2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass-
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned:
regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie)
- ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid: - parandada inimeste toimetulekut - kaitsta neid tururiskide eest - kaitsta neid välisohtude eest - leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse) - solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral.
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus
Kõik kommentaarid