Ühiskonna areng ja globaliseerumine (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks kadus 20 sajandil vajadus kolooniate järele?
Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele?
Mis on rahvusvaheline ettevõte?
Miks hakkasid tekkima rahvusvahelised ettevõtted?
Miks on mõned riigid välisinvesteeringutele palju atraktiivsemad kui teised?
Millised meetmed soodustavad rahvusvahelist kaubavahetust?
Miks on riikidel kasulik ühineda majandusorganisatsioonidesse?
Miks on EL huvitatud laienemisest?

Lõik failist

Kordamisküsimused 11. kl.
Ühiskonna areng ja globaliseerumine.

Iseloomust agraar -, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud , töö
iseloom, kasutatavad ressursid , osalemine maailmamajanduses,)
Agraarühiskond – põllumajandus, metsandus , kalandus ; käsitöö; loodusjõud, toorained ; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond – töötlev tööstus; masinad ; toodetud energia, kapital ; riigisisene; Infoühiskond – teenused; vaimne tehnoloogia ; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne

Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained.

Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Tekkis infoühiskond – enamik kaupa olid teenused, polnud toorained enam nii palju vaja.

Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.

Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused 20. saj. majanduses? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur.

Nimeta tegurid, mis võivad mõjutada erinevate ettevõtete paiknemist. Too näiteid. Turutegurid (suurus, kasv, toote elutsükli faas, võimalused eristumiseks, ostujõud, nõudlus); Konkurentsitegurid (nende arv ja tugevus, võimalus neist erineda); Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid [Sektori arengupotentsiaal,tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste,Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed , tehnoloogiad), Sisenemise ja väljumise tõkked, Juurdepääs toormele ja tööjõule]; Keskkonna tegurid ( Regulatsioonid ,üldine ärikliima,Sotsiaalne kapital ,Inimkapitali kvaliteet)

Nimeta tööjaotuse etapid kaasaegses masinatööstuses, selgita erineva etapi ettevõtete paiknemist. Uurimis - ja arendustegevus(kõige kulukam ) – kõrgelt arenenud riikidesse (emafirmad, ajupotentsiaal); detailide ja sõlmede valmistamine – arenenud riigid, odavam tööjõud; kokkumonteerimine – odav tööjõud; müük ja hooldustööd – tarbimispiirkond (rikkad riigid)

Mis on rahvusvaheline ettevõte? Too näiteid. rahvusvaheline ettevõte on vähemalt kahel sihtturul tegutsev äriühing, mille tegevuses on ühtviisi esindatud nii lokaalsed ärihuvid kui sealsete pangateenuste kasutamine – näiteks maksete kogumine, arvete tasumine jms ( coca -cola, elcoteq ,shell, mcdonalds )

Miks hakkasid tekkima rahvusvahelised ettevõtted? Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses.

Millist kasu on saanud Elcoteq, millist kasu(kahju) meie, nimetatud ettevõtte rajamisest Eestisse? Kasu Elcoteqile – odav tööjõud, sama kultuurikeskkond, turg lähedal, Eestis polnud tollimakse sel ajal kui elcoteq sinna ettevõtte rajas. Kasu Eestile – töökohad juurde, elutase paranes , riigikassasse rohkem raha. Kahju Eestile – suureneb sõltuvus välisrahadest.

Miks on mõned riigid välisinvesteeringutele palju atraktiivsemad kui teised?kui turul nõudlus juba hakkab tekkima ja samas pole konkurents veel väga äge, turutegurid

Iseloomusta kaubavahetust maailma riikide vahel ( arenenud riigid omavahel; arengumaad omavahel; arenenud riigid ja arengumaad; millega kaubeldakse ja milliste riikide kaubandustuludtulud on stabiilsemad). arenenud tööstusriikidele langeb ca 75 protsenti kogu maailma ekspordist; umbes kaks kolmandikku ekspordist läheb tööstusriikidesse ja see on peamiselt tööstuskaupade vahetus;rohkem kui pool tööstuskaupade vahetusest on tööstusharusisene; suur osa tööstusharusisesest kaubavahetusest on firmasisene,;kaubavahetus arenenud tööstusriikide ja arengumaade vahel moodustab vaid kolmandiku maailmakaubanduse käibest ning see seisneb peamiselt tööstuskaupade vahetuses tooraine vastu;arenenud tööstusriikide majanduslik struktuur muutub üha sarnasemaks;erinevused SKP-s ühe elaniku kohta erinevate riikide gruppide vahel üha süvenevad.

Kuidas mõjutavad looduskatastroofid, relvakonfliktid , poliitikasündmused ekspordi- ja imporditulusid? Raskem müüa sealt (eksporditulud vähenevad), valmistutakse – ennustavad võimalusi ja teevad plaane, mille kohaselt ostetakse vähem sisse

Millised meetmed soodustavad rahvusvahelist kaubavahetust?
tolliliit , st koostöö liikmesriikide vahel on teistest koostöövormidest (vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks vabakaubanduspiirkonnas eksisteerib piiranguteta kaubavahetus liikmete vahel, kuid kolmandate riikidega rakendab iga liikmesriik iseseisvat väliskaubanduspoliitikat (liikmetel erinevad tollitariifid). Tolliliidus seevastu on ühtne väliskaubanduspoliitika (ühtsed tollitariifid) suhetes kolmandate riikidega.

Miks on riikidel kasulik ühineda majandusorganisatsioonidesse?
Sest riikide naabrite majandusedu on kasulik, sest loob nõudlust, kasvatab eksporti ja majanduse mahtu.

Miks on EL huvitatud laienemisest?
* rahu ja stabiilsuse tsooni laienemine Euroopas
* üle 100 miljoni elaniku kiirelt areneva majandusega riikides lisandumine EL turule, edendamaks majanduskasvu ja luues uusi töökohti uutes ja vanades EL liikmesriikides
* parem elukvaliteet Euroopas, kuna uued EL liikmesmaad ühinevad EL põhimõtetega keskkonnakaitse küsimustes ja võitluses kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooniga
* uute liikmete vastuvõtt rikastab Euroopa Liitu läbi kultuurilise mitmekesisuse
* laienemine tugevdab Euroopa Liidu rolli maailmas

Õpi tundma maailma suuremaid ja mõjuvõimsamaid majandusorganisatsioone ja nende tegevuse eesmärke.
WTO-maailma kaubandusorganisatsioon – üritab lihtsustada riikidevahelist kaubandust; IMF-rahvusvaheline valuutafond – üritab vältida järske valuutakursside kõikumisi ja leevendada finantskriise ; NAFTA - Põhja-Ameerika vabakaubandusliit(vabakaubanduse piir); ASEAN - Kagu- Aasia riikidevaheline org.; APEC -Aasia ja Vaikse Ookeani majanduskoostöö; OPEC- Naftat transportivate riikide vaheline org.; MERCOSUR - Lõuna Ühisturg; EL-Euroopa riikide vaheline majandusliit
18. Kasutades statistilisi andmeid, oska analüüsida erinevate riikide arengutaset.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

176 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

qwerty777 Õppematerjali autor

kordamisküsimused (vastused)

ühiskonna areng globaliseerumine agraar- industriaal- ja infoühiskond wto rahvusvahelised ettevõtted rahvusvaheline kaubandus elcoteq apec mercosur nafta asean imf

Sarnased õppematerjalid

doc

II Maailmamajanduse kujunemine - vastused küsimustele

II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid.

Geograafia

doc

I Muutused ühiskonnas

tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad

Globaliseeruv maailm

doc

Muutused ühiskonnas - riikide arengutase, skt

Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet? Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid.

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis ( ~üle 200 riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte ) Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia

Geograafia

docx

Geograafia tööks(10. klass)

Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e

Geograafia

odt

Kordamisküsimused – muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses

Kordamisküsimused muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses 1.Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted 2.Millised ajaloolised, looduslikud ja majanduslikud tegurid on linnade arengut mõjutanud? Ajaloolised Looduslikud Majanduslikud Soodne asend tasased alad kaubanduse ja (jõeorud, jõeorud, järved, põllumajanduse mereteede mered areng

Inimgeograafia

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

· Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus · Tehnoloogilise arengu kiirenemine (ülemike masintootmisele) · Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga · Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem · Hakati aretama loomatõuge, taimesorte

Geograafia

doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal. · Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem Tõu- ja sordiaretus Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise,

Geograafia

Rohkem sarnaseid