Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 (0)

3 HALB
 
1. Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna
struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor
(kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­
mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad
kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.
Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm.
Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond,
teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos
rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil.
Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU
SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS
ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE
TUNNUSTAMINE.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
· ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
· tööstuslik kaubatootmine
· rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
· vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
· inimõiguste tunnustamine
o Industriaal- ehk tööstusühiskond ­ TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD
ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE
MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES.
Sai alguse tööstuspöördest ­ ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT
TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG,
TÖÖLISKLASSI JA KODANLUSE KUJUNEMINE NING PÕHJALIKUD MUUTUSED INIMESTE
ELUSTIILIS.
Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine, konveiermeetod, väga pikad
tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik
väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ­ ,,toota kasumit, püsida konkurentsis)
Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused ­ kasiinod,
loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel ­ väiksemad
perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne
linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne
jaotus :
· tööhõive majanduse põhivaldkondades
· leibkonnamudel
· linna- ja maarahvastiku suhtarv.
Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe
elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene
tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali
järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel,
mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine.
Tööstuspöörde peamised eeldused:
· tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist;
· põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja
linnarahvas vajab tööstuskaupu;
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #1 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #2 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #3 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #4 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #5 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #6 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #7 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #8 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #9 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #10 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #11 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #12 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #13 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #14 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #15 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #16 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #17 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #18 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #19 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #20 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #21 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #22 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #23 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #24 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #25 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #26 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #27 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #28 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #29 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #30 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #31 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #32 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #33 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #34 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #35 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #36 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #37 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #38 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #39 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #40 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #41 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #42 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #43 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #44 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #45 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #46 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #47 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #48 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #49 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #50 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #51 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #52 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #53 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #54 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #55 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #56 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #57 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #58 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #59 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #60 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #61 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #62
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annika1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks ei võiks ka Eesti sellesse klubisse kuuluda ?

Mõisted

ühiskonna mõiste, kihistatuse, nüüdisühiskond, o industriaal, kujunes keskklass, uurimisasutused, satelliit, o siirdeühiskond, o heaoluriik, saj lõpus, heaoluriigil, pluralism, pühimõtteks, jätkusuutlik valitsemine, jätkusuutlik deomgraafia, sotsiaalne struktuur, avalik sektor, kodanikuühiskond, sotsiaalne tõrjutus, eesti riik, riigipea, ühtse välis, otseseid liikmeid, poliitilised ideoloogiad, liberalism, valimissüteemid, tavaliselt 2, opositsioon, ent parlament, eesti valitsus, välisminister, bürokraatia, ametnik, kolmandaks ülesandeks, o korruptsioon, kohtuvõim, võimuinstitutsioonide või, euroopa kohtul, riigikontroll, euroopa ülemkogu, euroopa komisjon, euroopa kohus, fiskaalkapitaliks, majanduspoliitikal, tööturg, brutopalk, elualadel, töötuse määra, hõivepoliitika, aktiivseks, rahapoliitika elluviimine, väärtuse säilitamisele, vahenditeks, inflatsiooni mõõtühikuks, devalveerimine, jäetakse reservsumma, sisemajanduse kogutoodang, import, neli vabadust, üksikisik turumajanduskeskkonnas, erahüve, hariduse suurenedes, õiguslikus tähenduses, naturalisatsiooni teel, julgeoleku tagamisega, ohu korral, koostegutsemisvõimelisus nato, laiendamisel, lepingu kohaselt, põhirassid, kahekultuuriline, kristlus, protestantlik, islam, islamism, mõtlemis, erinevamad rahvused, peaülesandeks, neokolonialism, arenguriikides, tööstusmaadesse, hädavajalik, teiseks probleemiks, diplomaadid, keskkonna saastumine, toitluskriis, üleilmastumine, digitaalne lõhe, infovaesed, lepingu tekst, otsustusorganiks sellel, peasekretär, organisatsiooni struktuur, julgeolekukoostööga natos, julgeolekukeskkonnas

Sisukord

  • ±15%
  • Selle tagamisega tegelevad
  • Rahvusvahelised lepingud

Teemad

  • Nüüdisühiskond
  • Ühiskonna mõiste
  • kolm peamist sektorit
  • mitmekesisus ehk pluralism
  • kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri
  • Ühiskonnaelu valdkonnad
  • industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond
  • teadmusühiskond, siirdeühiskond)
  • Nüüdisühiskond
  • Industriaal- ehk tööstusühiskond
  • tööstuspöördest
  • pikad
  • tööpäevad
  • Muutus ühiskonna sotsiaalne
  • jaotus
  • Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus
  • Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel
  • Tööstuspöörde peamised eeldused
  • Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond
  • klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud
  • teaduse
  • ja tehnoloogia osatähtsust majanduses
  • keskklass
  • inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid
  • ja massikultuur
  • Teadmusühiskond, ka infoühiskond
  • Siirdeühiskond
  • rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist
  • majanduskriis
  • reformide ebaühtlane tempo
  • Heaoluriik
  • Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu
  • Tööstusrevolutsioon
  • demokraatlikud
  • valitsemisrežiimid, kujunes kodanikuühiskond
  • Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome
  • õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust
  • Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust
  • Ülekandeühiskond
  • Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
  • Heaoluriigi põhimudelid
  • konseravtiiv-korporatiivne
  • sotsiaaldemokraatlik heaolumudel
  • liberaalne heaolumudel
  • Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda
  • Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused
  • Demokraatia
  • kolm põhinõuet: konkurents
  • hääleõigus ja kodanikuõigused
  • Täieliku liberaalse demokraatia tunnused
  • pluralistlik kodanikuühiskond
  • Pluralismi olemus ja tähtsus
  • Pluralism
  • Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks
  • multikultuursus
  • Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus
  • Ühiskonna jätkusuutlikkus
  • kultuuri elujõulisus, heaolu kasv
  • ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus
  • Jätkusuutlik valitsemine
  • Jätkusuutlik deomgraafia
  • Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted
  • Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale – strateegiad
  • tegevuskavad
  • Ühiskonna sotsiaalne struktuur
  • Sotsiaalne struktuur
  • Sotsiaalne kihistumus
  • Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit
  • ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk
  • kihistumisele
  • Avatud ühiskonnas
  • Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades
  • sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse
  • positsiooni
  • elustiil
  • sotsiaalseks rolliks
  • omistatud staatuseks
  • omandatud staatuseks
  • sotsiaalne hierarhia
  • Avalik ja erasektor
  • Avalik sektor
  • Avaliku sektori tuum on riik. Avaliku sektori põhiülesanded – valitsemine ja haldus
  • Riigi tunnused
  • Erasektor ehk tulundussektor
  • Kodanikuühiskond
  • Kodanikuühiskond
  • Kodanikuühiskond on vajalik kuna
  • Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas
  • sotsiaalne kapital
  • Huvid
  • Avalik huvi
  • ERAKOND
  • SURVEGRUPP
  • Tegevuse eesmärk
  • Vahend
  • eesmärgi
  • teostamiseks
  • Programmi ulatus
  • Teavitamise sihtgrupp
  • Teavitamise viis
  • otsest survet
  • Sotsiaalsed probleemid
  • Sotsiaalne tõrjutus
  • vaesus
  • puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus
  • Sotsiaalse tõrjutuse põhjused
  • Sotsiaalsed probleemid võivad olla kuritegevus, tööpuudus, vaesus, narkomaania
  • vähemused jne
  • sotsiaalsete lõhede
  • lõhede kumuleerumine
  • Riigi mõiste, riigivõimu tunnused
  • Riigivõimu tunnused
  • SÕLTUMATU RIIGIVÕIM
  • Demokraatliku riigi ülesanded
  • Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi
  • monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon
  • konföderatsioon)
  • võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte
  • EESTI RIIK
  • Õigusriik
  • Õigus on
  • Seadus on kirjapandud õigusnorm
  • Võimuriik ja õigusriik
  • Seadused ja õigusnormid
  • põhiseadus ehk konstitutsioon
  • hierarhia ehk astmestiku
  • Õigusaktide hierarhia
  • Eesti kohtusüsteem
  • Peamised õigussüsteemid
  • Peamised õigusharud
  • eraõigus
  • avalik õigus
  • Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid
  • Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil
  • oma huvide elluviimine. (Max Weber)
  • Võimu ressursid
  • Võimu teostamise meetodid
  • Autoriteet
  • Riigivõimule ainuomased tunnused
  • Riigivõimu komponendid
  • Majandusliku võimu
  • Ühiskonnas
  • Ühiskonna valitsemine
  • Demokraatlik valitsemiskord
  • Peamised demokraatia vormid
  • otsene demokraatia
  • esindusdemokraatia
  • osalusdemokraatia
  • Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik
  • Parlamentaarne
  • vabariik
  • Presidentaalne
  • Konsitutsiooniline
  • monarhia
  • Absoluutne
  • parlamendi
  • võimu
  • Riigipea on ühtlasi
  • valitsuse juht
  • piiratud
  • põhiseadusega
  • esindusfunktsioon
  • ainuvalitseja
  • Vabariik
  • Monarhia
  • Unitaarriik
  • Föderatsioon
  • Konföderatsioon
  • Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
  • on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi
  • poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
  • Sotsiaalne liikumine
  • Tunnused
  • Erakond ehk partei
  • Parteide klassifitseerimine
  • a) tegevushaarde järgi
  • kaadripartei
  • massipartei
  • populistlik partei
  • b) ideoloogiate järgi
  • Ideoloogia
  • Poliitilised ideoloogiad
  • Konservatism
  • Liberalism
  • Sotsialism
  • Valimised: funktsioon, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste
  • tulemused
  • Demokraatlike valimisi iseloomustavad tunnused
  • Üldised
  • Ühetaolised
  • Otsesed
  • Salajased
  • Perioodilised
  • Valimissüteemid on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja
  • parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad
  • selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist
  • Valimissüsteemid
  • Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem
  • isikuvalimistega
  • Võrdelised valimised ehk proportsionaalne valimissüsteem
  • Eeldab valikut programmi, mitte isikute järgi
  • Valija käitumist mõjutavad tegurid
  • Koalitsioon, opositsioon
  • Koalitsioon
  • Reformierakond+IRL
  • Opositsioon
  • Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid
  • Seadusandlik võim
  • Parlamentide ülesehitus
  • Kodade komplekteerimine
  • Parlamentide struktuur
  • a) Formaalõiguslik struktuur
  • Alalised
  • Ajutised
  • Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni
  • b) Poliitiline struktuur
  • Fraktsioonid ehk saadikurühmad
  • Parlamendi ülesanded
  • Seaduse menetlemise etapid
  • Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas
  • Lihthäälteenamus
  • koosseisu häälteenamus
  • kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus
  • Järelvalve seadusandliku võimu üle
  • Täidesaatev võim
  • Valitsuse moodustamine
  • Peaministri
  • ministrid
  • Valitsuste põhitüübid
  • Koalitsioonide stabiilsuse määravad
  • EV Valitsus
  • Valitsus astub tagasi kui
  • Hetkel Eesti valitsuses
  • Bürokraatia
  • Bürokraatia
  • kes täidab riigi funktsioone
  • poliitika elluviimine
  • süsteemi stabiliseerimist, vahekohtuniku funktsiooni
  • ametnikkonna, taastootmine, arendamine ja
  • inimressursi juhtimine
  • Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused
  • Kontroll ametnike üle
  • Korruptsioon
  • Riigipea
  • Olulised funktsioonid
  • Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem
  • Kohtuvõim
  • Kohtute ülesanded
  • Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus
  • Euroopa Kohus
  • Euroopa Kohtul on ainuõigus
  • EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamisel
  • Ombudsman
  • Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja
  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
  • Võimude lahusus e riigivõimu kolmikjaotus
  • Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid
  • Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted
  • Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks
  • Tsentraliseeritud mudel
  • Autonoomse kohaliku võimu mudel
  • Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus
  • a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn
  • pädevuses
  • Maakonnad on riigihaldusüksused
  • Euroopa Liidu institutsioonid
  • Euroopa Ülemkogu
  • Ministrite Nõukogu
  • Euroopa Komisjon
  • Euroopa Komisjoni ülesanded
  • Euroopa Parlament
  • Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva
  • seadusandluse tõlgendamisel
  • Ühiskonna majandamine
  • Ühiskonna majandusressursid
  • tootmisteguriteks
  • Üldiselt jagunevad need kolmeks
  • Tööjõud
  • Kapital
  • Maa
  • Ajalooliselt tuntakse nelja tüüpi majandussüsteeme
  • tava- ehk naturaalmajandus
  • käsu- ehk plaanimajandus
  • turumajandus
  • nähtamatu käsi
  • segamajandus
  • Riik ja majandus
  • Riigi ülesandeid majandused
  • Ühishüved
  • Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
  • Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks
  • Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki
  • Reguleerimisteooriad
  • Keynes - keinsism
  • uuskeinsistid
  • postkeinsistid, neokeinsistid)
  • Vaba ettevõtluse teooriad
  • Friedman – monetarism, neoliberalism
  • Turumajanduse toimimine
  • Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus
  • Tööturg
  • Palga osad
  • Tööhõive
  • Töötajad
  • Töötu
  • Tööjõust väljaspool olijad
  • Tööpuudus
  • struktuurse tööpuudusega
  • Hõivatuse määr
  • Tööjõust osavõtu määr
  • Töötuse määra
  • Võimalused tööpuuduse esinemiseks ka soodsa majandusarengu korral
  • Sellest tulenevalt on Eesti tööturul järgmised riskirühmad
  • Hõivepoliitika
  • passiivseks
  • aktiivseks
  • Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning
  • turumehhanismide abil
  • Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel
  • Riigi majanduspoliitika eesmärgid
  • Rahapoliitika
  • Rahapoliitika üks eesmärk on stabiilsus. Selleks, et tagada raha stabiilsust ehk madalat inflatsiooni
  • saab keskpank vähendada raha pakkumist ja tõsta intresse
  • Rahapoliitika teine eesmärk on majanduskasvu soodustamine. Selleks on kasulikud just vastupidised
  • meetmed – alandada intresse, mis soodustab investeerimist ja suurendada raha pakkumist, mis
  • kasvatab tarbimist
  • Fiskaalpoliitika
  • Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus
  • Maksud lähevad
  • Riiklikud maksud on
  • Kohalikud maksud
  • Maksukoormus
  • Otsesed maksud
  • Kaudsed maksud
  • otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse
  • kaudsete maksude
  • Inflatsioon
  • Inflatsioon
  • Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär
  • Inflatsiooni ohjeldamise abinõud
  • deflatsioon
  • devalveerimine
  • Inflatsiooni peamine negatiivne mõju on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Inflatsiooni
  • põhjustab olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, samuti tootmiskulude
  • kasv
  • Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted
  • Sisemajanduse kogutoodang
  • Sisemajanduse kogutoodang ehk sisemajanduse koguprodukt (SKT/SKP)
  • Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades
  • Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades
  • majanduskasvu hinnanguna
  • Välismajanduspoliitika
  • Suletud majandus
  • Avatud majandus
  • Eksport-import
  • Eksport
  • Import
  • Kaubandusbilanss
  • maksebilanss
  • Maksebilanss jaguneb kaheks
  • jooksevkonto
  • kapitali, finantside ja
  • reservide konto
  • suur jooksevkonto defitsiit
  • Väliskaubanduse piirangud
  • Miks piiratakse väliskaubandust
  • IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond
  • Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg
  • EL majanduspoliitika alustalaks ja põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL
  • siseturu loomine.EL siseturu peamisteks komponentideks on ühtne kaubanduspoliitika
  • ja nn neli vabadust
  • eelarve tulud
  • EL eelarve kulud
  • Maksupoliitika
  • Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas
  • Ühisraha euro
  • Euro
  • Indiviid ühiskonnas
  • Ühiskonna sotsiaalne kihistumine
  • Sotsiaalne kiht
  • kõrgklass
  • keskklass, alamklass
  • omistatud
  • staatuseks
  • omandatud
  • staatuseks
  • Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas
  • Vajadused ja tarbimine
  • Vajaduste liigitus
  • Tarbimine üle oma vajaduste – see ei ole jätkusuutlik
  • Tarbijakaitse
  • Tarbijakaitse viis põhimõtet
  • Tarbijakaitseamet
  • Eesti
  • Tarbijate Keskliit
  • spetsiaalsed Euroopa
  • tarbijakaitsekeskused
  • Ühishüved ja erahüved
  • Ühishüvis/ühishüve
  • Erahüve
  • Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi
  • Sotsiaalne turvalisus
  • Sotsiaalturva eesmärk on
  • vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine
  • Sotsiaalkindlustuse puhul oleneb väljamakse töötaja või tööandja poolt tehtud
  • sissemaksetest (pension, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis), sotsiaalabi puhul pole
  • varasemad sissemaksed olulised (toimetulekutoetus, lastetoetus)
  • Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal
  • Euroopa Sotsiaalharta 1961
  • Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on
  • Sotsiaalsed rollid: tööandja ja –võtja, ettevõtja, omanik, tarbija
  • Haridus ja elukestev õpe
  • Indiviid ja riik
  • Eesti Vabariigi Põhiseadus
  • Inimõigused. Kodakondsus. Kodanikuõigused- ja kohustused
  • Inimõigused kuuluvad igale inimesele seetõttu, et ta on inimene. Inimõiguste eripära
  • Põhi- ja muud inimõigused
  • Peamised inimõiguste-alased dokumendid
  • Inimõiguste ülddeklaratsiooni
  • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
  • Põhiõiguste harta
  • põhiseaduse II ptk
  • Kodakondsus. Kodanikuõigused ja kohustused
  • kodakondsus kui leping indiviidi ja riigi vahel
  • Kodakondsuse saamine
  • sünnijärgselt
  • naturalisatsioon
  • Soodustingimustel said kodakondsuse Eesti Kongressi rohelise kaardi omanikud kuni 1996, mil see lõpetati
  • Alates 1996.a. on naturalisatsioonis domineerinud alla 15-aastased lapsed, kellel on 1995.a. seaduse kohaselt
  • õigus kodakondsusele vanemate taotluse põhjal, juhul kui vanemad on juba naturaliseerunud või taotlevad
  • kodakondsust koos lastega. Vanemad, kes ei oma ühegi riigi kodakondsust, saavad taotleda Eesti kodakondsust
  • üksnes lapsele, kes on sündinud Eestis pärast 26. veebruari 1992. a. ning keda ükski riik ei pea ega ole pidanud
  • oma kodanikuks. Vanemad peavad olema viibinud seaduslikult Eestis vähemalt viis aastat. Seaduslikult Eestis
  • viibimise aluseks loetakse Eestis kehtiva elamisloa omamist. Lapsendamine
  • Kodakondsus on vabatahtlik, sellest võib loobuda
  • Kodakondsuse seadus 6. ptk.)
  • Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta
  • Eesti kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused
  • Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele
  • Kodanikukohustused
  • Riigi- ja kodanikukaitse, põhiseaduse § 10
  • Riigi kaitse- ja julgeolekupoliitika põhiülesandeks on säilitada
  • Selle tagamisega tegelevad
  • Välispoliitika
  • Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja
  • kaitseliit
  • Kodanikukaitse
  • Piirivalve
  • Politsei
  • Kaitsepolitsei
  • Eesti riigikaitse juhtimine
  • Ohu korral on võimalik välja kuulutada
  • Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmelisus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja
  • ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtudoperatsioonina
  • Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset
  • üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on
  • koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja
  • kaitsepoliitika raames
  • Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja vajadustest, millest põhilised esitatakse
  • sõjalise kaitse strateegilises kavas. Seejuures arvestatakse Eesti NATO, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste
  • organisatsioonide
  • liikmelisusest
  • tulenevaid
  • kohustusi
  • Totaalkaitse põhimõte on oluline Eesti riigikaitse ühtsuse säilitamisel. Totaalkaitse on riigi tsiviilstruktuuride
  • omavalitsuste, kaitseväe ja Kaitseliidu ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali
  • alaline valmidus kriiside lahendamiseks ning kooskõlastatud ja ühendatud tegevus ohu või kallaletungi
  • ärahoidmisel
  • tõrjumisel
  • rahvuse
  • ellujäämisel
  • Eesti tagab kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide ajakohase
  • väljaõppe ja nende alalise valmisoleku riigi kaitseks ning kindlustab kõigi ressursside otstarbeka kasutamise
  • Ajateenistuse kaks põhiülesannet on luua eeldused kaadrikaitseväelaste värbamiseks prioriteetsete üksuste
  • komplekteerimiseks
  • tagada
  • reservüksuste
  • komplekteerimine
  • Eesti
  • hoiab
  • senist
  • kaitsekulutuste
  • taset
  • SKTst
  • Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised
  • Euroopa Liidu kodakondsus
  • Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik
  • Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla
  • Euroopa kodakondsuse” mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on
  • neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu
  • liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühiskondlikus elus
  • Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda (reisida), elada, töötada ja
  • õppida kõikides EL-i liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks
  • on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks võib EL
  • kodanik mistahes teises liikmesriigis osutada avalikku teenust, see tähendab tegeleda
  • iseseisva äritegevusega
  • EL kodanikul on lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele ka selged poliitilised õigused. Maastrichti
  • lepingu kohaselt on igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning
  • kohalikel valimistel liikmesmaal, mille kodanik ta ei ole, kuid kus ta püsivalt elab
  • Samuti võimaldab EL kodakondsus laiaulatuslikku konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See
  • tähendab seda, et viibides reisil või elades riigis, kus puudub Eesti riigi diplomaatiline esindus, on Teil kui
  • Euroopa Liidu kodanikul võimalus abi saamiseks pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi diplomaatilise
  • esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda
  • Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda
  • Kaasaja maailma mitmepalgelisus
  • Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma
  • mitmekultuurilisus
  • Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi
  • kujundamisel
  • Samastumine ehk indentifitseerimine ehk identiteet võib toimida erinevatel alustel
  • paikkond, rahvus, usutunnistus
  • Rassid
  • Põhirassid
  • Rassism
  • Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga
  • Rassismi avaldumissvormid
  • Rahvas ja rahvus
  • Rahvas
  • Rahvus
  • Rahvusest tulenevad õigused tänapäeval
  • Ühiskonnad erinevad selle poolest, kui palju neis elab etnilisi ja usulisi gruppe
  • kultuuriliselt ühtlane
  • kahekultuuriline
  • multikultuursed
  • Domineeriv grupp
  • Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest
  • Religioosne mitmekesisus
  • Kui mingi usund
  • ületab otsustavalt ühe rahva piirid, siis võib rääkida maailmareligioonist
  • Kristlus - (2 miljardit)
  • Islam - (1,3 miljardit) - tänapäeval kõige kiiremini kasvav religioon, 80% pooldajatest
  • asub väljaspool araabia maailma
  • Islam
  • Budism - (360 milj.)
  • hinduism
  • Hiina traditsioonilised usundid
  • Maailma mitmekultuurilisus
  • Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused
  • Probleem
  • Põhihoiak
  • Vastandhoiak
  • Eesti on mitmekultuuriline maa
  • Euroopa Nõukogu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni
  • Rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad rahvusvähemuste küsimustega
  • Integratsioon
  • Mittekodanikud
  • Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused
  • Laias laastus võib eristada
  • Riikide arenguerinevused on põhjustatud nende asukohast, suhetest naabritega
  • religioonist, kultuurist, kommetest, ka kliimast (nt millised tegevusalad on võimalikud)
  • Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism
  • Neokolonialism
  • Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine
  • ebavõrdsuse kasvu
  • Eesti osa arenguabis
  • Riikidevaheline koostöö
  • Globaliseeruvas, rahvusvahelistuvas ja digitaliseeruvas maailmas suureneb ühiskondade
  • vastastikune sõltuvus – see tingib ka riikidevahelise koostöö suurenemise
  • Globaalprobleemid: rahvastiku, keskkonna ja sotsiaalsed probleemid
  • Globaliseerumine kui protsess
  • Globaliseerumine on üleilmastumine
  • Globaliseerumise kolm mõõdet
  • Digitaalne lõhe
  • Infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste
  • suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda oma
  • elatustaset parandada
  • Kõrge arengutasemega riikides kasutab internetti umbes pool elanikkonnast, Araabia
  • Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides vaid alla 1 %. Oluline vahe on ka hinnas – kui
  • USAs maksis internetiühendus 1 % kuu keskmisest palgast, siis Nepaalis kolme kuu
  • töötasu!
  • Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine
  • Globaliseerumine ehk üleilmastumine
  • Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine
  • Digitaliseerumine
  • Infotehnoloogia mõju maailma arengule
  • Rahvusvaheline suhtlemine
  • Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid
  • Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid
  • Rahvusvahelise suhtlemise vahendid
  • rahvusvaheline kokkulepe
  • Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest
  • Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO
  • Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit)
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
  • ÜRO peamised eesmärgid on järgmised
  • ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on viis peaorganisatsiooni
  • Peaassamblee (General Assembly)
  • Julgeolekunõukogu (Security Council)
  • Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council – ECOSOC
  • Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice – ICJ
  • Peasekretär ja Sekretariaat
  • NATO
  • Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni (ingl North Atlandic Treaty Organization
  • NATO)
  • NATO põlised eesmärgid on järgmised
  • NATO praegused eesmärgid
  • NATO asutasid 12 riiki
  • Hiljem liitusid järgmised riigid
  • NATO struktuurid
  • Tsiviilstruktuur
  • Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan
  • Kaitse Planeerimise Komitee
  • Peasekretär
  • Sõjaväeline organisatsioon
  • NATO Sõjakomitee
  • Sõjaväeline koostöö
  • Maailma Kaubandusorganisatsioon (ingl World Trade Organization – WTO)
  • WTO tegevus baseerub järgmistel põhimõtetel
  • Organisatsiooni struktuur
  • Euroopa Nõukogu
  • Põhiorganid
  • Ministrite Komitee
  • Parlamentaarne Assamblee
  • Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress
  • Rahvusvaheline sekretariaat
  • EN peamised ülesanded
  • Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE)
  • Kõige üldisemas plaanis on OSCE ülesanded järgmised
  • Euroopa integratsioon
  • Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid
  • Eesti arenguabi
  • Julgeolekuriskid ja –poliitika
  • Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro
  • atlandi koostöö areng
  • Muutunud rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on suurenenud kohalike ja
  • regionaalsete kriiside sageli ettearvamatu tekke ja arengu oht
  • Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi
  • mittekonventsionaalseid julgeolekuohte nagu rahvusvaheline terrorism
  • massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva-, narko
  • inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv. Sellises olukorras
  • ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu. Ka Eesti jaoks on muutunud
  • aktuaalseks mitmed varem väheolulised ohud
  • Riigi väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus tugevas sõltuvuses maailmamajanduse
  • arengust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
doc
62
doc
56
doc
67
doc
40
docx
14
doc
15
doc
52
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto