Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem
samas, nõude tähtpäev on juba saabunud, objekt on sama. 9 Loobumine- kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkuleppe teel. Aegumine- et ei tekiks kauakestvat ebamäärast olekut, määrati hagi esitamiseks üheaastane tähtaeg. Surm- üldreeglina ei lõpeta obligatsioone, lõppeb nt volitusleping, kui surm leiab aset enne ülesande täitmist. ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud
Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine Respondere – juristide vastused üksikisiku järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere – nõuanded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks Veteres iurisconsulti - Constitutiones – imperaatori korralduste üldnimetus Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule Mandata – instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta Decreta – lahendused üksikute vaidlus-, eriti kohtuasjade puhul Senatusconsulta – senati otsus Ius respondendi – juristide õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel Legis vicem – seaduse jõud Conditores iuris – seaduse loojad Institutio – tsiviilõiguse printsiibid ühes allikas Instructio – teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga
vabastab vastusest obligatsiooni mittetäitmisel. Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumiks on viivitus e.MORA see on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohal, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal. Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lõppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine kreeditor loobub nõudest võlgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus. 39.Obligatsioonid õigusrikkumistest Kuriteod (delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald
Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.
1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste juures ning kutsutakse rahvaste õiguseks ehk õiguseks, mida kasutavad kõik rahvad.
pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused)
PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus.
Kõik kommentaarid