Ühiskonna majandamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Ühiskonna arvestus

4) Peamised tootmisressursid: 1) MAA – loodusressursid, kliima, maa; (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne) 2) KAPITAL – raha, reaalkapital (taristu, seadmed jne) 3) INIMKAPITAL – tööjõud (kvantiteet-vanemates ühiskondades ja kvaliteet- arenenud ühiskondades), ettevõtlikkus Tootmisressursside olulisus sõltub ühiskonna arengutasemest. Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital. Peamised majandussüsteemid: 1) Naturaalmajandus ehk tavamajandus - valdavalt põllumajanduslikes ühiskondades, milles suurema osa toodangust tarbivad tootjad ise; valitsuse roll olematu(puudub valitsus = feodaalide kord), tootja valib ise mida toodab ja kui palju(lähtuvalt loodusressursside olemasolust); loodusressursid kuuluvad feodaalidele;

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Rahvusvahelised suhted kordamisküsimused

1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat, kasutades kaasaegseid infotehnoloogili

Ühiskond

14

docx

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal

Tööstusühiskond- ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu(kes saab oma töö eest tasu) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond- kasutatakse kõrgtehnoloogiat, järjest suurem haritud spetsialistide vajadus Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Teadmusühiskond- ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele Siirdeühiskond- ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule Heaoluühiskond- riigikorraldusvorm, mis püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusellu, et makspoliitika abil tulusid ümber jaotada. Jätkusuutlikus-arenguaste, mis rahuldab praeguse põlve vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlveded samu huve

Ühiskonnaõpetus

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ­ ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused ­ kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel ­ väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel,

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Tänapäeva maailm

Euroopas on arutelu rahvusriikide püsimajäämisest hoogustunud seoses Euroopa intergatsiooni süvenemisega. Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kultuur vormib paljuski ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Ühiskonnad erinevad üksteisest näiteks selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas pole väikesearvuliste vähemusrühmade kaasamine ühiskonda suur probleem. Mõni riik on kahekultuuriline ­ seal elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest. Üha sagedasemaks muutub tänapäeval aga kolmas tüüp ­ multikultuurne ühiskond. Lisaks domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises

Ühiskonnaõpetus

40

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste väikesed kihistumine on haritud töötlemine rakendamine manufaktuu o Töö ja spetsialisti ja tarbimine o Neg. Mõju rid puhkuse d loodus-tasa- o Hetkel eraldumine o Massitoo kaalule ja eeti-

Ühiskonnaõpetus

72

docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu.............................................................................................................. 6 Prestii

Riigiteadused

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

- kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus  3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)