Ühiskonna konspekt riigieksamiks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riigivõimu aluseks ?
  • Kellele kuulub kõrgeim võim riigis ?
  • Kes on võimul ning juhivad ühiskonda ?
  • Kuidas saadakse võimule ?
  • Kui palju) toota ?
  • Kuidas saab kodanik oma tahet valitsusele teada anda ?
  • Kuidas saab inimene presidendile oma tahet avaldada ?
 
Säutsu twitteris
1.NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna , eeldusel , et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted , moraal, õigus, kirjandus, kunst jm.
Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused).
Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond.
Kasvav  tsivilisatsioon  on  ühiskond, kes   jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele,  mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks .
Tunnus: enesemääramine;  Eeldus: väljakutsetele vastamine.
Kujunemine inimkarjast riigini:
Inimkarisugukond ( matriarhaat -patriarhaat) – hõim – naaberkogukond(rahvas) – riik
Ühiskonna ajalooline kujunemine:
Ühiskonna mudel
Asustus
Majanduse eripära
Küttide ühiskond
Ajutine
Jaht
Nomaadide ühiskond
Ajutine
Karjakasvatus
Agraarühiskond
Püsiv, hajali , linnad kui administratiivkeskused
Kõige olulisem on maaomand
Industriaalühiskond
Püsiv, suurlinnad
Masstootmine, tootmisvahendid
Postindustriaalühiskond
Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine
Teenused, oskused
Ühiskonna mudelite võrdlus:
Ühiskonna mudel:
Agraarühiskond    
Industriaalühiskond               
Teabeühiskond
Nappus:                  maa   , riskikapital  ,oskusteave
Võim:                     maaomanik , kapitalist. teabeeliit
Siht:                        ellujäämine, heaolu, eneseteostus
Tarbimus    toit, asjad  ,elamused
Industriaalühiskonna eesmärk:  suurendada standardtoodnagut
Teabeühiskonna eesmärk :   suurendada individuaalset loovust
Uued alused majanduses: luua kontakti, hoida sidet, saavutada empaatiat kolleegiga, võimet kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head  tuju.
R.Jensen „Unelmate ühiskond” – töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima!
                                                   - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine .
Tänapäeval: 1) avatud ühiskond – demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori;
                      2) suletud ühiskond – korralduselt totalitaarne.

Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused;
(tsiviilühiskond)                                              - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus ;
                                                                    - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda.
Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides.
Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja – vabadused on kaitstud ning kus inimesel  on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada.
Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.
Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas  =  kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor
1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu.
2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud.
3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi.
Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee , mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid.
Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda.
Otsuseid langetades tuleb arvestada majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.

Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale (ühest ühiskonnatüübist teise).
Heaoluühiskond – ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule leevendatakse riigi sekkumise abil turumajandusse ja tulude jaotamisse.
Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud.
Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb:
¥avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu);
¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit);
¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu).
Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised:
¥vabade valimiste korraldamine
¥enamuse võimu teostamine
¥vähemuse õiguste austamine
¥põhiseadusel rajanev riigivõim
¥kontroll võimude tegevuse üle
¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus
Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).

Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted  demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine.

Demokraatia ja diktatuuri võrdlus
Tunnus
Demokraatia
Diktatuur
Mis on riigivõimu aluseks?
Põhiseadus
Võimulolijate tahe
Kellele kuulub kõrgeim võim riigis?
Rahvale
Võimulolijatele
Kes on võimul ning juhivad ühiskonda?
Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud
Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud
Kuidas saadakse võimule?
Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna
Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
Diktaatori tahtest
Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegtseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused).
Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest:
•kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada , luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda;
•kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest;
•tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele;
•kodanikuühikond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime;
•kodanikuühiskond levitab informatsiooni läbi vaba ajakirjanduse;
•riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse.
Tänapäeva ühiskondade üks olulisemaid probleeme on jätkusuutliku arengu tagamine. Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale „Agenda 21” on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmisesks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne.
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised:
•majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele .
•Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.
•Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale.
•Keskkond: keskkonnakaitse .
•Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
•Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine
Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel
Jätkusuutlikkus sisaldab endas  keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega.
Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil:
•heaolu kasv;
•eesti kultuuri elujõulisus;
•ökoloogiline tasakaalustatus;
•ühiskonna sidusus.
Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas).
Võimu tunnused ja teostamise meetodid
Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega , võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega.

Normid
Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke režiime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine.
Õigus
Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigstes võrdsed.
Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus.
Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus.
Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra.
Riik
Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust.
Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad :
1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides,
2. on suveräänsed,
3. on legitiimsed,
4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada.
Riigil on 3 põhitunnust:
1) territoorium
Territoorimi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir , mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse . Riigipiiri rikkumine on alati karistatav .
2)rahvas/elanikkond
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees.
3)suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine isieseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule.
Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusga ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega.
Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma:
-  nende huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed riigilt ootavad;
-  inimeste huvide koondamine , mis tähendab poliitiliste huvide koondumist mingiks kindlaks poliitikaks;
- poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist,  mõjutab ta inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist;
- seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija;
- teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja.
Riigivormid
Riigikorralduse vormid:
FÖDERATSIOON – liitriik , mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord.
UNITAARRIIK (ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused.
KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead . Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt , vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid.

Riigi valitsemise vormid
VABARIIK – valitsemisvorm , mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul.
MONARHIA –  valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus.
Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid , sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse.
Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi:
Madala arengutasemega riigid – suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses –  primaarsektor
Keskmise tasemega riigid – enamus inimesi on seotud töötava sektoriga – sekundaarsektor
Kõrgelt arenenud riigid – ülekaalus teenindussektor – tertsiaarsektor
Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid.
Tuntumad on:
Karl Marxi teooria – siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused , kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised.
Max Webberi teooria – lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet:
- majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks;
- kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi;
- poliitiline kihistumine – milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale.
Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses.
Talcot Parsons -  Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist:
kvaliteet – inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
täitmine – kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult,kuidagiviisi või  halvasti
valdamine – kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse.
Pluralismi tähtsus
Pluralism on veendumus , et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas.
Pluralismil on viis olulist tunnust:
♣Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli  väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust.
♣Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond.
♣Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine.
♣Kuigi pluralistid kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed.

Sotsiaalsed probleemid
Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud , etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida . Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks.
Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto : in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus.
Heaoluriik
Heaoluriik – riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule.
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi . Termini “elukvaliteet”  juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus , tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks    ( omamine – elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks ( kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades.
Heaoluriigi põhimudelid:
Sotsiaaldemokraatia – pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust , ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja , ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani).
Konservatism – riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
Liberalism – riigi esima üelsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele  mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan).

Infoühiskond
Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi – globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise - oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu  eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised.
Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor . Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.
Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste – infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada infoülemvõim.   Tõeliselt revolutsiooniline muutus seisneb selles, et lahinguväli laieneb üha enam ja enam mittelooduslikku ruumi (non-natural space ). Elektromagnetiline spektri ruum on täiesti erinev lahinguväli. Sellises “inimtekkelises ruumis” (man-made space) või “tehnoloogilises ruumis” kaovad traditsioonilise lahinguvälja kontseptsioonide tunnused, nagu pikkus, laius, kõrgus või maa,meri,õhk,kosmos oma tähtsuse. Uus lähenemine vaatleb relvadena kõiki vahendeid, mis iseenesest võivad olla sõjandusest kaugel või sellest täiesti eemalseisvad, kuid mida saab kasutada lahinguoperatsioonides. Kõikehõlmavus on piiramatu infosõja ideoloogiline lähtepunkt. Piiramatu sõja puhul ei ole enam vahet, mis on ja mis ei ole lahinguväli ja seal kehtib reegel, et selles ei ole mingeid reegleid. Infosõjas ei ole mitte peamine kombineerimine, vaid mida, millal, kus ja kuidas kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes.    
Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks.
2.ÜHISKONNA VALITSEMINE                                                                                                          Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis – kord ehk põhiseaduslikkus.                                                                                                 Osalus- ja elitaardemokraatia . Presidentalism. Parlamentarism .   Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad . Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus.                                                                                                                           Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed.  Vasak- ja parempoolsus .                                                                                                                                                Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused.  Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby.  Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism . Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon .  Bürokraatia.   Haldusaparaat.   Korruptsioon.  Poliitika ja moraal.  Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.                                                                                                                      Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral.                                                            Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem.                                                                                        Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid.                                                                   Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused.                                               Kohalik omavalitsus , tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted.
Demokraatlik süsteem
Põhimõtted
♣Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
♣Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
♣Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
♣Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
♣Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
♣Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus -, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
♣Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim.
Eeltingimused
♣Üldine kirjaoskus .
♣Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
♣Kodanikuühiskonna kujunemine – laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives – kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid.
♣Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
♣Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
-vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte.
-võitlus monopolidega mis tahes majandusharus.
-ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).
-lobitöö kontroll.
- ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus.
Püsimine
♣Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste  eesmärkidega.
♣Enesekaitsevõime.
Fair play (ingl. aus mäng).
♣Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi .
Demokraatia tugisambad on järgmised:
♣Rahva suveräänsus;
♣Valitsemine valitsetavate nõusolekul;
♣Enamuse võim;
♣Vähemuse õigused;
♣Põhiliste inimõiguste tagamine;
♣Vabad ja ausad valimised;
♣Võrdsus seaduste ees;
♣Korrakohane õigusemõistmine;
♣Põhiseadusega piiratud riigivõim;
♣Võimulahususe printsiibi järgimine;
♣Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism;
♣Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
Osalus- ja elitaardemokraatia.
Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias.
Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp – eliit , kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle.
Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism .
Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamenterismi klassika-liseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid.
Parlamntarismi iseloomustab:
Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh .
Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse.
Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused – juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama . Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Riigipea on parlamentaarses riigis president , konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid.
Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse  valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga.
President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse – tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonna konspekt riigieksamiks #1 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #2 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #3 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #4 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #5 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #6 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #7 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #8 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #9 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #10 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #11 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #12 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #13 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #14 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #15 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #16 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #17 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #18 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #19 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #20 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #21 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #22 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #23 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #24 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #25 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #26 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #27 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #28 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #29 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #30 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #31 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #32 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #33 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #34 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #35 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #36 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #37 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #38 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #39 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #40 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #41 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #42 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #43 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #44 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #45 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #46 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #47 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #48 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #49 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #50 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #51 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #52 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #53 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #54 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #55 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #56 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #57 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #58 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #59 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #60 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #61 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #62 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #63 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #64 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #65 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #66 Ühiskonna konspekt riigieksamiks #67
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sibulasyda Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • www.riigiteataja.ee

Teemad

  • Tunnus
  • Ühiskonna ajalooline kujunemine
  • Ühiskonna mudelite võrdlus
  • Nappus
  • Võim
  • Siht
  • Tarbimus
  • Siirdeühiskond
  • Heaoluühiskond
  • Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest
  • Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised
  • Õigus
  • Riigil on 3 põhitunnust
  • territoorium
  • rahvas/elanikkond
  • suveräänne riigivõim
  • Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma
  • Riigivormid
  • Riigikorralduse vormid
  • Riigi valitsemise vormid
  • Ühiskonna sotsiaalne struktuur
  • Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi
  • Tuntumad on
  • Pluralismi tähtsus
  • Pluralismil on viis olulist tunnust
  • Sotsiaalsed probleemid
  • Heaoluriik
  • Infoühiskond
  • ÜHISKONNA
  • VALITSEMINE
  • Demokraatlik süsteem
  • Osalus- ja elitaardemokraatia
  • Parlamntarismi iseloomustab
  • Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
  • Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi
  • Poliitilised ideoloogiad
  • Sotsialismi
  • õpetused jagunevad
  • Tuntumad ideoloogiad
  • Valimiskäitumine
  • Valimiste korraldamise etappid
  • Seadusandlik võim Eestis
  • Täidesaatev võim Eesti Vabariigis
  • Vabariigi Valitsuse ülesanded
  • Bürokraatia
  • Korruptsioon
  • Riigipea
  • Kohtuvõim
  • Võimude lahusus
  • Opositsioon
  • ÜHISKONNA MAJANDAMINE
  • Tavamajandus
  • Käsumajandus
  • Turumajandus
  • Segamajandus
  • Riik ja majandus
  • Valitsuse majanduslikud ülesanded
  • Otsene maks võib olla
  • Maksudest laekub riigieelarve
  • Tänapäeva tuntumad majandusteooriad on
  • Välismajanduspoliitika
  • Euroopa Liidu printsiibid
  • INDIVIID ÜHISKONNAS
  • Ühishüved
  • Sotsiaalkindlustus jaguneb
  • Sotsiaalsed rollid
  • Igaühe kohustused
  • Inimese õigused riigi suhtes
  • Kodanikuühiskonna mõiste
  • Kuidas saab kodanik oma tahet valitsusele teada anda?
  • Kuidas saab inimene presidendile oma tahet avaldada?
  • Kodaniku õigused ja -kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses
  • Kodanikukohustused Eesti Vabariigis
  • NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS
  • Suurimad religioonid
  • Maailma mitmekultuurilisus
  • Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused
  • Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine
  • RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE

Kommentaarid (1)

Tedro12 profiilipilt
Tedro12: Vajalik informatsioon eksaminandile.
16:42 30-04-2013


Sarnased materjalid

56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
15
doc
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
21
rtf
Ühiskonna konspekt
17
docx
ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !