22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. 20. august 1991 Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
HELGI SALLO Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1.1.Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 1.2.Teatritee algus..............................................................................................................4 1.3.Autasud........................................................................................................................ 4 1.4.Isiklik elu......................................................................................................................5 2.KUULSAIMAD ROLLID...................................................................................................... 5 3.TUTTAVAD HELGI SALLOST........................................................................................... 6 4.MÕNED HELGI SALLO ÜTLUSED................
Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja Uno pidi hakkama Varangu koolis käima , sinna oli umbes 7-8 km. Ta käis seal mõne kuu ja tuli koju appi töödele talus. 1948.a sügisel tehti Liigvallas kolhoos "Tulevik" , ka ta ema andis avalduse kolhoosi astumiseks ja Aino. Kokku moodustati kolhoos kümnest talust. Aino saadeti Paide brigaadi kursustele, ta ei mäeleta, kas ta need lõpetas enne, kui neid 1949.a. küüditati. Ka vanaema astus kolhoosi 1949.a. veebruaris, aga seal töötada ei saanud. 24. märtsi õhtul pani vanaema pesu likku, et järgmisel päeva ära pesta. Vanavanaema pidi järgmisel päeval leiba tegema. 1949.a 24
Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat. Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle 3 Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk. Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi
Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud. Muusikalid: ,,Sabata krokodill" (1972), ,,Oliver ja Jennifer" (1972), ,,Buratino" (1975) ja ,,Johnny" (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga) kõik Noorsooteatris, ,,Thijl Ulenspiegel" (1987 ja ,,Endlas" 1996), ,,Nukitsamees" (1999 ,,Estonias" ). Filmid: ,,Don Juan Tallinnas" (1971; resissöör Arvo Kruusement), ,,Karoliine hõbelõng" (1985), ,,Nukitsamees" (1981), ,,Tulivesi" (1994), ,,Aeg maha", ,,Eine murul", ,,Ärasõit", ,,Papa Carlo teater" jt. Olav Ehala muusikaga joonis ja nukufilmid on pälvinud rahvusvahelisi auhindu. Muusikafilmide ,,Nukitsamees" ja ,,Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks. Muusikalisi kujundusi: Marani ,,Tuline jäätis ,, (1970), Tsehhovi ,,Kirsiaed ,, (1971) ja ,,Kolm õde" (1973 Draamateatris),
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt.
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid peeti teda Maailmamuusika eelkäijaks. Etniline
Algkursuse läbimisel on sinu jooksukiiruse määrajaks pulss, mis peab lööma 130160 lööki minutis (2327 lööki 10 sekundi jooksul). Pulssi mõõda jooksu alustades, jooksu ajal ja peale jooksu. Kui sa pole varem jooksuga tegelenud, siis tuleb alustada nii, et 12 nädalat jooksed 3 korda, 34 nädalat 4 korda, siis edasi juba 5 korda nädalas. Jooksu kiirus peab olema selline, et sa suudad jooksupartneriga rääkida. Jooks tuleb lõpetada siis, kui pead ennast tõsiselt jooksma sundima. Nii jookse senikaua kui suudad järjest läbida: 10aastased poisid 4 km; tüdrukud 3 km 11aastased poisid 5 km; tüdrukud 4 km 12aastased poisid 6 km; tüdrukud 5 km 13aastased poisid 7 km; tüdrukud 6 km 14aastased poisid 8 km; tüdrukud 6,5 km 15aastased poisid 9 km; tüdrukud 7 km 1618aastased poisid 10 km; tüdrukud 8 km
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas elanud inglane Urchard ,kes tellis me
5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat. Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk. Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi
FRANK SINATRA GALA Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest. Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol, kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby. Veelgi enam et sellestsamast Itaalia verd noormehest küpseb filmistaar kes võidab Oscari, et temast kujuneb terve maailma üks omanäolisemaid meelelahutajaid ning et
Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi. Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil. Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutsekid Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952..................................................................................
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergej�
pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa kahe mängu kokkuvõttelist 5:1 paremust. Koondisel on olnud 16 peatreenerit (9). Ferenc Kónya 1923–1924 Ferenc Nagy 6/1925–7/1925 Antal Mally 1927 Fritz Kerr 6/1930–9/1930 Albert Vollrat 6/1932–8/1932 Antal Mally 6/1935–9/1935 Bernhard Rein 6/1937–8/1938 Elmar Saar 6/1939–8/1939 Uno Piir 6/1992–11/1993 Roman Ubakivi 3/1994–10/1995 Teitur Thordarson 2/1996–11/1999 Tarmo Rüütli 12/1999–10/2000 Arno Pijpers 11/2000–9/2004 Jelle Goes 10/2004–6/2007 Viggo Jensen 8/2007–11/2007 Tarmo Rüütli 2/2008–12/2013 Magnus Pehrsson 1/2014–9/2016 Martin Reim 10/2016–
Järjekordse kesksema uuendajana väärib märkimist Eino subkultuurilise nähtusena jõudis Eestisse 1980 Tamberg. Eesti arhailise rahvalaulu helikeelele ndail punk, mis punkarliku riietuse, elu ja tugineb Veljo Tormise koorilooming (näit. mõtteviisi kõrval tähendas ka vastavat “Raua needmine”). Kõige kuulsamaks muusikat. moodsaks eesti heliloojaks kujunes aga Arvo Muusikaelu lahutamatuks osaks jäid iga Pärt, kes loominguvabaduse nimel viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod, 1979. aastal Eestist emigreerus. koorikultuuri tase oli kõrge. Eriti palju tun
Guli Hamrajeva tüdruk Schenkenbergi laagris Tegijad Laule esitab Peeter Tooma Laule esitab Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid Paul-Eerik Rummo Dirigent Eri Klas Helioperaator Roman Sabsay Montaaz Virve Laev Operaator Sergo Rahomägi Operaator Tatjana Dobrovolskaja Operaator Mihkel Ratas Operaator Tiit Vernik Kunstnik Rein Raamat Kostüümid Helve Halla Jumestus Helve Sikk Näitejuht Kalju Komissarov Näitejuht Veronika Bobossova Kombineeritud võtted Boriss Aretski Kombineeritud võtted Ludmilla Aleksandrovskaja Assistent Margit Ojasoon Assistent Viktorina Kapina Kunstnik-dekoraator Oleg Kurg Kunstnik-dekoraator Helve Halla Kunstnik-dekoraator Mart-Juhan Must
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu) "Han
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................
jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989. aastal. Spordiinternaatkooli päevil oli Erki suviti Paunkülas laagris. Seal järgnesid meil alati pärast hommikusööki rivistus, töö, oli see siis heinategu, koristamine, või miski muu. Erkil ei olnud töö tegemise vastu mitte midagi ja see näitas et temast võib saada asja. 15. Aastasena oli Erki üsna nõrguke ja pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki Noole trumbid olid olid väga hea tervis,suur töötahe,kannatamisvõime ja võitleja hing. (Erki Nool,autogramm) 1.2 Iseseisvusaeg Tagantjärele mõistab Erki et spordiinternaatkool oli parim koht, kuhu tema sugune sattuda võis. Koolis valitses valitses vaba,innustav õhkkond,ning seltsimehelikkus vaim. Tsikist jäid Erkile parmimad mälestused.1989
.........................................................................................................7 Elu pärast olümpiat...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Rein Aun oli eesti kergejõustiklane. 1964. aasta Tokio olümpiamängudel kogus mees 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti) ja sai selle tulemusega hõbemedali vääriliseks. Lapsepõlv Rein Aun sündis 5. oktoobril 1940 Tallinnas. Tema isa suri, kui poiss oli alles 10-aastane ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis,
Jalgpalli ajalugu Inglased olid esimesed mehed, kes 1906. ja 1907. aastal Tallinnas esmakordselt jalgpalli hakkasid mängima. Viibides siin laevadega, valiti mängukohaks sadama-sild ja hakati jalaga taguma hoope õhku. Paremaks meheks oli see, kes jõudis lüüa palli kõrgemale õhku. Inglased olid hästi varustatud, igal laeval oli mitu jalgpalli, peaaegu igal mehel olid jalgpallisaapad jne. Tol ajal toodi laevadega Tall. sadama väga palju kookuspähkli koori, mis siit raudteed kaudu saadeti edasi Vene linnadesse. Tallinna noorsoole oli see aeg kuldne aeg. Käidi sadamas ,,kokossi" jahil, sest kookuspähkle koor omas kaunikese hea maitse. Koolist vabanedes liikusid õpilased parvedena sadama poole ja seal nad nägid ka esmakordselt, kuidas meremehed tagusid palli taeva poole. Poisid vahtisid esmalt avasuil inglaste uut sporti ja hakkasid siis lööma kaasa. Esiteks käisid palli järel, kui see veeres kaugele, pärast võtsid inglased mõne kangema löögimehe ,,kampa", ja nii said
erialaseid treeninguid ning aidata ja suunata spordielu tegevust kohtadel. Esimeseks instruktoriks sai Ambla kehalise kasvatuse õpetaja Olav (Olaf) Topman, kes oli hea tõkkejooksja ja riistvõimleja. Enne sõda oli ametis veel Tallinnast tulnud Eesti parimaid pikamaajooksjaid Aleksander Anier. Pärast sõda on noorte kergejõustiku harrastamine toimunud õpetatud treenerite juhendamisel. Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest aastatest Rein Tammla, Erni Reinloo Paides, Ülo Vainomäe Türil, Uno Aan Koerus, Arnold Kuningas Jänedal, Hans Lööper Säreveres, 1960-ndatel aastatel Ilmar Värk ja Raimond Palk Paides, 1970-ndatest aastatest töötavad Türil Leonhard Soom, Paides Jüri Järvik ja Liina Molotovskaja. Hiljem tulnutest tuleb lisada Lea ja Veiko Valang Säreveres. Alates 1990-ndatest aastatest tegutsevad Paides Toivo Evardi, Ahto Salum ja Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena
...........................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe ............................................................................................................................6 Kuulitõuge ..............................................................................................................................6 Kõrgushüpe ......................................................................
PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.......................................................................
Alguses oli proosa tinglikult realistlik, aga see polnud ühemõtteline. Realistlikul põhjal romantiline kiht. Teine periood on psühhomodernistlik, Unt keskendub tegelase psühholoogiale ja psühholoogilisele irratsionaalsusele. Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teate- mitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehe-võist-lusi neljapäevakute nime all korraldatakse aastal 2000 Eestis 11-s keskuses, esimene taoline toi-mus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem). Orienteerumiskaarte hakkas Rein Välba osaliselt täpsustama 1962, kõiki maastikuelemente hakati kaartidel parandama 1969 (nn kaardirevolutsioon). Esimesed o-värvikaardid trükiti 1966 (autorid Arne Kivistik, Tõnu Raid), massiliselt mindi värvikaartidele üle 1973. O-klubid. Esimene o-klubi NLiidus OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 o-klubi.
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
