Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Prantsuse kirjanduse eksami vastused

herooiline, ülev tõsidus  Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe muinasjutupärasusi  Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada prantslaste isamaa-armastust  Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane; peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.  Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan, trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)  Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi , südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu, armastuse ideaalsus, 13-14 proosas  Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel

Kirjandus

9

doc

Referaat Moliere'ist

Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänavatel etendusi andvad veiderdajad ja komödiandid. Aastal 1643 asutas ta teatritrupi L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater), kus tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'i lavapartner ja sõbratar.

Kirjandus

6

doc

Kirjanduse I poolaasta konspekt

Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism ­ kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus. Suurlinna inimese üksindus ­ Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt ­ arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut

Kirjandus

8

ppt

Gustave Flaubert

Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga bovarism ­ niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile. Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes. ,,Madame Bovary" ilmumine tõi kaasa murrangu kogu kirjanduses. Romaani eepilise laadi võtsid Flaubert´ilt üle naturalistid. Üks esimesi naturalistlikke stseene prantsuse kirjanduses on Emma Bovary surmastseen. Enne Flaubert´i oli romaani kangelanna, kauni, noore, särava naise surma selline kirjeldamine võimatu. ...  Kloostrikooli lõpetanud ja abielus pettunud Emma elab väljamõeldud maailmas. Ta loeb romaane, kus räägitakse tunnetest ja elatakse armastuse

Kirjandus

22

doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar ­ luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna" ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab. Peale kuldmedaliga kooli lõpetamist asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes

Kirjandus

12

odt

"Madame Bovary" Gustave Falubert

Õpetaja Iri Reile Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT.........................................................................................................................................3 (12.DETSEMBER ­ 8.MAI 1880) OLI PRANTSUSE PROOSAKIRJANIK. ERITI ON TUNTUD TEMA REALISTLIK ROMAAN ,, MADAME BOVARY" JA TA PIINLIKULT HOOLIKAS PÜHENDUMUS RAAMATU STIILILE, MILLE PARIMAKS NÄITEKS ON TEMA LÕPUTU ,,PARIMA SÕNA" JA PUHTA KUNSTI OTSING. (1).............................................................................................................................3 2.1 ISELOOM..................................................................................................................................................

Uurimistöö

13

doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Ent algul, 1820. aastatel, ei läinud see sugugi ladusalt. Ajavahemikul 1821-1825 avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta

Kirjandus

10

doc

Realism ja naturalism

Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Ent algul, 1820. aastatel, ei läinud see sugugi ladusalt. Ajavahemikul 1821-1825 avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult

Eesti keel

Kommentaarid (0)