Üldbioloogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui gravitatsioonijõust sai energia otsa (oi-oi-oi ?
  • Mis temperatuuril ?
 
Säutsu twitteris
MLB 6001 Üldbioloogia 

1 
Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks 
 

Aine kood: MLB 6001 
 
Ainepunkte: 3 AP 
 
Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu  
 
Eksam: 25.01.2005 
 
Kell: 11.00 
 
Aud: ? 
 
1.   Mitmekesine ja ühtlane elu 
 
Bioloogia – teadus, mis tegeleb eluga. 
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 
Biomolekul – ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid , lipiidid
valgud , nukleiinhaooed , vitamiinid  jt. On keerilise ehitusega. 
 
Elusorganismi tunnused: 
1) 
Toimub aine ja energia vahetus ( elusorganism on avatud süsteem, vajab 
keskkonda). 

2) 
Paljuneb – paljunemine on omasuguste taastootmine. 

•  Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, 
•  Mittesuguline paljunemine – nt osad taimed – vegetatiivselt, eostega või 
üherakulised - poolduvad
Keemiline paljunemine – olemasoleva kopeerimine 
Bioloogiline paljunemine – alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 
3) 
Arenemine – elusorganismid muutuvad. 

4) 
Reageerinime ärritusele. 
5) 

Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 

6) 
Rakuline ehitus 
Rakulise ehituse ajalugu: 

•  1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi 
rakke. 
•  Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk – üks võimalik elu 
näitaja. 
•  Schleiden Schwan – kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. 
•  Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop. 
 
Elu omadused: 

1) 

Elu on pidev – eluprotsessid võivad olla peatunud, kuid peatumine on väga 
täpne. Elu tekkis ca 4 miljardit aastat tagasi. DNA hoiab elu pidevana. 
MLB 6001 Üldbioloogia 

2 
2) 

Elul on palju organiseerumistasemeid – kõrgem tasand sisaldab madalamaid, 
kuid igal tasandil on uus võimalus, mitte madalamate tasandite summa. 

3) 

Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud –  evolutsioon – elu püsivuse 
tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid. 
Evolutsioon – geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik 
valik.  
 
 
2.  Elu organiseerumise tasemed 
 

1) 
Aatom  – sellel tasemel elu tunnused puuduvad. 
2) 

Molekulaarne tasand – esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia 
- palju ühist füüsika ja keemiaga. 

3) 
Makromolekul – biomolekulid. 
4) 

Organell   – tuum, ribosoomid , mitokondrid . Moodustuvad üksnes 
rakkudes ja iseseisvalt elu ei kanna, kuid koostöös annavad elu talitluse 
küll. 

5) 
Rakk – ilmnevad kõik elu omadused. Tsütoloogia. 
6) 

Kude – sarnase ehitusega ja talitlusega rakud koos vaheainega. Koe ehitust 
uurib histoloogia . Nt nutthallitusseeneniidi rakkudel puuduvad raku 
vaheseinad. 

7) 

Organid ehk elundid  – koed on koondunud organitesse ehk elunditesse, st 
organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni, nt süda, 
juur , vars, leht, õis. Organitega tegeleb eelkõige meditsiin , nt südant uurib 
kardioloogia. 

8) 

Elundkond ehk organsüsteem– organid koonduvad elundkonda ühise 
talituse alusel. Taimedel need puuduvad. Nt seedeelundkonda kuulub suu, 
neel , söögitoru, magu , peen- ja jämesool.  

9) 

Organism  – organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või 
organisüsteem täita talle omaseid ülesandeid. Üherakuliste organismide 
puhul raku ja prganismi tase kattuvad.Täiendavad elutegevuse iseärasused 
ilmnevad seetõttu alles hulkraksetel. Füsioloogia – teadusharu , mis 
käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Tihedas seoses 
organismi ehituse uurimisega ehk anatoomiaga. Geneetika jt teadusharud. 

10) 

Koloonia  – pered, parved või karjad . Nt ühes tarus elavad mesilased või 
ühe pesa sipelgad . Kolooniast eraldatuna isendid hukkuvad. 

11) 

Populatsioon   – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega 
jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis  elavad karpkalad on üks 
populatsioon. Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on 
suguline paljunemine. 

12) 

Liik – populatsioonidest koosnev organiseerituse tase. Üheks liigiks on nt 
mesilased, kitsed jne. Loomade käitumist uuriv teadusharu nimetatakse 
etoloogiaks. Iga liigi organismidel on iseloomuli sise- ja välisehitus, 
talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja 
kindlad nõudlused elukeskkonnale. 
MLB 6001 Üldbioloogia 

3 
13) 

Kooslus ehk ökosüsteem – erinevad liigid ühel alal. St ühisel erritooriumil 
omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos 
ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi. Nt oja, jõgi, tiik, järv. 
Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide 
koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Selle tasandiga 
tegeleb ökoloogia. 

14) 

Ökosüsteem – kõige suurem ökosüsteem. Hõlmab kogu Maad ümbritsevat 
elu sisaldavat kihti. Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse 
tase. 
 
Neuraalne regulatsioon – elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi 
abil. 
Humoraalne regulatsioon – elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres 
esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 
 
3.  Elus ja eluta loodus 
 
Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta 
looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on 
iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse 
käigus. 
Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis 
koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. 
Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. 
Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune. 
Makroelemendid – O, C, H, N, P ja S. Nad moodustavad üle 98 % raku keemiliste 
elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes
Mikroelemendid – K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn,Cu, I, F jt. Kokku on organismides 
avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid 
on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. 
•  O   65-75 % 
•  C   15-18 % 
•  H   8-10 % 
•  N   1,5-3,0 % 
•  P   0,2-1,0 % 
•  S   0,15-0,2 % 
 
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80 
%.  Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus 
jääb vahemikku 70-95%, kuid näiteks mõnede meduuside rakkudes on vett 98 %. 
Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on põhjus selles, 
et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ( rasvad
õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos ). Need ühendid kuuluvad mitmete 
rakustruktuuride koostisse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. 
 
 
MLB 6001 Üldbioloogia 

4 

4.  Elule vajalikud lihtsamad molekulid 
 
Anorgaanilised ained 
 
Vesi 
 
Organismide peamiseks koostisosaks on vesi. Tal on mitmeid häid omadusi: 
•  Vesi on hea lahusti – enamik aineid on organismis lahustunud olekus. 
•  Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides 
– nad esinevad nii lähteainete kui ka lõpp-produktide hulgas. 
•  Veel on suur soojusmahtuvus – soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes 
enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega – aitab säilitada 
organismisisest püsivat temperatuuri. 
 
Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. H ja O aatomite 
elektronegatiivsuste erinevus on suur ning seetõttu vee molekul on dipoolne. Polaarse 
lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilisi polaarseid 
ühendeid. Mittepolaarsed ained, nt õlid ja rasvad, lahustuvad veel vähesel määral. 
 
 
Katioonid 
 
Positiivselt laetod ioonidest ehk katioonidest on organismis olulisel kohal H+, 
NH +
4 , K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. 
Kaalium  ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres 
ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite 
lagundamise käigus eraldub ammoniaak  (vesilahus), mis rakus teiseneb 
ammooniumiooniks (NH +

4 ).  
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid luukoe 

koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA 
ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium  rohelise pigmendi klorofülli koostisse. 
Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. 
 
 
Anioonid  
 
Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH-), 
karbonaat- (HCO -
2-
-
2-
3 , CO3 ), fosfaat - (H2PO4 , HPO4 ), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid 
(I-). 
Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja 
tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO -

2-
3  ja CO3 ). Inimesel kanduvad need 

rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism 
süsihappegaasist vabaneb. 
Fosfaatrühmad (H
-

2-
2PO4  ja HPO4 ) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised 

koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid  rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja 
kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 
MLB 6001 Üldbioloogia 

5 

Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase 
toiduga. Suur osa sooli omandatakse joogveest. 
 
 
Orgaanilised ained 
 
Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende 
kõrval on enamlevinud N, S ja P. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik 
makroelemendid. 
Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on: 
•  sahhariidid, 
•  lipiidid, 
•  valgud, 
•   nukleiinhapped
 
Neid nimetatakse ka biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad 
rakkude talitlust ja omavahelist koostööd ning osalevad organismi aine- ja 
informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 
Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide 
elutegevuse tulemusena. Peale eelnimetatute kuuluva biomolekulide hulka mitmed 
madalmolekulaarsed ained ( aminohapped , nukleotiidid , vitamiinid jt). 
Bioaktiivsed ained – orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis 
juba väikeste kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad 
nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja 
hormoonid.
 Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on 
veel mitmed teised orgaanilised ühendid – nt antibiootikumid ja paljud mürkained. 
 
 
5. Elu 
makromolekulid 
 
 
Sahhariidid 
 
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad 
süsinik, vesinik ja hapnik. Neid on kolme tüüpi: 

1)   monosahhariidid
2)   oligosahhariidid
3)  polüsahhariidid. 
 

Mono - ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nimetatakse ka suhkruteks. 
Monosahhariidid  ehk lihtsuhkrud  on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, 
milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest 
monosahhariididest on olulisimad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad 
nukleiinhapete koostisse. Riboosijäägid erinevad RNA-s ja desoksüriboosijäägid 
esinevad DNA-s. 
MLB 6001 Üldbioloogia 

6 

Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk 
viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on organismide põhiliste 
energiaallikate hulka. 
Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on 
valdavalt moodustunud kahe - kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt 
glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja 
peedisuhkru peamine koostisosa . Linnasesuhkur ehk  maltoos  koosneb aga kahest 
glükoosijäägist. Piimas sisalduv oligosahhariid  laktoos  ehk piimasuhkur on samuti 
disahhariid , mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Organismis 
energiaallikana. 
Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille 
ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud 
polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. 
Tärklis – fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosivarud, mida talletatakse  
taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Keskmine molekulmass on 
1 000 000. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees 
pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad 
nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. 
Tselluloos – võib moodustada kuni poole puitunud varrega taimede massist, 
rakukesta peamine koostisosa. 
Glükogeen – loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja 
lihases loomse tärklisena. 
Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. 
 
 
Lipiidid 
 
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt 
vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahustuvad aga mitmetes orgaanilistes 
lahustites (alkoholis ja eetris). 
Lipiidid on organismide  energiaallikas . Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda 
rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. 
Lipiidide ülesanne on olla energiaallikaks ja kaitse eesmärk (kaitseb, 
pehmendab lööke vastu elundeid). 
Lipiidideks ehk rasvadeks  nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid. 
Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid
Näiteks kuuluvad rakumembraani koostisse fosfolipiidid
Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. 
Steroidide hulka kuuluvad  kolesterool ja mitmed hormoonid (nt suguhormoonid ja 
neerupealise hormoonid), aga ka  vitamiin D (kaltsiferool). 
Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide 
sisesekretsiooninäärmetes. 
 
 
 
 
MLB 6001 Üldbioloogia 

7 

Valgud 
 
Valgud ( proteiinidon aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende 
molekulmass varieerub väga suurtes vahemikes, sest eri valkude koostisse kuuluvate 
aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Aminohappeid  
on kokku 20, kuid harva on need kõik ühes valgus koos. Valgud moodustuvad vaid 
elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega 
biopolümeerideks. 
 
Aminohapete omadused: 
•  kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm     
(-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli 
ülejäänud osa tähistatakse R-ga (R varieerub). 
•  Aminohapped
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Üldbioloogia #1 Üldbioloogia #2 Üldbioloogia #3 Üldbioloogia #4 Üldbioloogia #5 Üldbioloogia #6 Üldbioloogia #7 Üldbioloogia #8 Üldbioloogia #9 Üldbioloogia #10 Üldbioloogia #11 Üldbioloogia #12 Üldbioloogia #13 Üldbioloogia #14 Üldbioloogia #15 Üldbioloogia #16 Üldbioloogia #17 Üldbioloogia #18 Üldbioloogia #19 Üldbioloogia #20 Üldbioloogia #21 Üldbioloogia #22 Üldbioloogia #23 Üldbioloogia #24 Üldbioloogia #25 Üldbioloogia #26 Üldbioloogia #27 Üldbioloogia #28 Üldbioloogia #29 Üldbioloogia #30 Üldbioloogia #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MayaVahter Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõttev konspekt lektor Tõnu Ploompuu loengust Üldbioloogia.
molekul , rakk , organism , kromosoom , tuum , membraan , organismid , kromosoomid , molekulid , üldbioloogia , tsütoplasma , glükoos , sahhariidi , kuuluva , tulemusena

Mõisted

bioloogia, biomolekul, paljuneb, keemiline paljunemine, sisekeskkonna stabiilsus, rakk, elul, elustruktuuride ülesanded, evolutsioon, aatom, molekulaarne tasand, organell, rakk, füsioloogia, populatsioon, üheks liigiks, ökosüsteem, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon, makroelemendid, mikroelemendid, elektronegatiivsuste erinevus, karbonaat, mono, kuuesüsinikulistest suhkrutest, linnasesuhkur, tselluloos, glükogeen, lipiidide ülesanne, nukleoproteiin, denaturatsioon, renaturatsioon, liikumisfunktsioon, vastavalt sellele, desoksüribonukleiinhape, desoksüribonukleotiid, koospüsimise aluseks, desoksüribonukleiinhape, kahes rakuorganellis, dna põhiülesanne, üksiku vesiniksidemeenergia, lämmastikalust, primaarstruktuur, toimumise paika, trna ülesandeks, erinevalt dna, eeltuumsed, tuumamembraanid, kromosoomivalgud, rakusisesed membraanid, retseptorvalgud, mitokondrid, ümberpaiknemises, igas loomarakus, fülogenees, hulkraksed, ise foto, energiarikastesse, anareoobne glükolüüs, happejääki, lagundamiseks, calvini tsükkel, kromosoom, geneetika, genoom, moodustunud rakke, interfaasis, ühepikkused, profaas, tunduvalt kauem, anafaasis, metafaasis, alleel, terminaator, rna baasil, evolutsioon, normaalsel temperatuuril, tekkisid valguspigmendid, fotosünteesivad bakterid, vabasüntees, kambrium, silur, devon, ajastu lõpus, permi ajastu, juura, paleogeen, geneetiline varieeruvus, liigi tunnus, geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, nt putukad, areaalide piiril, süstemaatika, süstemaatika, klassifitseerimise mõte, taksoneid, homoloogiline ehitus, genealoogiliseks võrgustikuks, fülogeneesipuuks

Sisukord

  • Keemiline paljunemine
  • Bioloogiline paljunemine
  • Elul on palju organiseerumistasemeid
  • Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud
  • Evolutsioon
  • Katioonid
  • Anioonid
  • Sahhariidid
  • Lipiidid
  • Valgud
  • Nukleiinhapped
  • Eukarüoodid
  • Ristõielised
  • Mungalill ehk kress
  • N: kapsas
  • Mis temperatuuril?
  • Kus elu tekkis?
  • Evolutsiooni mõjutavad asjaolud
  • Vanaaegkond
  • Keskaegkond
  • Bioloogiline liigikontsenptsiooni
  • Nominalistliku kontseptsiooni

Teemad

  • MLB 6001 Üldbioloogia
  • Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks
  • Aine kood
  • Ainepunkte
  • Õppejõud
  • Eksam
  • Kell
  • Mitmekesine ja ühtlane elu
  • Bioloogia
  • Biomolekul
  • Elusorganismi tunnused
  • Toimub aine ja energia vahetu
  • Paljuneb
  • Suguline paljunemine
  • Mittesuguline paljunemine
  • Arenemine
  • Reageerinime ärritusele
  • Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas
  • Rakuline ehitus
  • Elu omadused
  • Elu organiseerumise tasemed
  • Aatom
  • Molekulaarne tasand
  • Makromolekul
  • Organell
  • Kude
  • Organid ehk elundid
  • Elundkond ehk organsüsteem
  • Organism
  • Koloonia
  • Populatsioon
  • Liik
  • Kooslus ehk ökosüsteem
  • Ökosüsteem
  • Neuraalne regulatsioon
  • Humoraalne regulatsioon
  • Elus ja eluta loodus
  • Makroelemendid
  • Mikroelemendid
  • Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi
  • Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke
  • lipiidid
  • sahhariidid
  • Elule vajalikud lihtsamad molekulid
  • Anorgaanilised ained
  • Vesi
  • katioonidest on organismis olulisel kohal H
  • ja Fe
  • anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH
  • karbonaat- (HCO
  • fosfaat- (H
  • HPO
  • kloriid- (Cl
  • ja jodiidioonid
  • Orgaanilised ained
  • Bioaktiivsed ained
  • Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja
  • hormoonid
  • Elu
  • makromolekulid
  • Sahhariidid ehk süsivesikud
  • ehk lihtsuhkrud
  • desoksüriboos
  • glükoos
  • fruktoos
  • Oligosahhariidid
  • sahharoosi
  • maltoos
  • laktoos
  • Polüsahhariidid
  • Tärklis
  • Tselluloos
  • Glükogeen
  • Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik
  • Lipiidid on organismide energiaallikas
  • Lipiidide ülesanne on olla energiaallikaks ja kaitse eesmärk (kaitseb
  • pehmendab lööke vastu elundeid)
  • Lipiidideks ehk rasvadeks
  • liitlipiidid
  • fosfolipiidid
  • Steroidid
  • Hormoonid
  • Valgud (proteiinid)
  • biopolümeerideks
  • aminorühm
  • karboksüülrühm
  • peptiidsidemeks
  • Esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur
  • Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur
  • heeliksiks
  • Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaalstruktuur
  • gloobuli
  • Neljandat järku struktuur ehk kvaternaarne struktuur
  • Nukleoproteiin
  • Denaturatsioon
  • Renaturatsioon
  • Ensüümaatililne funktsioon
  • ensüümideks
  • Vitamiinid
  • Ehituslik funktsioon
  • transportvalgud
  • Retseptorfunktsioon
  • valgulised hormoonid
  • Katisefunktsioonid
  • antikehad
  • antigeenideks
  • Liikumisfunktsioon
  • kontraktsioonivalkudeks
  • Energeetiline funktsioon
  • Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
  • Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on
  • desoksüribonukleotiidid
  • Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on
  • moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma
  • liitumisel
  • komplementaarsusprintsiip
  • Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks
  • biheeliksisse
  • Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaalne struktuur
  • DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku
  • jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
  • Seejuures kaheahelaline biheeliks on
  • paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllalti vastupidav
  • Biheeliksi kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes
  • koopias
  • Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleitiidid
  • uratsiil
  • Primaarstruktuur
  • RNA osaleb pärilikkuse avaldumises
  • teist järku
  • Raku
  • ehitus
  • eeltuumsed ehk prokarüoodid ja päristuumsed ehk eukarüoodid
  • Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks
  • tervikuks
  • karüoplasmaks
  • tuumakest
  • Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
  • Homoloogilised kromosoomid sisaldavad
  • samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
  • histoonid
  • nukleosoomse fibrilli
  • Membraan eraldab raku sisekeskkonda
  • väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke
  • omavahel
  • Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
  • aktiivne ja passiivne transport
  • Ainete aktiivseks transpordiks on vaja kulutada energiat, passiivseks seda vaja
  • ei ole
  • Fagotsütoos
  • pinotsütoos
  • Retseptorvalgud
  • tsütoplasmavõrgustiku
  • sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
  • ribosoomid
  • Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
  • Ribosoomides toimub valkude süntees
  • polüsoomideks
  • Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles
  • lõhustatakse mitmesuguseid aineid
  • Golgi kompleks
  • Golgikompleksis
  • jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja
  • lüsosoomidesse
  • Mitokondrid
  • harjakesteks
  • Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga
  • Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest
  • Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi
  • ja liikumissüsteemiks
  • fibrille
  • mikrofilamente ja mikrotuubuleid
  • Tsentrosoom koosneb kahest
  • teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist
  • kääviniidid
  • Tsütoskeletti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju
  • Biomembraanid
  • Sümbiogenees
  • Endosümbioositeooria
  • Fülogenees
  • Hulkraksus
  • Hulkraksed
  • Energiavoo vajalikkus
  • heterotroofid
  • Autotroofid
  • Kemosünteesijad
  • Heterotroofid
  • Metabolism
  • Dissimilatsioon
  • makroergilistesse ühenditesse
  • Assimilatsioon
  • Heterotroofne energiavarustus: hingamine ja käärimine
  • Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi
  • glükolüüs
  • tsitraaditsükkel
  • hingamisahela ehk gaasivahetus reaktsioon
  • Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude
  • tsütoplasmavõrgustikus
  • püroviinamarihappe
  • arihape
  • püroviinam
  • aeroobseks
  • käärimine
  • Anareoobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli
  • moodustumisega
  • piimhappe
  • piimhape
  • etanoolkäärimist
  • Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine
  • toimub mitokondri sisemuses
  • tsitraaditsükliks
  • Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille
  • käigus eralduvad järk-järgult CO
  • molekulid ja H aatomid
  • Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide
  • harjakestes
  • Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees
  • Kõik
  • järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide
  • energia arvelt
  • Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadium
  • fotosüsteem II
  • Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide
  • lagundamiseks – vee fotooksüdatsiooniks (ehk vee fotolüüsiks) – ja ATP sünteesiks
  • elektronitranspordiahelasse
  • Fotosüntees I vee fotooksüdatsioonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH
  • moodustamine
  • Valgusstaadiumi reaktsiooni tulemusena saadakse ATP ja NADPH
  • molekulid
  • mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks
  • Calvini tsükli
  • Calvini tsükkel
  • Kromosoomid
  • Kromosoom
  • Pärilikkus
  • Geneetika
  • kromosoomid
  • Genoom
  • Genotüüp
  • Fenotüüp
  • Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste
  • väljakujunemist
  • Mitoos
  • tütarrakkudeks
  • karüokinees
  • tsütokinees
  • Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu
  • püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks
  • interfaasiks
  • rakutsükliks
  • kahekromatiidilised
  • tsentromeeri
  • kromosoomi õlgadeks
  • ühekromatiidilised
  • Profaas
  • Metafaas
  • Anafaas
  • Telofaas
  • Interfaasis enamik rakke diferentseerub
  • Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatult oma
  • jagunemisvõime
  • Meioos
  • Raku
  • jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks
  • korda, nimetatakse meioosiks
  • haploidseks
  • diploidne
  • somaatilistes rakkudes
  • gameetides
  • Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega
  • kromosoomide ristsiirdeks
  • geenivahetus
  • Metafaasiks
  • Anafaasis
  • Esimese
  • Interfaas
  • Profaasis
  • Metafaasis
  • Telofaasis
  • Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku
  • Pärilikkuse seadused
  • Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus
  • Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt
  • identsed ja fenotüübilt sarnased järglased
  • Alleel
  • Homosügootsus
  • Heterosügootsus
  • Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus
  • Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises
  • hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes
  • Mendeli III seadus
  • Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad
  • tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad
  • omavahel vabalt
  • Dihübriidne ristamine
  • Morgani seadus
  • Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning
  • päranduvad järglastele enamasti üheskoos
  • DNA teabe realiseerumine
  • Molekulaargeneetika
  • replikatsioonile
  • transkriptsioonile
  • translatsioonile
  • DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks
  • Matriitsüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide
  • DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide
  • monomeeride järjestuse
  • Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA
  • molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA moelkuli
  • Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne
  • molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info
  • võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse
  • Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
  • ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul
  • Promootor
  • Terminaator
  • Transkriptsioonil saadakse nii nRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA
  • süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete
  • organismide rakkudes
  • Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub
  • Erinevus rakkude ehituses ja talitluses tulevad geenidest, mis neis ühel või teisel
  • ajahetkel evalduvad
  • Geenide regulatsioon
  • repressor
  • aktivaator
  • regulaatorite
  • Struktuurgeenid
  • Regulaatorgeenid
  • Geenitehnoloogia
  • Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika
  • Evolutsiooni tõendid
  • Bioevolutsioon
  • Bioloogilised tõendid
  • Liikide vahevormid nagu puuduksid
  • Võrdlev anatoomia
  • Keemilise koostise võrdlus
  • Biogeograafia & ökoloogia
  • Koduloomad, kultuurtaimed
  • Evolutsioonilised muutused populatsioonis
  • Evolutsiooniastmed
  • Kosmiline evolutsioon
  • Tingimused elu tekkeks
  • Keemiline evolutsioon
  • Elu tekkis
  • nukleohape
  • Bioloogiline evolutsioon
  • Sotsiaalne evolutsioon
  • Raku evolutsioon
  • Rakueelne evolutsioon = RNA maailm
  • Tekkisid rakud, mis sarnanesid bakterirakkudega
  • Tekkisid valguspigmendid
  • Elu hulk suurenes tänu fotsünteesile
  • Fotosünteesivad bakterid
  • Fotosünteesiv toime suurenes – maismaa osatähtsus suurenes (2 miljardit
  • aastat tagasi)
  • Hulkraksete organismide evolutsioon
  • Kambriumi ajastu
  • Kambrium
  • Ordoviitsium
  • Silur
  • Devon
  • Karboni ehk Kivisöe ajastu
  • Permi ajastu
  • Tiiras
  • Juura
  • Kriit
  • Paleogeen
  • Neogeen
  • Kvaternaar
  • Stabiliseeriv valik
  • Suunav valik
  • Lõhestav valik
  • kohastumine
  • Liikide teke
  • Liigi tunnus
  • Geograafiline isolatsioon
  • Bioloogiline isolatsioon
  • Polüploidsus
  • Organismid peavad piisavalt paljunema
  • Süstemaatika teaduse alused
  • Süstemaatika
  • Süstemaatika on teadusharu
  • Takson
  • järku
  • ülem
  • alam
  • hierarhilist süsteemi
  • teaduslikke ladinakeelseid nimetusi
  • rahvusvahelistele nomeklatuuri
  • koodeksitele
  • rahvapärased nimed
  • liikideks
  • homoloogia
  • Genealoogiliseks võrgustikuks
  • Fülogeneesipuuks
  • taksonite hierarhiline süsteem
  • Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel
  • Võimalikud raskused liigi (mõste) piiritlemisel

Kommentaarid (1)

NeverWakeUp profiilipilt
Sandra Andrejeva: Väga põhjalik, selge konspekt. Aitäh!
09:01 23-09-2014


Sarnased materjalid

150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
15
doc
Üldbiloogia
42
doc
Üldbioloogia-Bioloogia
62
doc
Üldbioloogia materjal
20
doc
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
19
doc
Gümnaasiumi bioloogia
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
18
doc
Bioloogia SH





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !