
  • HPO
  • kloriid- (Cl
  • ja jodiidioonid
  • Orgaanilised ained
  • Bioaktiivsed ained
  • Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja
  • hormoonid
  • Elu
  • makromolekulid
  • Sahhariidid ehk süsivesikud
  • ehk lihtsuhkrud
  • desoksüriboos
  • glükoos
  • fruktoos
  • Oligosahhariidid
  • sahharoosi
  • maltoos
  • laktoos
  • Polüsahhariidid
  • Tärklis
  • Tselluloos
  • Glükogeen
  • Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik
  • Lipiidid on organismide energiaallikas
  • Lipiidide ülesanne on olla energiaallikaks ja kaitse eesmärk (kaitseb
  • pehmendab lööke vastu elundeid)
  • Lipiidideks ehk rasvadeks
  • liitlipiidid
  • fosfolipiidid
  • Steroidid
  • Hormoonid
  • Valgud (proteiinid)
  • biopolümeerideks
  • aminorühm
  • karboksüülrühm
  • peptiidsidemeks
  • Esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur
  • Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur
  • heeliksiks
  • Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaalstruktuur
  • gloobuli
  • Neljandat järku struktuur ehk kvaternaarne struktuur
  • Nukleoproteiin
  • Denaturatsioon
  • Renaturatsioon
  • Ensüümaatililne funktsioon
  • ensüümideks
  • Vitamiinid
  • Ehituslik funktsioon
  • transportvalgud
  • Retseptorfunktsioon
  • valgulised hormoonid
  • Katisefunktsioonid
  • antikehad
  • antigeenideks
  • Liikumisfunktsioon
  • kontraktsioonivalkudeks
  • Energeetiline funktsioon
  • Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
  • Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on
  • desoksüribonukleotiidid
  • Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on
  • moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma
  • liitumisel
  • komplementaarsusprintsiip
  • Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks
  • biheeliksisse
  • Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaalne struktuur
  • DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku
  • jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
  • Seejuures kaheahelaline biheeliks on
  • paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllalti vastupidav
  • Biheeliksi kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes
  • koopias
  • Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleitiidid
  • uratsiil
  • Primaarstruktuur
  • RNA osaleb pärilikkuse avaldumises
  • teist järku
  • Raku
  • ehitus
  • eeltuumsed ehk prokarüoodid ja päristuumsed ehk eukarüoodid
  • Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks
  • tervikuks
  • karüoplasmaks
  • tuumakest
  • Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
  • Homoloogilised kromosoomid sisaldavad
  • samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
  • histoonid
  • nukleosoomse fibrilli
  • Membraan eraldab raku sisekeskkonda
  • väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke
  • omavahel
  • Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
  • aktiivne ja passiivne transport
  • Ainete aktiivseks transpordiks on vaja kulutada energiat, passiivseks seda vaja
  • ei ole
  • Fagotsütoos
  • pinotsütoos
  • Retseptorvalgud
  • tsütoplasmavõrgustiku
  • sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
  • ribosoomid
  • Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
  • Ribosoomides toimub valkude süntees
  • polüsoomideks
  • Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles
  • lõhustatakse mitmesuguseid aineid
  • Golgi kompleks
  • Golgikompleksis
  • jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja
  • lüsosoomidesse
  • Mitokondrid
  • harjakesteks
  • Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga
  • Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest
  • Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi
  • ja liikumissüsteemiks
  • fibrille
  • mikrofilamente ja mikrotuubuleid
  • Tsentrosoom koosneb kahest
  • teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist
  • kääviniidid
  • Tsütoskeletti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju
  • Biomembraanid
  • Sümbiogenees
  • Endosümbioositeooria
  • Fülogenees
  • Hulkraksus
  • Hulkraksed
  • Energiavoo vajalikkus
  • heterotroofid
  • Autotroofid
  • Kemosünteesijad
  • Heterotroofid
  • Metabolism
  • Dissimilatsioon
  • makroergilistesse ühenditesse
  • Assimilatsioon
  • Heterotroofne energiavarustus: hingamine ja käärimine
  • Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi
  • glükolüüs
  • tsitraaditsükkel
  • hingamisahela ehk gaasivahetus reaktsioon
  • Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude
  • tsütoplasmavõrgustikus
  • püroviinamarihappe
  • arihape
  • püroviinam
  • aeroobseks
  • käärimine
  • Anareoobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli
  • moodustumisega
  • piimhappe
  • piimhape
  • etanoolkäärimist
  • Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine
  • toimub mitokondri sisemuses
  • tsitraaditsükliks
  • Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille
  • käigus eralduvad järk-järgult CO
  • molekulid ja H aatomid
  • Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide
  • harjakestes
  • Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees
  • Kõik
  • järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide
  • energia arvelt
  • Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadium
  • fotosüsteem II
  • Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide
  • lagundamiseks – vee fotooksüdatsiooniks (ehk vee fotolüüsiks) – ja ATP sünteesiks
  • elektronitranspordiahelasse
  • Fotosüntees I vee fotooksüdatsioonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH
  • moodustamine
  • Valgusstaadiumi reaktsiooni tulemusena saadakse ATP ja NADPH
  • molekulid
  • mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks
  • Calvini tsükli
  • Calvini tsükkel
  • Kromosoomid
  • Kromosoom
  • Pärilikkus
  • Geneetika
  • kromosoomid
  • Genoom
  • Genotüüp
  • Fenotüüp
  • Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste
  • väljakujunemist
  • Mitoos
  • tütarrakkudeks
  • karüokinees
  • tsütokinees
  • Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu
  • püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks
  • interfaasiks
  • rakutsükliks
  • kahekromatiidilised
  • tsentromeeri
  • kromosoomi õlgadeks
  • ühekromatiidilised
  • Profaas
  • Metafaas
  • Anafaas
  • Telofaas
  • Interfaasis enamik rakke diferentseerub
  • Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatult oma
  • jagunemisvõime
  • Meioos
  • Raku
  • jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks
  • korda, nimetatakse meioosiks
  • haploidseks
  • diploidne
  • somaatilistes rakkudes
  • gameetides
  • Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega
  • kromosoomide ristsiirdeks
  • geenivahetus
  • Metafaasiks
  • Anafaasis
  • Esimese
  • Interfaas
  • Profaasis
  • Metafaasis
  • Telofaasis
  • Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku
  • Pärilikkuse seadused
  • Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus
  • Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt
  • identsed ja fenotüübilt sarnased järglased
  • Alleel
  • Homosügootsus
  • Heterosügootsus
  • Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus
  • Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises
  • hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes
  • Mendeli III seadus
  • Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad
  • tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad
  • omavahel vabalt
  • Dihübriidne ristamine
  • Morgani seadus
  • Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning
  • päranduvad järglastele enamasti üheskoos
  • DNA teabe realiseerumine
  • Molekulaargeneetika
  • replikatsioonile
  • transkriptsioonile
  • translatsioonile
  • DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks
  • Matriitsüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide
  • DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide
  • monomeeride järjestuse
  • Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA
  • molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA moelkuli
  • Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne
  • molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info
  • võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse
  • Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
  • ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul
  • Promootor
  • Terminaator
  • Transkriptsioonil saadakse nii nRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA
  • süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete
  • organismide rakkudes
  • Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub
  • Erinevus rakkude ehituses ja talitluses tulevad geenidest, mis neis ühel või teisel
  • ajahetkel evalduvad
  • Geenide regulatsioon
  • repressor
  • aktivaator
  • regulaatorite
  • Struktuurgeenid
  • Regulaatorgeenid
  • Geenitehnoloogia
  • Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika
  • Evolutsiooni tõendid
  • Bioevolutsioon
  • Bioloogilised tõendid
  • Liikide vahevormid nagu puuduksid
  • Võrdlev anatoomia
  • Keemilise koostise võrdlus
  • Biogeograafia & ökoloogia
  • Koduloomad, kultuurtaimed
  • Evolutsioonilised muutused populatsioonis
  • Evolutsiooniastmed
  • Kosmiline evolutsioon
  • Tingimused elu tekkeks
  • Keemiline evolutsioon
  • Elu tekkis
  • nukleohape
  • Bioloogiline evolutsioon
  • Sotsiaalne evolutsioon
  • Raku evolutsioon
  • Rakueelne evolutsioon = RNA maailm
  • Tekkisid rakud, mis sarnanesid bakterirakkudega
  • Tekkisid valguspigmendid
  • Elu hulk suurenes tänu fotsünteesile
  • Fotosünteesivad bakterid
  • Fotosünteesiv toime suurenes – maismaa osatähtsus suurenes (2 miljardit
  • aastat tagasi)
  • Hulkraksete organismide evolutsioon
  • Kambriumi ajastu
  • Kambrium
  • Ordoviitsium
  • Silur
  • Devon
  • Karboni ehk Kivisöe ajastu
  • Permi ajastu
  • Tiiras
  • Juura
  • Kriit
  • Paleogeen
  • Neogeen
  • Kvaternaar
  • Stabiliseeriv valik
  • Suunav valik
  • Lõhestav valik
  • kohastumine
  • Liikide teke
  • Liigi tunnus
  • Geograafiline isolatsioon
  • Bioloogiline isolatsioon
  • Polüploidsus
  • Organismid peavad piisavalt paljunema
  • Süstemaatika teaduse alused
  • Süstemaatika
  • Süstemaatika on teadusharu
  • Takson
  • järku
  • ülem
  • alam
  • hierarhilist süsteemi
  • teaduslikke ladinakeelseid nimetusi
  • rahvusvahelistele nomeklatuuri
  • koodeksitele
  • rahvapärased nimed
  • liikideks
  • homoloogia
  • Genealoogiliseks võrgustikuks
  • Fülogeneesipuuks
  • taksonite hierarhiline süsteem
  • Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel
  • Võimalikud raskused liigi (mõste) piiritlemisel

Kommentaarid (1)


Sandra Andrejeva: Väga põhjalik, selge konspekt. Aitäh!
09:01 23-09-2014


Sarnased materjalid

150
docx
937
pdf
98
docx
528
doc
990
pdf
477
pdf
343
pdf
94
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto