Ühiskonna riigieksami kokkuvõte (25)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida (ja kui palju) toota ?
  • Kuidas toota?, kellele toota ?
 
Säutsu twitteris

NÜÜDISÜHISKOND.
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. – 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.).

Ühiskond
Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted , moraal , õigus, kirjandus ja kunst .

Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes


Majandus on eelkõige areen , kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel.
Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite . Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus . Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt.

Võimu tunnused ja teostamise meetodid


Võim on mõistetud kui võimelisus saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides, mis rõhutab võistlevaid seisukohti. Keskkond on vaenulik ja anarhiline. Võimu nähakse eksisteerivat kolmel viisil: teiste üle, koos teistega ja eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
Normid:
Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord)
Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel.
Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil ja hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korra loomise vahendina rakendatavad õigusnormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Õigusnormide sotsiaalse sisu järgi saab neid liigitada regulatiivseteks ja õigust kaitsvateks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused.
Põhiseadus:
Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud)
Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke režiime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus , vastutuse hajumine , paigaltammumine poliitikas.
Õigused:
Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus
3) Majandusõigus 4) Tööõigus.
Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon .
Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada .
Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda.
Haldusõigus – administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest.
Protsessiõigus – määrab kindlaks kohtupidamise korra.

Avalik ja erasektor :
Avalik sektor – esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.
Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine.
Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu.
Riigi mõiste.
Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim.
  • Maa-ala – Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla.
  • Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele.
  • Suveräänne riigivõim – see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega.
    Riigi organisatsiooniline määratlus:
    riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum;
    riik on suverään, st. kõrgema võimu kandja oma territooriumil;
    riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi ;
    riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks;
    riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks.
    funktsionaalselt määratakse riiki kui eri funktsioonide kogumit.
    Peamised funktsioonid, mida riik peaks etendama:
    huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt;
    inimeste huvide koondamine (agregatsioon), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks;
    poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist;
    seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija;
    teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija.
    Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik . Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik.
    Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt , vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. 
    Föderatsioon on liitriik , mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. 
    Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD
    Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald).
    Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond.
    Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes , J.Locke ja G.W Hegel , nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon , kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused , asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud.
    Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond , mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki.
    Kodanikuühiskonda kuuluvad:
    *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused
    *usuorganisatsioonid (kirikukogudused)
    * haridusasutused
    *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid)
    *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud)
    *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid.
    Nende organisatsioonide ühised tunnused:
    *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi
    *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega
    *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist , rahalist toetust vms.
    *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse.
    Kodanikuühiskonnast saame rääkida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega , s.t niisuguse riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse. Majanduse suhtes teostab piiratud valitsemisega riik vaid üldist kontrolli ja juhtimist.
    Eestis algas kodanikuühiskonna struktuuride ja suhete kujunemine 19 sajandi viimasel veerandil (laulu- ja mänguseltsid ). Täishoo saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 a.
    Tsiviilühiskonna vajalikkus?
    kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada , luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda.
    Kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest.
    Poliitikat saab tänu kodanikuorganisatsioonide mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste. Avavad poliitilisi võimalusi ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele.
    Kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile)
    kodanikuühiskond levitab informatsiooni (vaba ajakirjandus , teabepoliitika)
    riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse.
    Majandussfäär.
    Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid . Seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: mida (ja kui palju) toota?, kuidas toota?, kellele toota?. Viisi järgi, kuidas ühiskond nendele küsimustele vastab, võib eristada tava-, käsu-, turu- ja segamajandussüsteemi. Vastavalt sellele, millist ühiskonnasfääri majandustegevus haarab, eristatakse avalikku ja eramajandust.
    Majanduse põhisektorid (valdkonnad) - primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus , kalandus , mäetööstus) – selles majandussektorid töötab tänapäeval kõige rohkem inimesi madala arengutasemega riikides; sekundaarsektor ehk töötlev tööstus ( energeetika , gaasi- ja veevarustus , ehitus) – tänapäeval on tööhõive töötlevas sektorid kõige kõrgem keskmise arengutasemega riikides; tertsiaarsektor ehk teenindus – teenindussektor on kõige enam arenenud tänapäeval kõrge arengutasemega riikides.
    Ühiskond tunneb ajalooliselt erinevaid majandustüüpe: tavamajandus , turumajandus , plaanimajandus , segamajandus .
    Tavamajandus: Tavamajandussüsteeme leidub maakera kõige vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades. Nendes süsteemides toodetakse selliseid kaupu ja teenuseid, mida on toodetud juba palju aastaid või isegi terveid põlvkondi vastavalt ammu väljakujunenud tavadele. Tüüpiliselt elavad tavamajandusega maade inimesed maapiirkondades ja tegelevad põhiliselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Sageli jaotatakse toodang kõigi pere või hõimuliikmete vahel võrdselt. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii nagu esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas.
    Vaba turu konkurents e turumajandus: Siin toimuvad neoklassikute poolt rõhutatud protsessid – inimeste vabatahtlik astumine mitmesugustesse lepingulistesse sidemetesse, protsesse määrab turg ja peamiseks kriteeriumiks on efektiivsus. See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib vastuseks väita järgnevat: Peamine vastulause kõigi õigusele erinevateks asjadeks nagu võrdsed võimalused jne. on see, et need “õigused” nõuavad asjade ja tegevuste substruktuuri, mille üle teistel inimestel võivad olla õigused ja voli . Kellelgi pole õigust millelegi, mis nõuab teatud tegevuste või asjade kasutamist, kui nende üle on voli teistel inimestel.
    Käsumajandus e plaanimajandus: Käsumajanduses töötavad kõrgelseisvad majandusplaneerijad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele need lähevad. Kogu majanduslik võim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Sageli nimetatakse käsumajandust ka plaanimajanduseks, sest kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud ja plaanid on jäigad (üldjuhul neid vahepealsel ajal ei muudeta). Tüüpiliseks näiteks oli Nõukogude Liit, kuhu kuulus ka Eesti. Valikut vaba turu konkurentsi ja käsumajanduse vahel on tihti raske vahet teha. Enamikus on need kombineeritud, kuid võimu abil saab muuta valikud automaatseteks. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole vaid oma tahte peale surumine , vaid ka lisaks info valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine.
    Segamajandus: Majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus.
    Kõige olulisem on riiklik sekkumine plaani- ja käsumajanduse puhul.
    Ühiskonna sotsiaalne struktuur.
    Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi:
    Madala arengutasemega riigidsuur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarne sektor
    Keskmise tasemega riigid – enamus inimesi on seotud töötleva sektoriga – sekundaarne sektor
    Kõrgelt arenenud riigid – ülekaalus teenindussektor – tertsiaalne sektor
    Erinevate sotsioloogide poolt on välja töötatud erinevaid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on:
    Karl Marxi teooria – siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid . Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused , kaubandus ettevõtted. Teoseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Marxi teooria nõrkus seisneb selles, et rääkides 2 vastandlikkusest klassist unustab ära ta vahepealsed kihid : käsitöölised, kaupmehed , vabad talupojad. Marx töötab oma õpetuse välja 19. sajandi keskpaiku ja ta õpetus leidis arvukalt toetajaid.
    Max Webberi teooria – lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: 1) majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistumine toimub ka elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine – milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses.
    Talcot Parsons – Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist : 1) kvaliteet – selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine – selle all mõtles ta seda, kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti 3) valdamine – mõtles seda, kas ja kui palju on inimesel materiaalseid või vaimseid ressursse.
    Mitte ainult riikide, vaid ka inimeste stratifikatsioon on tänapäeva sotsioloogide üheks oluliseks probleemiks, sest enamust inimestest huvitab majandusliku võrdsuse probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus . Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime.
    Pluralismi olemus ja tähtsus.
    Pluralism on veendumus , et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega kaitstakse arvamuste, institutsioonide ja ühiskondade mitmekesisust ning väideldakse vastu monismile - veendumusele, et on või peaks olema ainult üks asi. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühe substantsi või printsiibi abil. Samamoodi tunnistab ja väärtustab poliitiline pluralism erisust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas.
    Pluralistliku poliitikateaduse intellektuaalsel algupäral on viis olulist tunnust.
    • Pluralism sai alguse kui rünnakuna riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
    • Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust.
    • Nõustuvad nad sellega, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond.
    • Nad arutasid institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti olid nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine.
    • Kuigi nad kaitsesid poliitilise pluralismi väärtusi, olid pluralistid teadlikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puudusid traditsioonilised sotsiaalsed sidemed.

    Pluralism keskendub poliitikas ja riigivalitsemises huvigrupile kui peamisele poliitilisele tegutsejale. Eitades lihtsa valitseva eliidi või klassi eksisteerimist, vaatleb pluralism võimustruktuuri kui muutlikku või polümorfset. Ükski huvigrupp või huvigruppide koalitsioon ei saavuta alati kõike ja ei ole alati kaotaja osas. Pluralismi pooldajad arvavad, et suhteliselt nõrgad huvigrupid võivad asuda teiste gruppidega liitudesse ning seeläbi võita. Poliitiline võim pluralistlikes ühiskondades ei ole kontsentreeritud. Pluralistidele meeldib kasutada sõnu nagu vahekohtunik, arbiter, tasakaalustaja, et kirjeldada valitsuse peamist rolli.
    Sotsiaalsed probleemid.
    Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid pole võimalik likvideerida . Oluline on aga lõhede arvukus ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski nendest ei pääse domineerima, siis on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja sellisel juhul võib viia kodusõjani. N: Venemaa kodusõda, kus ühed kuulusid punaste, teised valgete hulka. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks.
    Heaoluriik .
    Heaoluriik - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks, et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimeste toimetulekule.
    Heaoluriigi peamiseks tunnuseks on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriigis läheb 40-50% riigi kuludest sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. Algselt oli heaoluriik mõeldud nendele inimestele, kes ise ei jaksanud ennast ülal pidada – vanurid , invaliidid . Et taolisi inimesi ülal pidada vajas riik raha ja sellepärast hakkas riik ettevõtjatelt ja töötajatelt nõudma sotsiaalmaksu. 20. saj lõpuks selgus, et heaoluriik on mõeldud ka arvukale keskklassile, sest keskklassi kuuluvad inimesed võisid samuti kannatada tööpuuduse, haiguste ja invaliidistumise all ning sellisel juhul nõudis keskklass samuti riigilt abi ja ka nende abi tuli sotsiaalmaksudest laekunud summades. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma rahalisi ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
    Heaoluriigi põhimudelid:
    Sotsiaaldemokraatia – pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekutest, nende ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Selle mudeli järgi antakse sotsiaaltoetusi, pensioneid ja abirahasid kõigile, kes seda vajavad ja kõigil on õigus tasuta arstiabile ning haridusele. Riik on peamine heaolu pakkuja ja et riik sellega hakkama saaks on riigis kehtestatud kõrged maksud – Rootsi, Norra, Taani.
    Konservatism – riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele – Saksamaa, Belgia.
    Liberalism – riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab – lastele hariduse andmiseks , tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine – USA, Jaapan.
    Infoühiskond.
    Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim pärastsõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973 aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi – globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aasta või kahe jooksul ja börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis , siis nüüd on valuuta - ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisimaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida kapitali parimaid investeerimisvõimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige neis maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised.
    Agraarühiskonnas on inimene kogu oma elu jooksul suhteliselt paikne. Kogu elutegevus toimub piiratud alal, informatsioon mujal toimuva kohta on kättesaadav peamiselt raamatute vahendusel. Tööstusühiskonnas on iseloomulik inimeste liikumine sinna, kuhu luuakse juurde uusi töökohti. Majandustegevus ja informatsiooni levik ei ulatu tavaliselt kaugemale oma riigi piiridest.
    Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad informatsiooni kogu maailmas toimunu kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole haarab infosektor . Viimane sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringud. Inimeste töö infosektoris ei ole sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikute projektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.

    ÜHISKONNA VALITSEMINE.
    Demokraatia

    Põhimõtted


    Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
    Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
    Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
    Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
    Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
    Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
    Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõi­gile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosole­kute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
    Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim.

    Eeltingimused


    Üldine kirjaoskus .
    Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
    Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendus­tesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives – kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid.
    Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
    Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
    Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte.
    Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus.
    Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit era­konna seadus).
    Lobitöö kontroll.
    Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus.

    Püsimine


    Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärki­dega.
    Enesekaitsevõime.
    Fair play (ingl aus mäng).
    Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliiti­liste jõududega teatud kompromissi .
    Demokraatia tugisambad on järgmised:
    rahva suveräänsus;
    valitsemine valitsetavate nõusolekul;
    enamuse võim;
    vähemuse õigused;
    põhiliste inimõiguste tagamine;
    vabad ja ausad valimised;
    võrdsus seaduste ees;
    korrakohane õigusemõistmine;
    põhiseadusega piiratud riigivõim;
    sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism;
    sallivuse , pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
    Osalus- ja elitaardemokraatia .
    Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias.
    Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp – eliit , kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega.

    Presidentalism , parlamentarism ja poolpresidentalism .
    Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab järgmine:
  • Parlament valitakse rahva poolt, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh .
  • Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad , kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust.
  • Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused – praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama . Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi valimised.
  • Riigipea on parlamentaarses riigid president ja konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad oma ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid.
    Presidentalism e presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht, kui riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab oma võimu jagama parlamendiga.
    President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda. Et president on valitsusjuht e peaminister ning ta moodustab valitsuse – tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel(USA parlamenti nimetatakse kongressiks). Presidendil on vetoõigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi.
    Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast – alamkoda e esindajate koda ning ülemkoda e senat . President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant.
    Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamiseks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht . Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias , Soomes, Venemaal. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine:
  • President valitakse rahva poolt 7-ks aastaks.
  • President on kui täidesaatev võim ning see väljendub järgmises: ta nimetab ametisse peaministri ning jagab ära ülesanded, millega tegeleb president ja millega peaminister. Presidendile allub välis-, kaitse- ja teabepoliitika. Peaministrile alluvad majandus- ja sotsiaalküsimused.
  • Presidendi seos seadusandliku võimuga. Suhetes parlamendiga domineerib president. Presidendil on parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigus, presidendi läkitusi parlamendile ei tohi parlament kritiseerida, vaid peab neid täitma. President võib keelata parlamendil valitsuse tagandamise. Parlamendi võim presidendi üle on kaudne – presidendi poolt ametisse pandud peaministri võib parlament tagandada, kuid presidenti parlament tagandada ei tohi. Sellest järeldub, et poolpresidentaalses riigis on presidendi võim suurem kui presidentaalses riigis.
    Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.
    Erakonnad ühendavad endasse ühesuguse ideoloogiaga inimesi ning erakondade eesmärgiks on soov tulla võimule ja selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa.
    Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üheks võimaluseks on lähtumine nende organisatsioonilisest ülesehitusest:
    Väikepartei – nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest.
    Bürokraatlik partei – selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on oma keskus ja oma allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel , on kursis partei poliitikaga. Kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamus bürokraatlikud parteid.
    Diktatuuriline parteirangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele.
    Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi:
    Massiparteid – 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud , sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärgiks endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal kõik partei liikmed valivad antud kandidaadi poolt.
    Laiahaardeparteid – nende teke jääb 1970. aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse rohkem inimesi polnud võimalik enam haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsuta inimesi oma parteisse astuma , vaid kutsutakse inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad enda poolele meelitada hääletajaid. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukad, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad ning enamus demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid.
    Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad samaaegselt parteidega, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile.
    Nii nagu parteisid on võimalik ka survegruppe klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi:
    Institutsionaalsed grupid – Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud sure avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada.
    Assotsiatsioonid ja ühingud – need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon .
    Ajutised edendamise- ja vetogrupid – need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu.
    Poliitilised ideoloogiad.
    Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga.
    Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus . Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid.
    Kodanlus tahtis suuremat võimu saada. Liberaalid esindasid neid. Tööstus kasvas, tööliskord suurenes, nende olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus.
    1830ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsile ja vabale majandusele (ettevõtlusele) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: 1. revolutsioonilised sotsialismi õpetused – taotlevad vägivalla teel õiglase ühiskonna rajamist. 2. reformistlikud õpetused – reformide teel tööliste olukorra parandamist.
    Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõistluste teooriale: ühiskonnas on 2 vastandlikku klassi ja klassivõistlus viib ühiskonda edasi. Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism ). Lenin viis Marxi teooria ellu - kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside ära kaotamine. Lenin lõi bolševike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad.
    19. saj lõpul kui sotsialismi õpetused hakkasid levima, said need üha populaarsemaks Saksamaal, Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes pehmemaks. Inglismaal 1906. a loodi tööerakond (liberistid), mille käigus liberaalid kaotasid oma mõju.
    Tuntumad ideoloogiad:
    Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia põhitõed on: 1) isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism e inimkesksus 3) mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule 4) majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigipoolne sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik 5) sotsiaalpoliitikas lähtuvad nad põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp . Järelikult inimeste edukus ühiskonnas sõltub inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi poolt osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatus puuetega ja väga vaestele inimestele 6) Riigi valitsemine peab olema põhiseaduslik e konstitutsiooniline ja võimu ning omavalitsusorganite tegevus peab olema allutatud valitsuse kontrollile 7) pooldatakse rahvusvahelist koostööd, liitumist Euroopa Liidu ja NATO -ga. N: Reformierakond
    Konservatism: Kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 saj. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa, sest revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2)rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. Maksud elanikkonnale peavad olema enamvähem võrdsed 4)sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega alles siis, kui esimene tasand ei toimi 5) riigi ülesandeks on inimeste varandusliku ja füüsilise julgeoleku kaitsmine ja sellega peavad tegelema politsei ja kohus.
    Sotsialism: Kujunes 19. saj keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia ja tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1) ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused – võimalus saada haridus, omandada elukutse ja saada tööd 2) pooldatakse niisugust majandust, kus on riigis nii erasektor kui riigisektor , kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust – nii riiklike
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #1 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #2 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #3 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #4 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #5 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #6 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #7 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #8 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #9 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #10 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #11 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #12 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #13 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #14 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #15 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #16 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #17 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #18 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #19 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #20 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #21 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #22 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #23 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #24 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #25 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #26 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #27 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #28 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #29 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #30 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #31 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #32 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #33 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #34 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #35 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #36 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #37 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #38 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #39 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #40 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #41 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #42 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #43 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #44 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #45 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #46 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #47 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #48 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #49 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #50 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #51 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #52 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #53 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #54 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #55 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #56 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #57 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #58 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #59 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #60 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #61 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #62
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 946 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 25 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor driin Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    riigiorganid, meetoditeks, õigusnorm, põhiseadus, põhiseaduslik võim, õiguseks, põhiliseks riigiõiguseks, haldusõigus, protsessiõigus, avalik sektor, mittetulundussektor, suveräänne riigivõim, konföderatsioon, föderatsioon, unitaar, tsentraliseeritud riigivõimu, tsiviilühiskond, kodanikuühiskond, tavamajandus, rõhutatud protsessid, dimensioon, enamikus, kapitalistlikus ühiskonnas, teoseks, talcot parsons, kusjuures, pluralism, heaoluriik, sotsiaaldemokraatia, maksud, liberalism, maksud, mudelile, agraarühiskonnas, vähemusse jäänul, demokraatia tugisambad, presidentalismiga, üheks võimaluseks, väikepartei, bürokraatlik partei, diktatuuriline partei, massiparteid, laiahaardeparteid, survegrupid, ühendustel, ajutised edendamise, poliitiline ideoloogia, sotsialismi õpetused, reformistlikud õpetused, inimõigused, taoline kontroll, valitsemise juures, valijal, majoritaarsel valimissüsteemil, puudukseks, valituks, peamine puudus, valimiskampaania periood, tähtsuselt, häälte lugemine, bürokraatia, klassiühiskonnas, poliitiline korruptsioon, riigipea, monarh, teistsugune, eesti põhiseaduses, konkreetse võimuga, erikohtud, kohtuvõim, kohtunikke, funktsionaalne võimudelahusus, riigikogu liikmetel, ankeetõigus, riigikogu liige, opositsioonis olemine, delegatsioon, omavalitsuse võimupiirid, kättesaadav hulk, sotsiaalses kontekstis, ühishüved, tarbijakaitse, otsesed maksud, kaudsed maksud, aktsiisimaks, tollimaks, mitmed maksud, omaette probleemiks, kõrvalehoidmiseks, kaupade ost, samaväärseks, valmistamist, põhirõhk mikroökonoomikas, toodud skeemist, eratarbimiskulutused, erainvesteeringud, sektori kulutused, netoeksport, isiklik tulu, töötasu, väliskaubandus, enamsoodusrežiim, sisseseadmine riikides, kvoot, kaubandusembargo, dumping, tolliliit, tollimaksud, fiskaalpoliitikaks, eelarvepoliitika, põhitingimuseks, sotsiaalne staatus, kihistumisele, aktiivne rahvastik, töötu, tööpuudus, majanduslik seisund, ammendamatud, sotsiaalkindlustuse ülesandeks, lisaks sellele, kohalikul omavalitsusel, vajadused üksikisikutel, sellisteks juhtudeks, riigivõim, välispoliitikas, teisalt, üksikisiku avalik, riiklik tahe, kodakondsus, õiguslikus tähenduses, naturalisatsioon, optsioon, kodanikukaitse, riigikaitse põhiülesandeks, kristlus, budism, hinduism, integratsiooni idee, integreerimiseks, riikide sotsiaal, tööhõivega seonduv, globaalprobleemid, globaalprobleemid, rahvastiku kasv, magevee hulk, kliima muutumine, põhjaveevarude vähenemine, india elanikkond, keskpaigaga võrreldes, perioodil 1950, metsapindala kahanemine, osa globaalprobleeme, piirkondlikult, infotehnoloogia areng, globaalprobleem, infoühiskonna eelised, omamoodi kurioosumiks, tähtsamad maailma, maailmasõda, laiahaardelisemas koostöös, koostööorganiks, peamine suund, nõukogu liikmed, assamblee, peasekretär, sõjakomitee eesotsas, weu eesmärgid, imf, imf struktuur, rahvusvaheline rekonstrueerimis, panga organid, maailmapanga üleandeks, üro majandus, ühinemine usa, economic cooperation, ministrite nõukogu, aastail 1967, kaalumisele mn, organisatsiooni aluseks, tähtsamad organid, icj, peasekretär, integratsioon, geograafilist asendit, põhiliselt põhja, organisation, apellatsioon, hääleõigus, kaitsevägi, konventsioon, koosseisu hääleenamus, lihthäälteenamus, mittetulundusühing, omavalitsus, ratifitseerimine, seadusandlik võim, tulusiire, turuhind

    Sisukord

    • NÜÜDISÜHISKOND
    • Normid
    • Põhiseadus
    • Õigused
    • Konföderatsioon
    • Föderatsioon
    • Unitaar- ehk ühtsesse riiki
    • Kodanikuühiskond
    • Kodanikuühiskonda kuuluvad
    • Eestis
    • Tsiviilühiskonna vajalikkus?
    • Tavamajandus
    • Vaba turu konkurents e turumajandus
    • Käsumajandus e plaanimajandus
    • Segamajandus
    • Karl Marxi teooria
    • Max Webberi teooria
    • Talcot Parsons
    • Heaoluriik
    • Heaoluriigi põhimudelid
    • Sotsiaaldemokraatia
    • Konservatism
    • Liberalism
    • ÜHISKONNA VALITSEMINE
    • Põhimõtted
    • Eeltingimused
    • Püsimine
    • Fair play
    • Demokraatia tugisambad on järgmised
    • Parlamentarism
    • Presidentalism
    • Poolpresidentalism
    • Väikepartei
    • Bürokraatlik partei
    • Diktatuuriline partei
    • Massiparteid
    • Laiahaardeparteid
    • Survegrupid
    • Institutsionaalsed grupid
    • Assotsiatsioonid ja ühingud
    • Ajutised edendamise- ja vetogrupid
    • Sotsialism
    • Kommunism
    • Parempoolsed ideoloogiad
    • Vasakpoolne ideoloogia
    • Valimised on üldised
    • Valimised on vabad
    • Valimised on ühetaolised e võrdsed
    • Valimissüsteemid
    • Majoritaarse
    • Majoritaarsel
    • Puuduseks
    • Proportsionaalne
    • Valimiskäitumine
    • Näited
    • Seadusandlik
    • Täidesaatva
    • Kohtu
    • Kohus
    • Täitevvõim
    • ÜHISKONNA MAJANDAMINE
    • Ettevõtlikkus
    • Välismõjuks
    • Mikroökonoomika
    • Makroökonoomika
    • Rahvamajanduse kogutoodang (RKT)
    • SKT TARBIMISE MEETODIL
    • SKT SISSETULEKU
    • MEETODIL
    • Eratarbimiskulutused
    • Netoeksport
    • Rahvatulu
    • Isiklik tulu
    • Kasutatav tulu
    • Kaubandusembargo
    • Ühisturg
    • Kaubad
    • Teenused
    • Tööjõud
    • Kapital
    • INDIVIID ÜHISKONNAS
    • Sotsiaalne staatus
    • Sotsiaalne mobiilsus
    • Aktiivne rahvastik
    • Mitteaktiivne rahvastik
    • Töötu
    • Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond)
    • Tööjõu nõudlus
    • Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine)
    • Tööpuudus
    • Töötaja (ka: hõivatu)
    • Ühishüvedeks
    • Riiklik pension (ehk esimene sammas)
    • Sotsiaalabi
    • Kodakondsus
    • Kodanikuõigused
    • Kodanikukohustused
    • KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS
    • Rassid
    • Rassism
    • Rahvas
    • Religioon
    • Kristlus
    • Budism
    • Islam
    • Judaism
    • Hinduism
    • Rahvastiku kasv
    • Kliima muutumine
    • Põhjaveevarude vähenemine
    • Haritava maa pindala vähenemine
    • Kalavarude ja metsamaa vähenemine
    • Taime- ja loomaliikide väljasuremine
    • Vt Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid
    • RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE
    • De facto
    • De jure
    • Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE)
    • Balti riikide koostööorganid
    • Balti Ministrite Nõukogu
    • Läänemeremaade Nõukogu
    • Põhjamaade Nõukogu (ingl Nordic Council)
    • Põhjamaade Ministrite Nõukogu
    • Sõltumatute Riikide Ühendus
    • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO
    • NATO struktuurid
    • Tsiviilstruktuur
    • Sõjaväeline organisatsioon
    • Lääne-Euroopa Liit
    • Rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid
    • Rahvusvaheline Valuutafond
    • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank
    • Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon
    • Rahvusvaheline rahanduskorporatsioon
    • Mitmepoolne Investeeringute garanteerimise Organisatsioon
    • Maailma Kaubandusorganisatsioon
    • Euroopa Liit a
    • Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon
    • Maastrichti leping
    • Euroopa Liidu laienemine
    • Euroopa Liidu institutsioonid
    • Ministrite Nõukogu
    • Euroopa Parlament
    • Euroopa Komisjon
    • Euroopa Liidu Kohus
    • Euroopa Nõukogu või Euroopa Ülemkogu
    • Euroopa Liidu neli põhivabadust
    • Euroopa Liidu õiguse allikad
    • Esmase õiguse
    • Teisene õigus
    • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
    • Peaassamblee
    • Julgeolekunõukogu
    • Majandus- ja Sotsiaalnõukogu
    • Hooldusnõukogu
    • Rahvusvaheline Kohus
    • Peasekretär ja Sekretariaat
    • Integratsioon
    • Organisation - WTO
    • Absoluutne monarhia
    • Advokaat
    • Aktsia
    • Aktsionär
    • Alampalk
    • Ametiühing
    • Apellatsioon
    • Astmeline
    • Autoritaarne
    • Avalik
    • Avalikkus
    • Avatud
    • Brutopalk
    • Deebetkäive
    • Demokraatia
    • Diktaator
    • Diktatuur
    • Diskrimineerimine
    • Dividend
    • Eelarve
    • Eelarvedefitsiit
    • Elamisluba
    • Elukallidus
    • Enamusotsus
    • Erahüvis
    • Erakond
    • Erasektor
    • Euroopa
    • Fraktsioon
    • Hageja
    • Hõive
    • Hääleõigus
    • Identiteet
    • Inflatsioon
    • Interaktiivne
    • Intress
    • Investeering
    • Istungijärk
    • Kaitsejõud
    • Kaitseliit
    • Kaitsevägi
    • Kandideerimisõigus
    • Kantsler
    • Kassatsioon
    • Kasum
    • Koalitsioon
    • Koalitsioonivalitsus
    • Kodanik
    • Kodanikkond
    • Kodanikualgatus
    • Kodanikuosalus
    • Kodanikuühendus
    • Kohtunik
    • Kohtumenetlus
    • Kohtusüsteem
    • Kompromiss
    • Konkurents
    • Konsensus
    • Konstitutsioon
    • Konstitutsiooniline
    • Konventsioon
    • Koosseisu
    • Kostja
    • Korrakohane
    • Krediit
    • Kreeditkäive
    • Kultuur
    • Käsumajandus
    • Leibkond
    • Lihthäälteenamus
    • Liising
    • Maakond
    • Maavalitsus
    • Maavanem
    • Majandussüsteem
    • Maksukoormus
    • Maksumäär
    • Maksusüsteem
    • Mandaat
    • Massikommunikatsioon
    • Massimeedia
    • Minister
    • Mittekodanik
    • Mittetulundussektor
    • Mittetulundusühing
    • Monarhia
    • Monopol
    • Moraal
    • Moraalinorm
    • Neljas
    • Netopalk
    • Nominaalpalk
    • Nulltolerants
    • Omahind
    • Omavalitsus
    • Ombudsman
    • Opositsioon
    • Osalusdemokraatia
    • Otsene
    • Parlamendikomisjon
    • Parlament
    • Parlamentaarne
    • Peaminister
    • Perekond
    • Pluralism
    • Poliitika
    • Portfellita
    • Prokurör
    • Rahvastiku
    • Rahvus
    • Ratifitseerimine
    • Reaaltulu
    • Referendum
    • Riigikogu
    • Riigikohus
    • Riigikontroll
    • Riigilõiv
    • Riigisaladus
    • Seadus
    • Seaduse
    • Siirdeperiood
    • Siirderiik
    • Sotsiaaldialoog
    • Sotsiaalhoolekanne
    • Sotsiaalne
    • Spiiker
    • Streik
    • Subsiidium
    • Surverühm
    • Suveräänsus
    • Süsteem
    • Süütuse
    • Tarbijahinnaindeks
    • Teabenõue
    • Tolerantsus
    • Totalitaarne
    • Tsensuur
    • Tuludeklaratsioon
    • Tulumaksuvaba
    • Tulusiire
    • Turuhind
    • Turumajandus
    • Turutasakaal
    • Turutõrge
    • Täidesaatev
    • Tööandja
    • Tööluba
    • Tööturg
    • Töövõtja
    • Unitaarriik
    • Vabaabielu
    • Vabariik
    • Vaesuspiir
    • Valimiskogu
    • Valimissüsteem
    • Valitsus
    • Valitsuskriis
    • Volikogu
    • Võimude
    • Õigus
    • Õiguskaitse
    • Õiguskantsler
    • Õigusnorm
    • Õigusriik
    • Õigusloov
    • Ühishüvis
    • Ühiskondlik
    • Ühisakt
    • Üldakt

    Teemad

    • Ühiskond
    • Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes
    • Võimu tunnused ja teostamise meetodid
    • Normid
    • Üldine reegel ongi norm
    • sotsiaalsed normid
    • Õigusnormid
    • Õigusnorm on õiguslausena
    • formuleeritud käitumiseeskiri
    • avaliku ja eraõiguse
    • normideks
    • võimude lahusus ja tasakaalustus
    • Peaaegu kõiki põhiseaduslikke režiime
    • iseloomustab
    • Avalik ja erasektor
    • Riigi mõiste
    • LISAD
    • Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond
    • Kodanikuühiskonda kuuluvad
    • Majandussfäär
    • Vaba turu konkurents e turumajandus
    • Ühiskonna sotsiaalne struktuur
    • primaarne sektor
    • sekundaarne sektor
    • tertsiaalne sektor
    • Pluralismi olemus ja tähtsus
    • Sotsiaalsed probleemid
    • Heaoluriik
    • Heaoluriigi põhimudelid
    • Infoühiskond
    • Info- ja sidetehnoloogiate
    • globaliseerumine
    • teenindussektoris
    • infosektor
    • kaugtööd
    • cives
    • Demokraatia tugisambad on järgmised
    • Osalus- ja elitaardemokraatia
    • Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism
    • Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
    • Poliitilised ideoloogiad
    • Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste
    • tulemused
    • puudus
    • Kõrgeim seadusandlik võim
    • Kõrgeim täidesaatev võim
    • Bürokraatia
    • moe’ järgimine)
    • Korruptsioon
    • Riigipea
    • Kohtuvõim
    • Võimude lahusus
    • võim
    • võimu
    • Opositsioon
    • Kohalik omavalitsus
    • Ühiskonna majandusressursid
    • Töö
    • füüsilist
    • Inimkapital
    • finantskapital
    • Hüvis on piiratud
    • tasuta hüvisteks
    • Riik ja majandus
    • Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
    • majanduspoliitika
    • Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide
    • abil
    • Makromajanduse e makroökonoomika põhinäitajad
    • Sisemajanduse kogutoodang (SKT)
    • Erainvesteeringud
    • Avaliku
    • sektori kulutused
    • sisemajanduse puhastoodang
    • Välismajanduspoliitika
    • litsents
    • Ekspordi tõkked
    • subsiidiumid
    • Dumping
    • Tolliliit
    • Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg
    • Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus
    • Majanduslik aktiivsus ja heaolu
    • ööjõu pakkumine
    • Ühishüved
    • Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi
    • ja kolmas sammas
    • Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal
    • Sotsiaalsed rollid
    • Indiviid ja riik
    • Inimõigused
    • Kodakondsus
    • Kodanikuõigused ja -kohustused
    • kodanik
    • Riigi- ja kodanikukaitse
    • Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus
    • usund
    • Maailma mitmekultuurilisus
    • Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused
    • Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid
    • Rahvastiku kasv
    • Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine
    • Infotehnoloogia mõju maailma arengule
    • Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid
    • persona non grataks
    • Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid
    • Partnerlus rahu nimel
    • Euroopa Nõukogu
    • EÜ Ministrite Nõukogu
    • Euroopa Liidu neli põhivabadust
    • Euroopa integratsioon
    • Eesti riigi rahvusvaheline asend
    • Eesti
    • World Trade
    • Poliitilised ideoloogiad tabelina
    • Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid
    • Mõisted
    • piiramatu monarhia
    • kaitsja
    • osanik
    • miinimumpalk
    • maksusüsteem
    • autokraatia
    • arvamus
    • ühiskondlik
    • sektor
    • poliitika
    • ühiskond
    • partei
    • tulundussektor
    • e-riik
    • esindusdemokraatia
    • integratsioon
    • tööhõive
    • lõiming
    • kommunikatsioon
    • kasvik
    • järelvalve
    • monarhia
    • hääleenamus
    • õigusemõistmine
    • usaldusmees
    • demokraatia
    • mitmekesisus
    • minister
    • süüdistaja
    • rahvahääletus
    • ülimuslikkus
    • turvalisus
    • kihistus
    • struktuur
    • survegrupp
    • presumptsioon
    • totalitarism
    • miinimum
    • turuhälve
    • toimetulekupiir
    • tasakaalustatus
    • normatiiv
    • liikumine

    Kommentaarid (25)

    preilimann profiilipilt
    Maris Savik: Kasutasin seda 2010. a kokkuvõtte kirjutamiseks. Aitas küll. Tubli töö! :)
    15:10 22-03-2010
    dolcezza profiilipilt
    dolcezza: Väga põhjalik ja hea! Super. Palju kasu eksamiks valimistumisel :)
    17:25 12-05-2011
    Linda1993 profiilipilt
    Linda1993: väga sisutihe ja hea kokkuvõte.
    22:47 11-04-2012


    Sarnased materjalid

    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    15
    doc
    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    40
    docx
    Ühiskonna riigieksami materjal
    21
    doc
    Ühiskonna eksami konspekt
    42
    doc
    Ühindkonna eksami kordamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !