huulte ja siis jooksuga kassa poole punuma. Mõtlesin hirmuga ,mis oleks saanud kui riiul oleks lõpuks kukkunud. Ma elan korrusmaja 5dal korrusel. Tihti koolist tulles leian trepilt ees jalgu puhkava naabrimemme. Ta on just poest tulnud. Kaasas suur kott. Muidugi pakun abi koti tassimisel. Naabrimemm on väga rõõmus selle üle. See on asi, mis tuleb iseenesest. Ei mõtle ju peale seda, et oh ma tegin vist täna kellelegi head. Aga nii ta tõestii on. Ma arvan, et heategu võib olla ka kellegi aitamine pika perioodi vältel, mitte ainult ühekordne. Selleks on näiteks vanemad. Ikka ja jälle on asju,mida kodus korda saadad, et vanematel lihtsam oleks kui nad töölt tulevad. Ja vanaemale valmistan ma rõõmu juba oma kohalolekuga. Teistest tegudest rääkimata. Ma arvan, et need on sellised väiksed heateod, mida me teeme igapäev ja me võibolla isegi ei mõtle sellele. Aga kui näed enda
Üks heategu päevas tagab hea une Mida tähendab heategu ja kuidas seda teha? Ma arvan, et igaüks meist on nende küsimuste peale mõelnud ja mõni on isegi mõne heateo korda saatnud. Minu jaoks tähendab sõna heategu olukorda, kus ma teen kellelegi head ja kus ma ei mõtle materiaalsetele väärtustele vaid mõtlen teiste heaolule. Heategu võib teha mitut moodi: abistades kedagi või midagi või materiaalselt toetades. Kuid kas üldse leidub sellist inimest , kes tegelebki ainult heategude tegemisega? Ma isiklikult
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
meeldivale inimesele. 588. Astusin rongi pealt maha, et näha, kuhu rong läheb. 589. Äikesejärgne värskus on kui leppimine pärast nuttu ja tülitsemist. Pinged on maandatud taevas ja maa on omavahel ära leppinud. 590. Kõver puu ei jäta sirget varju! 591. Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. 592. Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme. 593. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 594. Ära kritiseeri lolli vaenlast äkki saab targaks! 595. Kui keegi sind laidab, siis vaevalt tahab ta sind petta! 596. Ära kunagi loobu sellest, mida sa tõesti teha tahad suurte unistustega inimene on võimsam kui kõigi faktidega inimene! 597. Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. 598
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Mõned vead on liiga head, et neid ainult korra teha. Me sosistame iga õhtu endale valesid lootes, et hommikuks on need tõeks saanud. Mängin lolli selleks , et Sina end targana tunneks Kui saaks , annaks armastusele oma telefoni numbri Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. Täna truu surmani, homme ütleb vaevalt tere, ülehomme ei tunnegi enam. Ülipalju armastan, ülirohkem igatsen, surmani ootan ! Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid