Facebook Like
Hotjar Feedback

Ühiskonna inforessursside haldamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eksamiteemad
1. Säilitamise üldküsimused
  • Kultuur
    Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on füüsikalise keskkonna osa, mida inimene muudab oma kultuurilise tegevusega. See hõlmab artefakte ja looduslikke objekte.
  • Kultuuripärand
    Kultuuripärand on kõik, mida peetakse kultuuris hoidmisväärseks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Kultuuripärandi mõiste ja tähendus on ajalooliselt arenevad ja muutuvad.Tänapäevane vaade käsitleb kultuuripärandit kui kultuuri ja looduskeskkonna terviklikku kogumit, mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ja anname edasi tulevikku. Kultuuripärand võib esineda artefaktidena; narratiivi ja mäluna; paikkondadena. Kultuuripärandiks peetakse objekte siis, kui neile on omistatud teatav väärtus. Selle väärtuse tõttu säilitataksegi neid tulevastele põlvkondadele, kulutades selleks sageli märkimisväärsel hulgal ressursse. Kultuuripärandiga on seotud rida spetsiifilisi tegevusi, nagu säilitamine, uurimine ja kommunikatsioon. Nende tegevuste käigus eristataksegi meid ümbritsevast keskkonnast kultuuripärandina käsitletav osa. Kultuuripärand jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks. Materiaalne kultuuripärand jaguneb omakorda veel liikuvaks ja liikumatuks . Liikuvaks kultuuripärandiks on kõikvõimalikud objektid - dokumendid , raamatud, CD-d, fotod, tekstiil , riided, mööbel, kunstiteosed jpm. Liikumatuks kultuuripärandiks aga arheoloogilised paigad, ehitised, põllumajandus- ja linnamaastikud, laevadokid, kultuspaigad, monumendid jpm. Immateriaalse kultuuripärandi moodustavad uskumused, ideed, muusika , sport , meelelahutus , religioon, rituaalid , jutud jms.
  • kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas
    Kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas on määratud väärtustega, millega ta on seotud. Kuna neid väärtuseid on vägagi erinevaid, siis täidab ka kultuuripärand ühiskonnas mitmesuguseid funktsioone.
    Majanduslikult kuulub kultuuripärand kultuurilise kapitali hulka. Kultuuripärandist toodetakse tervet rida kaupu ja teenuseid, mis pakuvad inimestele nii materiaalset kui ka mittemateriaalset kasu. Kultuuripärand moodustab olulise osa informatsioonist, mis hoiab käigus tänapäevast infomajandust. Sellel teabel on sageli teaduslik, hariduslik , majanduslik ja meelelahutuslik väärtus.Näiteks võib tuua traditsioonilised teadmised ravimtaimede, loomade, jms kohta. Traditsioonilisi narratiive kasutatakse reklaamides , filmide , muusika ja muu meelelahutusliku informatsiooni tootmisel. Samuti on sellised teadmised ja oskused rakendatavad keskkonnakaitses ja loodusressursside majandamisel. Kultuuripärandist sõltub suur osa turismist, meelelahutuses, aga ka haridusest. Paljusid kultuuripärandi hulka kuuluvaid hooneid kasutatakse elamute , koolide, muuseumide, kontserdisaalide ja tööruumidena.Paikkonnad leiavad kasutamist parkide ja muude puhkealadena.
    Kultuuriline identiteet on seotud kultuuripärandi ja traditsioonidega, st ajalooga seotuse ja minevikutajuga.Olles pärand minevikust tulevikupõlvkondadele, moodustab see osa põlvkondade võrdsuse kontseptsioonist.
    Ühine kultuuripärand suurendab sotsiaalset sidusust, kuid selleks peab kultuuripärand olema kättesaadav kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühise kultuuripärandi rõhutamine aitab ühendada kogukondi ja rahvaid. Haridussüsteemi kaudu suurendab kultuuripärand eri põlvkondade sidusust. Näituste koostamine ja tutvustamine loob sidemeid erinevate institutsioonide ja isikute vahel. Kultuuripärandi säilitamine haarab vabatahtlikke ja heategevusorganisatsioone. Ühise mineviku esitamine kutsub esile visiooni ka ühisest tulevikust .
    Kultuurilise mitmekesisuse säilitamine on oluline kultuurisüsteemide olemasoluks. Mitmekesisus on uue kapitali loomise aluseks. Minevikus loodu on aluseks uutele kultuuriväljenduse vormidele. Kultuuriline mitmekesisus moodustab integraalse osa sotsiaalsest sidususest ja inimeste elukvaliteedist. Kultuuripärandit on võimalik kasutada nii mimekesisuse ja tolerantsi kui ka etniliste konflikide ning vägivalla põhjendamisel ja õhutamisel.
    Kultuuriväärtuste säilitamine on muutunud säästva arengu oluliseks komponendiks. Inimeste eesmärgiks on asaavutada majanduskasv ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond. Eesm’ärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond , inimese majandustegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult seotud. Oluline on käsitleda kultuuripärandi säilitamist säästva arengu kontekstis ning vaadelda säilitamise mõju ühiskonna sotsiaalsele arengule, majandusele ja keskkonnale.
  • artefakti infostruktuur
    Iga artefakt on ammendamatu infoallikas . Artefakti infostruktuuri kirjeldamiseks on välja pakutud mitmesuguseid lähenemisi. Kolmetasandilise mudeli kohaselt eristatakse artefaktis kolme informatsioonitasandit: struktuurne info, funktsionaalne info ning kontekst.
    Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon , kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info, mida on võimalik meeltega tajuda ja füüsikalis-keemiliste uurimismeetoditega uurida.
    Funktsionaalne info viitab artefakti kasutusele. Funktsioon sõltub oluliselt sellest, kas tegemist on praktilise või kommunikatiivse artefaktiga. Praktiline e. utilitaarne funktsioon väljendab objekti füüsilist kasutamisfunktsiooni igapäevaelus. Paljude objektide puhul oluline ka nende väljanägemine ning nad täidavad ka teatud esteetilist funktsiooni. Sümboolne funktsioon viitab millelegi objektist väljaspool asuvale: kas juhtunule, abstraktsele ideele, tähendusele jms. Objektid tähendavad midagi, talitlevad teatud märgina. Objektidel on ka väärtuseline funktsioon: teatud objektide omamine näitab haritust, rikkust, kõrget staatust ja prestiiži. Metafüüsiline tähendus viitab suhetele üleloomuliku maailmaga , mida omistatakse näiteks rituaalsetele esemetele.
    Mõiste “kontekst” tähistab objekti ja keskkonna suhteid. Konteksti võib kirjeldada süsteemina, millel on kaks dimensiooni – materiaalne (füüsiline) ja kontseptuaalne. Füüsiline kontekst sisaldab kõiki teisi objekte, millega artefakt on seotud valmistamisprotsessis ning edasise kasutamise käigus. Kontseptuaalse süsteemina võib konteksti mõista kui kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda, millega artefakt on seotud. Võimalik on eristada nn primaarset ja sekundaarset konteksti. Primaarses kontekstis on objektil praktiline väärtus. Primaarse konteksti määratlevad järgmised funktsioonid: valmistamine; kasutamine; hooldus . Sekundaarses kontekstis omandab artefakt dokumentaalse väärtuse. Senini valdavalt utilitaarset väärtust omavat objekti hakatakse käsitlema infoallikana. Ennekõike tähendab see seda, et dokument muutub arhivaaliks või ese museaaliks.
  • artefakti infostruktuuri muutumine ajas
    Objektide infosisaldus muutub pidevalt, kuna kogu aeg toimub nii teabe kadu kui ka juurdetulek. Artefaktide infosisaldust mõjutab terve rida nii füüsikalis-keemilisi kui ka sotsiaalseid protsesse, mida võibki jagada looduslikeks ja inimtekkelisteks.
    Looduslikest protsessidest on kõige olulisem pidevalt toimuv materjalide lagunemine ja vananemine. Toimuvad keemilis -füüsikalised protsessid, mis viivad materjalide keemilise koosseisu muutumise ning mehaaniliste omaduste halvenemiseni. Vananemise protsess on pöördumatu, küll võib aga oluliselt erineda selle kiirus. Materjalid erinevad üksteisest vananemiskiiruse ning keskkonnatingimuste muutumisele reageerimise poolest. Artefaktide kahjustusprotsessid sõltuvad oluliselt materjalide keemilis-füüsikalistest omadustest, mis on määratud materjalide valmistamiseks kasutatud tooraine ning tehnoloogilise protsessi poolt. Materjalide ajalugu, st hoiutingimused minevikus, mõjutab suurel määral nende käitumist käesoleval hetkel.Terve rida keskkonnategureid, nagu temperatuur, niiskusesisaldus, valgus, saasteained , vibratsioon , magnetväljad, biokahjustajad, mõjutavad objektide seisundit olulisel määral. Kõikvõimalikud loodusõnnetused võivad suure hulga objekte hävitada või neid kahjustada.
    Väga sageli mõjutavad artefaktide infosisalduse muutusi kõige enam mitmesugused inimestega seotud tegevused. Igasugune artefaktide kasutamine muudab neid. Kasutamise käigus objektid kuluvad, neile tekivad mitmesugused kahjustused, objektid võivad osaliselt või täielikult puruneda. Kasutamine mõjutab artefakti nii primaarses kui ka sekundaarses kontekstis, olles väga paljudel juhtudel kahjustumise peamiseks põhjuseks. Kui artefakt kasutamise käigus puruneb või kahjustub , võidakse seda parandada. Sekundaarses kontekstis toimub objektide konserveerimine -restaureerimine. Suur osa objekte on muuseumides konserveeritud selleks, et parandada nende väljanägemist, muuta nad paremini eksponeeritavaks.
    Vananemist mõistetakse üldjuhul informatsioonitaseme vähenemisena. Tegelikult võib objekti infoväärtus vananemise käigus hoopiski suureneda . Kahjustused võivad lisada dokumentaalset väärtust, olles mingite oluliste sündmuste kajastusteks, samuti võivad nad lisada esteetilist väärtust
    Objekti funktsionaalsed omadused muutuvad täpselt samuti nagu struktuursedki. Üldreeglina objekti utilitaarne väärtus väheneb füüsilise, tehnoloogilise ja psühholoogilise iganemise tõttu. Kui objekt kaotab oma praktilise väärtuse, visatakse ta sageli ära või siis kasutatakse teda uuesti toorainena. Märksa huvitavam on olukord, kui objekti utilitaarse väärtuse kahanemisega suureneb aga selle esteetiline ja sümboliline väärtus. Näiteks hakatakse mingit tarbeeset käsitlema kunstiteosena, kusjuures muutub nii tema tähendus kui ka funktsioon.
    Kui objekt satub muuseumisse , muutuvad tema funktsioon ja tähendus oluliselt. Objekti hakatakse käsitlema sotsiaalsest ja looduslikust keskkonnast, st primaarsest kontekstist välja valitud dokumendina. Museaalid on objektid, mis on eraldatud originaalsest (primaarsest) kontekstist ning viidud üle muuseumi reaalsusesse eesmärgiga dokumenteerida seda reaalsust, kust nad eemaldati. Muuseumisse sattumine kutsub esile infokao artefakti kõikidel infotasanditel.
  • teabeasutused
    Teabeasutused on orgaisatsioonid, mis tegelevad peamiselt info kogumise, säilitamise, töötlemise ja transmissiooniga. Peamisteks teabeasutusteks on tänapäeva ühiskonnas raamatukogud, arhviidid, muuseumid, andmepangad, meediafirmad jmt. Erisuguste objektidega tegelevad erinevad institutsiinid, kuid piiri tõmbamine nende vahele on suhteline, sest osaliselt kattuvad eri teabeasutuste poolt ühiskonnas täidetavad ülesanded. Järgnevalt mõningad peamised ülesanded, mida teabeasutused täidavad:
    Raamatukogud
    • Teavikute kogumine, säilitamine, kättesaadavaks tegemine
    • Inimestele vaba ja piiramatu juurdepääsu tagamine informatsuioonile, teadmistele , inimmütte saavutustele ja kultuurile
    • Intellektuaalsete vabad´uste tagamine
    • Elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamine
    • Infokirjaoskuse leviku toetamine ühiskonnas
    • Moodustavad osa ühiskondlikust infosüsteemist
    Muuseumid
    • Koguvad, uurivad, säilitavad, vahendavad üldsusele inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega objekte
    • Toetavad ühiskondliku, kogukondliku, perekondliku identiteedi kujunemist
    • Talitlevad ühiskondlike mäluinstitutsioonidena
    • Toetavad haridust, teadusuuringuid
    • Moodustavad osa ühiskondlikust infosüsteemist
    Arhiivid
    • Koguvad, hindavad, arhiveerivad, säilitavad, korraldavad juurdepääsu dokumentidele, mis on väärtuslikud ühiskonnale, riigile, organisatsioonidele või isikutele
    • Tagavad vaba ligipääsu informatsioonile
    • Võimaldavad kontrolli riiklike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute tegevuste üle
    • Säilitavad rahvuslikku dokumendipärandit
    • Talitlevad ühiskondlike mäluinstitutsioonidena
    • Toetavad teaduslikku, adminstratiivset ja isiklikku uurimistööd.
    Muuseumis kui institutsioonis saab eristada kolme valdkonda: kogude arendamine, teenindustegevus ja juhtimine.
  • kogud teabeasutustes
    Peaaegu kõikide muuseumite ja teiste teabeasutuste üheks põhifunktsiooniks on objektide ja teabe omandamine ning nende säilitamine tuleviku jaoks. Kogude arendamine on tegeuvsvaldkond, mis hõlmab teabeasutuse kogude planeerimist, rajamist , täiendamist ning hooldamist ning nende kättesaadavuse tagamise ja kasutamisega seotud põhimõtteid ja menetlusi. Sinna alla kuulub kogude täiendamine, arvelevõtt ja dokumenteerimine , inventeerimine, kasutatavuse tagamine, esemete laenutamine, mahakandmine ja säilitamine. Iga objekt peeab aitama kaasa asutuse eesmärkide täitmisele. Kogude poliitika on teabeasutustes kogude arendamiseks eraldatud ressursside efektiivseks kasutamiseks kehtestatud strateegia. See organiseerib, mida on vaja koguda organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks, paneb objektid kokku kogudeks ning määrab nende kogude arenguplaanid. Säilitamine on otseselt sõltuv sellest, mis objekte kogutakse, kuidas neid kogudesse paigutatakse ning kuidas kasutatakse. Kogude haldamine on kogude poliitika elluviimiseks vajalike toimingute planeerimine ja elluviimine. Igal teabeasutusel peab olema vastav poliitika, mis määrab mida kogutakse, miks kogutakse, milised on objektide valikuprotseduurid, millised on annetajate ja teabeasutuste suhted ja kuidas objekte kogudest välja arvatakse. Igal teabeasutusel peab olema vastav kogude poliitika, mis määrab: miks kogutakse, mida kogutakse, millised on objektide valikuprotseduurid, millised on annetajate ja teabeasutuse suhted ning kuidas objekte kogudest välja arvatakse. Objekte, mis ei kuuludkogumispoliitika alla, teabeasutus ei omanda.
  • objektide ja kogude tähtsus (olulisus)
    See, mis on ühele inimgrupile oluline, ei pruugi seda olla teiste jaoks. Samuti ei ole osal objektidel väärtust näiteks ühe muuseumi jaoks, küll on seda aga teise jaoks. Auruadral ei ole väärtust mänguasjamuuseumijaoks, küll on seda aga põllumajandusmuuseumi jaoks. Objektide kogumisel teabeasutustesse on kõige esmasemaks ja olulisemaks etapiks nende olulisuse ja tähtsuse hindamine. Olulisuse moodustavad ajaloolised, esteetilised , teaduslikud ja sotsiaalsed väärtused, mis bojektil või kogul olid mineviku inimeste jaoks, on kaasaegsete jaoks ja tulevikupõlvkondade jaoks. Olulisuse määramine aitab muuseumitöötajatel langetada õigeid otsuseid, mis puudutavad objekte ja kogusid. Olulisuse määramise protsessis tehakse kindlaks väärtused ja tähendused, mis muudavad objektid ja kogud oluliseks. Uuritakse nende tähendust ja konteksti ning selgitatakse, miks on nende säilitamine ühiskonnale oluline.Olulisuse määramist peetakse säilituskorralduse aluseks. Väärtuste hindamine sõltub kontekstist,mis tähendab seda, et tuleb arvestada hindamise aega, kohta, hindajaid, hindamise eesmärke. Objektide tähtsuse hindamine tähendab nende väärtuse kindlaksmääramist. Objektide tähtsuse määramisel kasutatavad kriteeriumid jagunevad kolme põhimõttelisse tüüpi. Esiteks objekti objekti tüüpi kriteeriumid, teiseks kategooriatel põhinevad kriteeriumid ning kolmandaks prioriteetide reastamisel tuginevad süsteemid. Millist kriteeriumide tüüpi kasutatakse sõltub otseselt eesmärgist. Kui otsuste tegemisel kasutatakse ühte kriteeriumi, siis on tegemist lihtsa otsustusega, mitme kriteeriumi kasutamisel aga keerulise otsustamisega. Prioritiseerimisprotsess peab olema loogiliselt struktureeritud ja korralikult dokumenteeritud. Oluline on kaasata protsessi kõiki huvipooli. Objektide ja kogude olulisuse hindamiseks kasutatakse järgmisi kriteeriume: ajalooline olulisus, esteetiline olulisus, teaduslik olulisus, sotsiaalne olulisus, päritolu, haruldus / terviklikkus /täielikkus/seisund, kasutatavus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna inforessursside haldamine #1 Ühiskonna inforessursside haldamine #2 Ühiskonna inforessursside haldamine #3 Ühiskonna inforessursside haldamine #4 Ühiskonna inforessursside haldamine #5 Ühiskonna inforessursside haldamine #6 Ühiskonna inforessursside haldamine #7 Ühiskonna inforessursside haldamine #8 Ühiskonna inforessursside haldamine #9 Ühiskonna inforessursside haldamine #10 Ühiskonna inforessursside haldamine #11 Ühiskonna inforessursside haldamine #12 Ühiskonna inforessursside haldamine #13 Ühiskonna inforessursside haldamine #14 Ühiskonna inforessursside haldamine #15 Ühiskonna inforessursside haldamine #16 Ühiskonna inforessursside haldamine #17 Ühiskonna inforessursside haldamine #18 Ühiskonna inforessursside haldamine #19 Ühiskonna inforessursside haldamine #20 Ühiskonna inforessursside haldamine #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KarinH Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    kultuurile, kultuuripärand, kultuuripärandiga, neid väärtuseid, sellel teabel, kultuuriline identiteet, mitmekesisus, minevikus loodu, kultuuripärandit, objektidel, primaarses kontekstis, ennekõike, looduslikest protsessidest, märksa huvitavam, museaalid, teabeasutused, peamisteks teabeasutusteks, kogude haldamine, ajalooline olulisus, esteetiline olulisus, teaduslik olulisus, sotsiaalne olulisus, haruldus, kasutatavus, objektide kahjustumine, kahjustusprotsessid ise, kahjustusprotsessid, mehaanilised kahjustusprotsessid, bioloogilised kahjustusprotsessid, enamikel juhtudel, suhteline õhuniiskus, orgaanilised materjalid, temperatuuri stabiilsus, igasugune isoleerimine, seire, kriteeriumiks, valgustingimuste järgimine, tundlikud materjalid, keskmise tundlikkusega, vastupidavad, igale kategooriale, hoidlas, lampide valgustust, ligikaudselt, hõbedast testribadega, ruumide tolmusust, biokahjustus, biokahjustusi, soovitavad, seenkahjustuste oht, kontrollimiseks, tekstiilid, putukate avastamiseks, ohud inimgruppidelt, ohuplaan, ohuplaani olemasolu, ohuplaan, difusioon, kuivatamiseks, kasutamispoliitika, objektide käsiltemisel, paberi põhikomponendiks, kahjustusteks, metall, biokahjustajd, sobivaim, fotomaterjalid, fotomaterjalide säilitamisel, jäävad vahemikku, plastümbriste korral, nitrotselluloos, plast, parandamise korral, järelejääv osa, peamist mehhanismi, keskkonnatingimused, pärgament, tekstiil, loomased, tekstiilid, materjalide valikul, puiduks, puitobjektide puhul, mõõdukal temperatuuril, puitesemete korral, puitesemeid, kahjustuste põhjused, mehaanilisteks kahjustusteks, keraamika lähteaineks, peamine klaasimoodustaja, purunemise kõrval, üldised kahjustustunnused, keskkonnatingimuste fluktuatsioonid, houistamisel, looduskogud, säilimise kohapealt, biokahjustustest, temperatuur 15, kaavikutest lihtsam, topised, mehaanilised kahjustused, kahjustuseks, vältida uv, ideaalseks temperatuuriks, sobivaim, väikseid topiseid, odavaim viis, putukate hoidmiseks, ainsaks võimaluseks

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    176
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
    16
    doc
    Arhiivinduse vastused
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    38
    docx
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun