madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
Indiviidi paiknemine avalik-era teljel võimaldab tõmmata piiri avaliku ja erasfääri vahel. Avalik sfäär on koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust ja avaliku sfääri arutelud toimuvad eeldusel, et väärtustatakse erasfääri st välistest ühiskondlikest piirangutest või survetest vaba ala. 2 KODANIKEÜHISKOND KUI MORAALNE ÜHISKOND Selles käsitluses tähendab kodanikeühiskond tsiviilsuse institutsionaliseerumist kui eluviisi, kus kõik institutsioonid töötavad positiivsete (heade) sotsiaalsete normide kehtestamise suunas ehk siis nö tsiviliseeritud ühiskonna kehtestamise nimel. Hea ühiskonna saavutamine nõuab nii käitumisnorme kui ka poliitilisi lahendusviise. Vabatahtlikud ühendused üksi ei suuda kindlustada kumbagi nendest eelmainitust, kuna norme ja väärtusi kinnistatakse perekondades, koolides ja töökohtades lisaks ühendustele, ning poliitiline ja õiguslik
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. 13. Avalik sektor-ehk esimene sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Erasektor- ehk tulundussektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. 15. Kodanikuühiskond- ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist(tulundussektorist);
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub)
tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik)
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud)
,0Esimene ehk avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine -Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt.
maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei
töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik
vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid. Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks. 17. Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat. Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. 18. Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri ???? Poliitilised režiimid 19. Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab? Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi,
ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 ja mitmeid teisi. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava Ühiskonna põhikomponendid * Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnaelu valdkonnad: - Poliitika riigi juhtimist ja toimumist korraldav tegevus. - Majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. - Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum.
toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9. Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt. Teisase sotsialiseerumise juures on agentideks töömaailm ja totaalsed institutsioonid, mille mõju inimesele on nõrgem, sest põhilised vaated on juba väljakujunenud, kuid siiski võib toimuda väikeseid muutusi seoses töökeskkonnaga ja täiskasvanuks saamisesega. 10. Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus tõsiasjade esitus, n: eestis on 15 mk-da; seletus miks nähtus esineb, n: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda;
· Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine RIIGI TUNNUSED NB! · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned:
- tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
VALITSEMISE KAKS MÕISTET Valitsemist võib samuti vaadelda kui kitsama ja laiema perspektiiviga protsessi Kitsamas käsitluses näeme valitsemisena üksnes seda, Laiemas käsitluses näeme valitsemisena kõikide toimijate mida teeb riigiaparaat: poliitikate kujundamisele suunatud tegevust põhiseaduslikud institutsioonid ja teised lisaks eelmainitutele erinevad huvirühmad ja valitsemisasutused eksperdid. Valitsemine laiemas käsitluses toimub mh kaasamise, erinevate ümarlaudade, komisjonide jm vahendusel.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria
Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone
mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi.
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda.
Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21
ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär. Tähtis osa on mittetulundussektoril aga ka ajakirjanduses jne. Toimimise kontekstid: aktiviseeritud avalikkussfäär; algimurede lahendamine; kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine; "Hea ühiskonna" loomine; demokraatlike kodanike kasvatamine; avatud valitsemine; ühiskondliku loovuse ja innovatsioooni allikas. Kolmas sektor - strukturaalsus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikkus. Kodankuühiskoonast rääkimise tasandid: assotsiatsiooniline tegevusväli; avalikkussfäär; hea ühiskond. Poliitikas osalevad kaasates ja kaasamisraamistukust väljajäävates vormide (protestid jne.). Kaasamise tasandid: teavitamine > konsulteerimine > osalus. Sotsiaalsed liikumised - soovib saavutada ühiskondliku muutust (ühendab inimesi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
