Ühiskonna KT (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) KODANIKUÜHISKOND. (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem

12. klassi ühiskond

15

doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus ­ valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur ­ mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus ­ valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal ­ kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ­ ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu ­ indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

tellitud? Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid? Riigikantselei ­ Tippjuhtide asjatundlikkuse uuring, avaliku teeninduse tippjuhtide pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted meediaga jt. Abielu ja vaba kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada. Ühiskonna kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus ­ inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne ­ inimene liigub ühest

Ühiskond

8

docx

Demokraatia vormid ja areng

DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai

Ühiskonnaõpetus

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Hindamisel arvestatakse õppurite erivajadusi. Loodetavad õpitulemused Õpilane oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ning mõista; oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse; oskab end määratleda kodanikuna; tunneb ühiskonnaalast terminoloogiat; oskab leida, edastada, hinnata ja üldistada ühiskonda puudutavat teavet; teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi; oskab leida infot ühiskonna kohta; oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja ühiskonnas, kaitsta oma huve ja õigusi; kujundab välja oma seisukohad käsitletavate teemade kohta ja oskab neid kaitsta; suhtub kriitiliselt massimeedias avaldatusse. MÕISTED Advokaat ­ jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia ­ kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle.

Ühiskond

10

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond

30

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)