Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks (35)

5 VÄGA HEA
 
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU
NÜÜDISÜHISKOND
Nüüdisühiskonna kujunemine
Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära
Küttide ühiskond Ajutine Jaht
Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus
Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand
halduskeskused
Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid
Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused
liikumine
Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine,
rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal
kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit.
Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine
Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre ­ üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule
tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning
põhjalikud muutused inimeste elustiilis.
Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas
kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule,
asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle.
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid
Tööhõive majanduse põhivaldkondades ­ tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas
teenuste tarbimist.
Linna- ja maarahvastiku suhtarv ­ tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #1 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #2 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #3 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #4 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #5 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #6 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #7 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #8 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #9 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #10 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #11 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #12 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #13 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #14 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks #15
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
796 laadimist Kokku alla laetud
35 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmelo Õppematerjali autor

Lisainfo

Pm kogu vajalik materjal
Ühiskonnaõpetus

Mõisted

Sisukord

  • ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU
  • NÜÜDISÜHISKOND
  • Ühiskonna mudel
  • Asustus
  • Majanduse eripära
  • Tööhõive majanduse põhivaldkondades
  • Linna- ja maarahvastiku suhtarv
  • Leibkonnamudelid
  • Adam Smith
  • Karl Marx
  • Max Weber
  • Émile Durkheim
  • Demokraatia põhimõtted
  • Demokraatia tugisambad
  • Demokraatia väärtused
  • Peamised teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse
  • John Maynard Keynes
  • Milton Friedman
  • Ühiskonna jaotus sektoriteks
  • Võimu ressursid
  • Riigivõimule ainuomased tunnused
  • Riigivõimu komponendid
  • Majandusliku võimu puhul
  • Kultuuri valdkonnas
  • Avalik haldus
  • Avalik sektor
  • Erasektor
  • Territoorium
  • Rahvas/elanikkond
  • Suveräänne riigivõim
  • Tsiviilük on vajalik ja kasulik
  • Karl Marxi teooria
  • Max Weberi teooria
  • Talcott Parsons
  • Pluralismi tähtsus
  • Sotsiaaldemokraatia
  • Konservatism
  • Liberalism
  • ÜHISKONNA VALITSEMINE
  • Sotsialism
  • Parempoolsed ideoloogiad
  • Vasakpoolsed i-d
  • Valimissüsteemid
  • Majoritaarse
  • Majoritaarsel

Teemad

  • Nüüdisühiskonna kujunemine
  • Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine
  • Postindustriaalse ühiskonna juures
  • tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
  • infoühiskonnaks
  • teadmusühiskonnaks
  • Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust
  • Demokraatia printsiibid ja väärtused
  • Demokraatia põhimõtted
  • Demokraatia tugisambad
  • Demokraatia väärtused
  • sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse
  • Modernne elustiil
  • Nüüdisaja majandus- ja sotsioloogilised teooriad
  • Ühiskonna mõiste
  • Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks
  • Ühiskonna jaotus sektoriteks
  • Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes
  • vaimsed
  • Riigivõimule ainuomased tunnused
  • kehtestada seadusi
  • koguda makse
  • kasutada vägivalda
  • otsused on kohustuslikud
  • igapäevaelu
  • esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
  • üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
  • Riigivõimu komponendid
  • asutused ja institutsioonid
  • riigibürokraatia
  • õigusnormid
  • Wall Street
  • Poliitika elluviimine riigis
  • Ühiskond kui poliitiline süsteem
  • Võimu tunnused ja teostamise meetodid
  • Sunni
  • autoriteetne
  • Seadused ja õigusnormid
  • eraõiguse normideks
  • Õiguse struktuur
  • Õigusriigi olemus ja tunnused
  • Avalik ja erasektor
  • riigi tunnused
  • igale
  • riigiasutusele iseloomulikud tunnused
  • Riik kui poliitilise võimu süsteem
  • Riigivõimu tunnused
  • de facto
  • Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon
  • Tsiviilühiskond
  • Kodanikuük institutsioonid
  • Kodanikuaktiivsus
  • Poliitiline kultuur
  • poliitiline kultuur ehk võimu
  • teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks
  • tulenevad poliitika enda eripärast
  • läheb
  • tsiviilkultuur
  • osalus pol kultuuri suunamisel ja
  • juurutamisel
  • Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Teadmised
  • väärtushoiakute
  • laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt
  • Mittetulundusühingud
  • Majandussfäär
  • Avalik ja eramajandus
  • Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika
  • Riigi roll majanduse kujundamises
  • Ühishüvede tarbimine
  • Ühiskonna sotsiaalne struktuur
  • Sotsiaalne rühm
  • Tänapäevane sotsiaalne jaotus
  • Huvid
  • Pluralismi olemus ja tähtsus
  • Huvirühmad ja avalik arvamus
  • Huvide realiseerimine ük-s
  • Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus dem ük-s
  • Sotsiaalsed probleemid
  • Sotsiaalse lõhe mõju ük stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine
  • Peamised probleemid ja nende lahendamise võimalused
  • Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid
  • Infoük
  • Massikommunkatsiooni rollid tänapäeval, infoajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks
  • Rahva osalemine valitsemises
  • Riigivormid: monarhia, vabariik
  • Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus
  • Osalus- ja elitaardem
  • Presidentalism
  • Parlamentarism
  • Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
  • Parteid ja surverühmad
  • Huvide esindamine ja elluviimine
  • Poliitiline osalus
  • Poliitilised ideoloogiad
  • Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed
  • Vasak- ja parempoolsus
  • Valimised: fn-d, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused
  • Valimissüsteemid

Kommentaarid (35)


Tanel: Väga põhjalik tundub olevat küll. Suur tänu. Kindlasti aitab.
22:39 12-04-2009

caramelll: käib vist ka, aga kõike vajalikku seal ikkagi ei leidu...

13:10 21-04-2011

promill: täitsa kasulik, lühike kokkuvõte õpikust.
16:20 07-05-2009


Sarnased materjalid

56
doc
67
doc
49
docx
62
doc
18
pdf
161
pdf
1072
pdf
62
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto