Ühiskonna õpetuse töö vastused (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 HALB

Lõik failist

Ühiskonnaõpetuse KT

Tootmistegurid , majandusressurssid

Ressursside efektiivne kasutamine

SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades

SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita . SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid.

inflatsioon , mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale

riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid

fiskaalpoliitika

eelarve – mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve

maksud Eestis – riiklikud + kohalikud

Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks:

MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad

TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Tänapäeval on majanduse arengu seisukohalt määrav mitte tööjõu hulk, vaid kvaliteet, seepärast on hakatud rääkima inimkapitalist. Tähtis inimkapitali omadus on ka ettevõtlikkus = valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.

KAPITAL -> tootmises vajatavad masinad , seadmed , tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmiseks. Jaguneb reaal - ja finantskapitaliks.

Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressurssid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Seetõttu on oluline ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal. Teoreetiliselt on ühiskonnas saavutatav ühiskonna optimum ehk ressursside optimaalne paigutamine , s.t olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Reaalses majanduses on niisuguse olukorrani raske jõuda.
Vabaturumajanduse tingimustes otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija püüab maksimaalse kasulikkuse poole – s.t hinna ja kvaliteedi suhe. Tootja peab omakorda paigutama ressursid selliselt , et tarbija eelistaks just tema toodet ning tema saaks kasumi. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kui tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse , rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja –teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.
Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule.

Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. Reaalse SKP kasv on peamine elatustaseme paranemise allikas. Seega võib SKP-d võtta kui riigi rikkuse mõõdupuud.
Kuna riigid erinevad nii territooriumi, rahvaarvu kui ka toodetud kaupade hulga poolest, siis kasutatakse enamasti mõistet SKP per capita ehk SKP ühe inimese kohta. SKP Eestis 2009.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

114 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

olgadalton Õppematerjali autor

1) Tootmistegurid, majandusressurssid
2) Ressursside efektiivne kasutamine
3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades
4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid.
5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale
6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid
7) fiskaalpoliitika
8) eelarve – mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve
9) maksud Eestis – riiklikud + kohalikud

Sarnased õppematerjalid

rtf

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.)

Ühiskond

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu) SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses Varimajandus Majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta (nt ümbrikupalk) Varimajandust on 3 liiki: illegaalne tegevus prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja teenused - õun Riikide SKP erinevused Millest tulenevad erinevused riikide SKP's? Tootlikkus (nt Jaapan, maavarasid ei eksisteeri). Valitsuse poolt tehtud otsused. Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud jõukamaks,kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses. Tootlikkus

Majandus alused

doc

Ühiskonna majandamine

· Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi. Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda

Ühiskonnaõpetus

doc

Majanduse mõisted

Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal.

Majandus

docx

Mõisted - majandus

· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele

Ühiskonnaõpetus

docx

Majanduse alused

Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse

Majanduse alused

doc

Majandus ja poliitika

· majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötudinimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad

Ühiskonnaõpetus

docx

Majanduse väited

majanduse arengut. - Tõsi Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. - Vale Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. - Tõsi Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõsi A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt

Majanduse alused

Rohkem sarnaseid