50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karel Varik
Õppematerjali autor
ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga. 1950.-1960. massiparteid, mis jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav. Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Nende eesmärk on võita valimised ning püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid
Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alaised elanikud. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. Hääletamine alates 18.a, kandideerimine kohalikku volikokku 18.a, riigikokku ning europarlamenti 21.a ja presidendiks 40.a. valimistel on vaba konkurents- konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde mis tõttu vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja
õpetajaid. Seda liiki survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest struktuurist ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest. LK 86 ! Survegruppe aetakse vahetevahel segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi viimasel
3. valimiskampaania mõjutused 4. arvamused vaidlusküsimustes 5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus Tänapäeval kasutatakse laieldaselt eelhääletamist( valida saab ka nädal enne valimispäeva posti teel või valimiskomisjonides). Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatliku ühiskonna poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnad kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatasiooni kohta. Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses
Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks. Survegurppide tähtsus sõltub: 1. valitsemiskorraldusest ja võimalusest sekkuda poliitikasse 2. kodanikuaktiivsusest 3. ühiskonna probleemidest Sotsiaalsed liikumised 20. saj alguses said sots. liikumistest tihti survegr. (nt töölisliikumisest ametiühingud) v erak. (Muinsuskaitse Seltsist Isamaaliit, Rahvarindest Keskerakond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnused: 1. killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. laialivalguv ja kiiresti muutuv toetajaskond 3. probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi olemasolule 4
Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks,
.....................................11 4.2Mis mõjutab valijate käitumist?....................................................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................................15 5.1Miks on erakondi vaja?................................................................................. 16 5.2Parteide kohanemine ühiskonna arenguga...................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid