Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei võiks ka Eesti sellesse klubisse kuuluda ?
 
Säutsu twitteris
1. Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste –  ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna 
struktuuri   moodustavad  kolm   peamist    sektorit   –   esimene   e   avalik    sektor    (riigi-   ja 
omavalitsused),   teine   ehk    erasektor    (eraettevõtted)   ja   kolmas   ehk    mittetulundussektor  
(kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed – 
mitmekesisus  ehk  pluralism  on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad 
kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.
Ühiskonnaelu   tasandid  -    perekond,   küla,   linn   või   riik,   riikide   ühendus,   maailm. 
Ühiskonnaelu valdkonnad  - majandus, kultuur,  haridus , tervishoid , valitsemine.
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond,  postindustriaalne  ühiskond, 
teadmusühiskond,   siirdeühiskond)
 -  
  nüüdisühiskond   vormus   koos 
rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. 
Nüüdisühiskond  –  TÄNAPÄEVA ARENENUD  ÜHISKOND,   MIDA  ISELOOMUSTAVAD  AVALIKU 
SEKTORI,   TURUMAJANDUSE   JA   KODANIKUÜHISKONNA   ERISTATAVUS,   RAHVA   OSALUS 
ÜHISKONNAELU   KORRALDAMISES,   VABAMEELSUS   VAIMUELUS   NING   INIMÕIGUSTE 
TUNNUSTAMINE.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
• ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune  seotus
• tööstuslik kaubatootmine
• rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
• vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
• inimõiguste tunnustamine
Industriaal-   ehk   tööstusühiskond  –  TÖÖSTUSPÖÖRDE   TULEMUSENA  KUJUNENUD 
ÜHISKOND,   MIDA   ISELOOMUSTAB   TÖÖSTUSLIKU   TOOTMISE    DOMINEERIMINE  
MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES. 
Sai alguse  tööstuspöördest  –  ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT 
TÖÖSTUSLIKULE;   SEDA   ISELOOMUSTAVAD   VABRIKUTE   LEVIK,   LINNADE   KIIRE   ARENG, 
TÖÖLISKLASSI   JA   KODANLUSE   KUJUNEMINE   NING   PÕHJALIKUD   MUUTUSED   INIMESTE 
ELUSTIILIS. 
Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine,  konveiermeetod, väga  pikad 
tööpäevad
, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, „aeg on raha“-põhimõttel;  lõplik 
väljakujunemine võttis sajandi. (Marx – „toota kasumit, püsida konkurentsis)
Ühiskonnas   levisid   tööst   tüdinud-väsinud   inimeste   meelelahutusvõimalused   –   kasiinod, 
loteriid, kabareed.  Linnastumine  algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel – väiksemad 
perekonnad.  Algselt   olid   linnad   ülerahvastatud,   olme-   ja   sanitaarolud   kehvad,   modernne 
linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel.   Muutus ühiskonna sotsiaalne 
jaotus :

• tööhõive majanduse põhivaldkondades 
• leibkonnamudel 
• linna- ja  maarahvastiku  suhtarv. 
Tööstuse osatähtsuse kasvu  suurenemisel  kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe 
elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene 
tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali 
järele   oli   nõudlus   kõige   suurem.  Tööstuspööre   algas   Inglismaal    1760 .   aastatel, 
mehaniseerimine   toimus   valdkonniti.   Esimene    valdkond    oli   puuvillaketramine. 
Tööstuspöörde peamised eeldused:
• tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist;
• põllumajanduspöörde   tulemusena   tekkiv   ostjaskond;   kapitalistlik   põllumajandus   ja 
linnarahvas vajab tööstuskaupu;
• transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja 
Madalmaades   algas   tööstuspööre   enne   raudteede   väljaehitamist   tänu   arenenud 
veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 
1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli  kvalitatiivselt  
kõrgemal tasemel.);
• monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga.
Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev.
•  Suurbritannia  – alates  1769 kuni 19. sajandi keskpaik.
• Prantsusmaa – 18. sajandi lõpust 1860. aastateni.
• Saksamaa – 19. sajandi algusest 1880. aastateni.
• USA – 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel  orjus
USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused.
• Venemaa – 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni.
• Eesti – alates 1820. aastatest.
Postindustriaalne   ühiskond   ehk   teenindusühiskond   –  TÖÖSTUSÜHISKONNALE 
JÄRGNENUD ÜHISKONNA  ARENGUFAAS , MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA 
MASSILINE  KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS 
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. 
Kujunes     20.   sajandi    viimaseks    veerandiks,   lisaks   eelpoolmainitule   eristas   seda   kirju 
klassistruktuur ja  mitmekesised  väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris 
hõivatute osatähtsuse kiire kasv  hankiva  ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas 
tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse 
ja  tehnoloogia  osatähtsust majanduses.   
Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. 
Kujunes   keskklass   – kõrge  kvalifikatsiooni  ning kindla  ja  suhteliselt  kõrge sissetulekuga 
inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja 
nõustamisteenuseid. 
Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka 
majanduse arengut. 
Kui tööstusühiskonnas oli maa ja linna, tööliste ja kodanlaste elustiilis suured erinevused, siis 
20.   saj   keskpaigaks  inimeste   eluolu   ja   tarbimine   ühtlustusid.   Selle   majanduslikuks 
eelduseks  oli elatustaseme üldine tõus, masstootmine ja massikultuurRaadiod , televiisorid, 
kodumasinad    igapäevased,   omamine   jõukohane   enamikule.    Massimeedia    kujunes 
postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. 
Teadmusühiskond, ka infoühiskond –  KÕRGELTARENENUD ÜHISKONNATÜÜP, KUS 
NII   MAJANDUSES   KUI   ÜHISKONNA   JUHTIMISES   KASUTATAKSE   TEADUSUURINGUTE 
TULEMUSI;   TÖÖS   HINNATAKSE   PAINDLIKKUST   JA  INNOVAATILISUST;   ÜLIKOOLID   JA 
UURIMISASUTUSED   ON   OLULISED   ÜHISKONNAINSTITURTSIOONID,    TEADLASTE    JA 
ÜLIÕPILASTE   OSAKAAL   ON   KÕRGE;   INFO-   JA   KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA 
KASUTAMINE MAJANDUSES, IGAPÄEVAELUS, RIIGIJUHTIMISES ON LAIALDANE. 
Postindustriaalne ühiskond arenes uute tehnoloogiate tõttu kiiresti, uuendati toodangut, toimus 
innovatsioon ,   oluline   oli   info   kiire    hankimine    ja   töötlemine.   Inimesed   olid   haritumad   ja 
tarbisid   infot   rohkem.    Satelliit -   ja   kaabeltelevisioon,    mobiiltelefonid ,    internet .   Kui   varem 
võrreldi enda elu  vanavanemate   omaga , siis nüüd eakaaslaste  omaga teistes riikides. 
Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutus oluliseks, poliitilised ja 
majanduslikud   otsused   pidid   tuginema   teadusele,   analüüsile   –   info   pidev   ja    oskuslik  
kasutamine poliitikas ja majanduses. 
Töö   iseloom   muutus   –    paindlikum    ja   vabam   töökorraldus,    loovus ,   meeskonnatöö, 
laiapõhjalised teadmised ja ettevalmistus. 
Teadmusühiskonna  ohuks  tootmise ja tehnoloogia mõju  loodusele  ja keskkonnatasakaalule, 
eetilised  probleemid ( kloonimine , GMO).
Siirdeühiskond  –  ÜHISKONNA   ARENGUETAPP,   MILLE   KÄIGUS   DIKTAATORLIKUD 
VÕIMUSTRUKTUURID   JA   –SUHTED   ASENDATAKSE   DEMOKRAATLIKEGA,   TOIMUB 
ÜLEMINEK DIKTATUURILT DEMOKRAATIALE.
Siirdeperiood   algab   demokraatliku   põhiseaduse   alusel   toimuvate   vabade   valimistega, 
üleminekuaja lõpuks võib pidada hetke, mil demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis 
ühiskonnavaldkondades ja suhetes. 
Siirdeühiskonnal   on   ohte   –  rahvas   nõuab   kiireid   lahendusi   ja   elujärje   paranemist
demokraatia näib aeglane ja populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise ja kindla 
käe loosungid. 
Samuti toob üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele kaasa   majanduskriis i, mille tagajärjel 
elatustase langeda võib – küsimuseks valitsuse tegevus, kas tark majandus või  populistlikud  
otsused.
Probleemiks   ka  reformide   ebaühtlane   tempo,   põhiseaduse   ja   valimiste    reformid    kiired, 
demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt. 
Heaoluriik  –  RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET 
LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU 
INIMESTE TOIMETULEKULE. 
Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu:
• Tööstusrevolutsioon  tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, 
üksi jäid  vanurid  ja lapsed, kes vajasid riigi abi – varem, agraarühiskonnas kandsid 
sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi  kirik , perekond ja  kogukond
nüüd oodati seda riigilit.
• Kodanlikud   revolutsioonid,   mille   tulemusel   kehtestati   esimesed  demokraatlikud 
valitsemisrežiimid, kujunes kodanikuühiskond. 
Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus – 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste 
toimetulekuvõimalusi,   sekkub   sel   eesmärgil   majandusse,   tulude   jaotamisse.   Riik   pakub 
teenuseid (haridus, tervishoid, toetused).
Heaoluriik   täidab   lisaks   klassikalistele   riigi   funktsioonidele   nagu    seadusloome
õiguskord   ja    riigikaitse    ka   sotsiaalseid   ülesandeid   ning   reguleerib   majandust. 
Majanduspoliitika    abil   jagatakse   ümber   tulusid,   korraldatakse   haridus,   tervihoiu   ja 
perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. 
Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust:
1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine.
2. Umbes pool  avalikest  kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Heaoluriigi põhimudelid:
• konseravtiiv- korporatiivne   -   see   ongi    Bismarcki    loodud   saksa   variant,   mis   on 
orienteeritud   palgatöötajaile   ja   soosib   just   kõrge   kvalifikatsiooni   ja   pika   staažiga 
töötajaid.
• sotsiaaldemokraatlik   heaolumudel  -    Skandinaavia -tüüpi   heaoluriik.   Rõhutab 
solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile  kodanikele , olenemata nende  sissetulekust  või 
ühiskondlikust    staatusest .   Eesmärgiks   on   varanduslike   erinevuste   vähendamine 
ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud .
•  liberaalne  heaolumudel  – USA, Jaapan,   - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja 
inimeste valikuvabadus ning  konkurents  kõigis valdkondades. 
Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda
Majanduskriisi   tingimustes   on   riigi   võimalused   oma   kodanike   heaolu   tagada   piiratud.   Et 
taolisest eesmärgist siiski mitte  loobuda , on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, 
tööandjate,   mittetulundussektori   ja   kodanike   vahel   ära.   Taoline   vastutuse   laiendamine 
tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale.
Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused
Demokraatia  –   VALITSEMISVORM ,   MILLE   TUNNUSTEKS   ON   KODANIKKONNA  OSALEMINE 
POLIITIKAS, VÕIMUDE  LAHUSUS  JA  TASAKAALUSTATUS , SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- 
JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. 
Demokraatia   on    valitsemiskord ,   mille   puhul   on   täidetud  kolm   põhinõuet:   konkurents, 
hääleõigus ja kodanikuõigused. 
Täieliku liberaalse demokraatia tunnused:

• kodanikuvabaduste tunnustamine
• õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
• võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
• kohtusüsteemi jt kontrollorganite ( riigikontroll , keskpank) poliitiline sõltumatus
• vaba ja  pluralistlik  kodanikuühiskond ning vaba  ajakirjandus
• vähemuste õiguste arvestamine
•  tsiviilkontroll  relvajõudude üle
Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. 
Pluralismi olemus ja tähtsus 
Pluralism   –    MITMEKESISUS,    PALJUSUS ,   MIS   VÕIB   ISELOOMUSTADA   ÜHISKONNA 
SOTSIAALSET   EHITUST,   PARTEISTUMIST,   VAIMUKULTUURI,   DEOMKRAATLIKU   ÜHISKONNA 
ISELOOMULIK TUNNUS.
Nüüdiaegse   deomkraatia   oluliseks   tunnuseks   on   poliitiliste   organisatsioonide,   erakondade, 
huvigruppide   suur   arv.   Võimu   jagatakse   mitmete   gruppide   vahel,   sest   demokraatia 
pühimõtteks on koostöö ja  kooseksisteerimine
Pluralism   mitte   ainult   ei   luba   erinevusi,   vaid   peab   erinevusi   väärtuseks,   ühiskonna 
rikkuseks,   selle   arengu   eelduseks     ja   stabiilsuse   aluseks,   nende    arendamist     omaette  
eesmärgiks.   Pluralismiga   seotud   mõiste   on  multikultuursus  –   see   on   paljude   kultuuride 
kooseksisteerimine,  kusjuures  nad ei ole üksteisele allutatud, toimub  integratsioon  ja mitte 
assimileerimine .
Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid:
• sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev
• koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled
• dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa
•  solidaarsus    –   tunne,   et   ollakse   samas   paadis,   et   ühe    osapoole    kahjustamine 
kahjustab ka teist
Pluralismi   vastandmõisted:   võitlus   kultuuride,   sotsiaalsete   gruppide   jmt.   vahel, 
likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus
Ühiskonna   jätkusuutlikkus  –  ARENGUTEE,   MIS    RAHULDAB    PRAEGUSE   PÕLVKONNA 
VAJADUSED JA  PÜÜDLUSED,  SEADMATA OHTU TULEVASTE  PÕLVKONDADE  SAMASUGUSEID 
HUVE. 
Ühiskonna   jätkusuutlikkuse   eesmärgid   on   tagada  kultuuri   elujõulisus,   heaolu   kasv, 
ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus.
  Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi 
terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. 
Jätkusuutlik valitsemine  – võim peab olema õiguspärane ja rahvas peab  hindama  samu 
väärtusi kui võimulolijad.; võim peab olema  tulemuslik , läbipaistev ja kodanikke  kaasav
Jätkusuutlik deomgraafia –  rahvastik  vananeb, tekib probleem nt pensionide maksmisega. 
Demograafilise   jätkusuutlikkuse   tagamiseks   tuleb   suurendada   sündimust   või   soodustada 
sisserännet. Oluline on ka rahvastiku kvaliteet – haridustase, tervis, tööpotentsiaal,  kaasatus
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted:
• majanduse   ja   keskkonna   ühendamine:   majanduslike   otsuste   langetamisel   tuleb 
arvestada nende mõju loodusele
• kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja 
poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
• sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus  puhtale  keskkonnale
•  keskkonnakaitse
• elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine 
kõigile
• osalemine: erinevad seisukohad peavad olema arvestatud
• kultuur: mitmekesisuse väärtustamine
•  ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel
Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale – strateegiad, 
tegevuskavad. 
Nt Eestis  lastekaitse  strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse 
arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. 
Ühiskonna sotsiaalne struktuur 
Sotsiaalne  struktuur  –  MINGILE  ÜHISKONNATÜÜBILE   OMANE  RAHVASTIKU  JAGUNEMINE 
SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS. 
Sotsiaalne kihistumus – RAHVASTIKUJAOTUS, KUS TEATAVATE SOTSIAALSETE TUNNUSTEGA 
INIMRÜHMAD   ON   JÄRJESTATUD   KIHTIDESSE   VASTAVALT   NEILE   KUULUVATE 
MAJANDUSLIKELE, KULTUURILISTELE JA POLIITILISTELE RESSURSIDELE.
Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit:

• esimene e avalik (riigi- ja omavalitsusasutused)
• teine e erasektor (eraettevõtted)
• kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused)
Ühiskonnale   on   loomulik   pluralism,   jagunemine   nt   usu,   poliitiliste   vaadete,   hariduse   ja 
rikkuse järgi.
Erinevusd suurte  inimgruppide  vahel on aluseks  ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk 
kihistumisele.  
Ühiskonna   elujõu   seisukohalt   on   oluline,   et   erinevusi   gruppide   vahel 
suudetakse tunnistada, tasakaalustada ja inimesi lõimida – ühiskonna edukuse määrab oskus 
juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 
Avatud ühiskonnas  pole inimesed  kuulumine  mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik – toimub 
liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui  horisontaalselt  (ühest linnast või riigist 
teise)   -    sotsiaalne    mobiilsus   on   kõrge.  Suletud,   korporatiivsetes,   ühiskondades  on 
sotsiaalne mobiilsus väike.
Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele   sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse 
positsiooni
. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida 
võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest 
tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja  elustiil. Igale staatusele vastab 
sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted  teistega . Staatusega 
sobivat  käitumisstandardit nimetatakse  sotsiaalseks  rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle 
inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära,  rass , sugu). Inimese 
pingutuste,   tegevuse   tulemusel   saavutatud   staatust   nimetatakse  omandatud   staatuseks 
(haridus, ametikoht , abielu).
Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus – sotsiaalne  hierarhia .
Avalik ja erasektor
Avalik sektor – 1 ÜHISKONNA KOLMEST SEKTORIST: VÕIMU- JA VALITSEMISASUTUSED NING 
AMETKONNAD;   AVALIKU   SEKTORI   PÕHIÜLESANNE   ON   RAHVUSLIKU   JULGEOLEKU   NING 
SOTSIAALSE HEAOLU KINDLUSTAMINE. 
Avaliku sektori tuum on riik. Avaliku sektori põhiülesanded – valitsemine ja haldus. 
Riigi tunnused:

• riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
• riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile  siduvad .
• riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
• riigi    institutsioonid    on   avalikud,   nad   vastutavad   kollektiivselt   otsuste   tegemise   ja 
elluviimise eest. 
Erasektor  ehk    tulundussektor   –  1   ÜHISKONNA  KOLMSET  SEKTORIST,   KUHU   KUULUVAD 
KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. 
Kodanikuühiskond
Kodanikuühiskond   –  AVALIKU   ELU   VALDKOND,   MIS   ERISTUB   AVALIKUST   NING 
ERASEKTORIST;   KODANIKUÜHISKONNA   MOODUSTAVAD   KODANIKE    ALGATUSEL    NING 
KEHTIVATE    ÕIGUSNORMIDE   RAAMES   LOODUD   VABATAHTLIKUD    ORGANISATSIOONID
ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. 
Kodanikuühiskond on vajalik kuna:
• erinevad  huvigrupid  saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas 
olevaid   võimalikke erimeelsusi   - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni 
teenistus
• kaitseb   ühiskonnaelu   riigi   liigse    sekkumise    eest   –   näit.   Eesti   Õiguskeskus,   Eesti 
Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond
• piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt – Eestimaa 
Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede 
Liit; külade seltsid nagu  Ida-Virumaa külade  esindus
• arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. – Eesti Regionaalse ja 
kohaliku arengu sihtasutus ,  Tartu Kolmikute pereklubi
Kolmanda   sektori   areng   määrab   kodanikuühiskonna   tugevuse   antud   ühiskonnas. 
Teovõimas   kodanikuühiskond   on   peamine    tagatis ,   et   ei   riik   ega   äriettevõtted   ei   saa 
karistamatult   kahjustada   kodanike   huve.   Kolmanda   sektori    tegevusvaldkond    on   lai   ja   eri 
riikides   hõlmab   see   erinevaid   koostöövorme,   mille   hulka   arvatakse   vabatahtlikud 
organisatsioonid   ja    sotsiaalhoolekanne ,   heategevusorganisatsioonid,    spordiklubid
sihtasutused,   huvigrupid   ning   tervishoiu,   keskkonna,   kultuuri   ja   filantroopiaga   seotud 
ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on 
suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. 
Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna  sotsiaalne  kapital  - inimestevahelised võrgustikud 
ja   usaldus,   mille   kaudu   toimub   inimeste   lülitumine   ühiskonna   ellu.   (Robert    Putnam    – 
sotsiaalse kapitali uurija)
Huvid
Avalik huvi – AVALIKU HUVI  SEISUKOHAST  ON OLULISED ÜHISHÜVED E SELLISED HÜVED, 
MIDA EI KASUTATA ERATARBIMISEKS, VAID MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD, A LA LOODUS, 
TURVALISUS, KULTUUR. 
Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe 
ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus  kitsamalt  
piiritletud  grupi heaks võib samuti olla  avalikes  huvides, nt. kui see rühm on ebasoodsas 
olukorras   võrreldes   muu   ühiskonnaga   ja   seega   suurendab   selle    toetamine    ühiskondlikku 
õiglust. 
Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on 
nendest    seni   ainult   väike   vähemus   lülitatud   Vabariigi   Valitsuse   poolt   kinnitatud   avalikes 
huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab 
annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko 
Lagerspetz 2004)
ERAKOND
SURVEGRUPP
Tegevuse eesmärk
Luua poliitikat
Mõjutada poliitikat
Vahend
 
eesmärgi  Tulla võimule
Avaldada
 
survet  
teostamiseks
võimulolijaile
Programmi ulatus
Haarab   poliitika   kõiki  Käsitleb  ühte  valdkonda  või 
valdkondi
probleemi
Teavitamise  sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet
püüdes   mõjutada   parlamendiliikmeid,   ministreid   jm   tippametnikke.   Survegrupp   ei   ole 
sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab  piiritlemata  liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. 
Sotsiaalsed probleemid
Sotsiaalne   tõrjutus   –  SEISUND,   MILLE   PUHUL   INIMENE   EI   OSALE   ÜHISKONNA 
HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA  KULTUURIELUS . 
Sotsiaalse   tõrjutuse   1   näitaja   on   vaesus   –   mida    ulatuslikum    on   riigi   sekkumine   tulu-   ja 
sotsiaalpoliitikasse , seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. 
Sotsiaalseks   tõrjutuseks   loetakse   ka   olukorda,   kus   inimesel   on   rahalisi   vahendeid 
toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega 
inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. 
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
•  Töötus  
•  Erivajadus
• Kuulumine vähemusrühma
•  Piirkondlikud  tulu- ja infrastruktuuri erinevused (äärealad, lõhe sissetulekutes Harju- 
ja maainimeste hulgas, kehvemad kommunikatsioonivõimalused)
Sotsiaalsed   probleemid   võivad   olla    kuritegevus ,   tööpuudus,   vaesus,   narkomaania, 
vähemused jne. 
Selleks,   et   välja   selgitada,   kuidas   sotsiaalne   kihistatus   mõjub   ühiskonna   stabiilsusele, 
kasutatakse  sotsiaalsete lõhede  mõistet. Ka lõhed moodustuvad erinevate tunnuste alusel: 
varanduslikud,   usulised,   ideoloogilise,   etnilised   jne.   –   see   mõõdab,   kui   suured   on   vahed 
erinevate gruppide ja kihtide vahel
Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - 
ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine – 
kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne  plahvatus , kriisiolukord
Riigi mõiste, riigivõimu tunnused
Riik on vahend võimu teostamiseks. 
Riigivõimu tunnused:

• Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
• Ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist
• Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku  ja sisekorra tagamiseks
• Otsused on kohustuslikud kõigile territooriumil asuvatele isikutele
• Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu
• Riigivõimul on 1 keskpunkt
Riik peab kindlustama ja arendama korda, mis parasjagu kehtib ning kaitsma oma huve teiste 
riikide eest. 
Riigi 3 põhitunnust on RAHVAS, TERRITOORIUM JA SÕLTUMATU RIIGIVÕIM. 
Demokraatliku riigi ülesanded:
• Tagada inimeste elu, vabaduse ja omandi kaitse
• Kaitsta riigi suveräänsust
• Osutada teenuseid (haridus, tervishoid, ühistransport, kultuur)
• Arendada teede- ja sidevõrke
• Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet
• Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises
Võimu   korraldamise   viis   väljendub   riigivormis,   mis   hõlmab   nii   riigivalitsemise   vormi  
( monarhia ,   vabariik)   kui   ka   riigi   korraldamise   vormi   ( unitaarriik ,   föderatsioon,  
konföderatsioon). 
Demokraatlikus  riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte:
• seadusandlik võim – parlament
• täidesaatev võim – valitsus
• kohtuvõim - kohus
EESTI RIIK  on demokraatlik ühtse keskvõimuga ( unitaarne ) parlamentaarne vabariik, kus 
kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes  teostab võimu valimistega ja rahvahääletustega. 
Õigusriik
Õigusriigis mõistab õigust ainult riigivõimust sõltumatu kohus, kõik on seaduse ees võrsed ja 
õigust mõistetakse ainult seaduse alusel, seadused on avalikud ja kõigile kättesaadavad. 
Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.  
Seadus on kirjapandud õigusnorm.
Õiguskorrast kinnipidamise tagamine  on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on 
riigi   poolt   loodud   vastavad   institutsioonid:   politsei,   kohus   ja   muud   justiitsorganid. 
Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk 
seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui  valitsejad .
Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku 
korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra  tagamisel  kõige tähtsamaks. Õigusriigis 
on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Võimuriigis on korra aluseks 
distsipliin , mis kaitseb riiki inimeste eest.
Seadused ja õigusnormid
Riigi tähtsaim seadus on  põhiseadus ehk  konstitutsioon , kuna sellest lähtuvad kõik teised 
seadused.
Õigusaktid peavad moodustama kooskõlastatud  hierarhia ehk astmestiku, allpool olevad 
õigusaktid   peavad   olema   kooskõlas   kõrgemalseisvatega,   vastuolude   puhul   muudetakse 
alamaid. 
Õigusaktide hierarhia :
• Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus
• EV Põhiseadus
• Riigikogu seadused
• Presidendi seadlused
• Valitsuse määrused
• Linna/ vallavalitsuse  määrused,  korraldused , otsused
Eesti   kohtusüsteem  koosneb   neljast   maakohtust,   kahest   halduskohtust,   kolmest 
ringkonnakohtust   ja   Riigikohtust.   Maakohtud   ja    halduskohtud    on   esimese   astme   kohtud, 
ringkonnakohtud  on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv  Riigikohus  kassatsioonikohtuks 
ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. 
Peamised õigussüsteemid:
• mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma  õigusel. 
• angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus
• šariaadiseadus 
Peamised õigusharud:
• eraõigus   –reguleerib   inimeste   vahelisis   suhteid   (tsiviilõigus,   tööõigus, 
kaubandusõigus)
• avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, 
riigiõigus jmt)
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid.
Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil 
oma huvide  elluviimine . (Max  Weber )
Võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, mõni  grupp või inimene  omab alati  suuremat 
sõnaõigust kui teine. 
Võimu ressursid  võivad olla nii ainelised – omand, kapital; kui ka vaimsed – teadmised, 
kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile nagu kinnisvara, maa, raha, 
oluline  inimkapital  (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus, koostöö).  
Võimu teostamise meetodid: 
• Autoriteet
• Sund
Sunni  korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, seadused on nt 
õiguslik   sund.  Autoriteetse   võimu   korral   kuuletutakse,   sest   ollakse   veendunud,   et   võimu 
nõudmised on õigustatud ja targad.
Miks võimule kuuletutakse:
• kuuletumise   põhjuseks   mõistuslik    kaalutlus ,   valitseja   ja   valitsevate   vahel 
umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). 
See on
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #1 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #2 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #3 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #4 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #5 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #6 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #7 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #8 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #9 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #10 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #11 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #12 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #13 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #14 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #15 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #16 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #17 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #18 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #19 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #20 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #21 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #22 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #23 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #24 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #25 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #26 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #27 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #28 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #29 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #30 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #31 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #32 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #33 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #34 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #35 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #36 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #37 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #38 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #39 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #40 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #41 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #42 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #43 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #44 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #45 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #46 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #47 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #48 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #49 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #50 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #51 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #52 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #53 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #54 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #55 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #56 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #57 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #58 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #59 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #60 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #61 Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012 #62
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annika1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

ühiskonna mõiste, kihistatuse, nüüdisühiskond, o industriaal, kujunes keskklass, uurimisasutused, satelliit, o siirdeühiskond, o heaoluriik, saj lõpus, heaoluriigil, pluralism, pühimõtteks, jätkusuutlik valitsemine, jätkusuutlik deomgraafia, sotsiaalne struktuur, avalik sektor, kodanikuühiskond, sotsiaalne tõrjutus, eesti riik, riigipea, ühtse välis, otseseid liikmeid, poliitilised ideoloogiad, liberalism, valimissüteemid, tavaliselt 2, opositsioon, ent parlament, eesti valitsus, välisminister, bürokraatia, ametnik, kolmandaks ülesandeks, o korruptsioon, kohtuvõim, võimuinstitutsioonide või, euroopa kohtul, riigikontroll, euroopa ülemkogu, euroopa komisjon, euroopa kohus, fiskaalkapitaliks, majanduspoliitikal, tööturg, brutopalk, elualadel, töötuse määra, hõivepoliitika, aktiivseks, rahapoliitika elluviimine, väärtuse säilitamisele, vahenditeks, inflatsiooni mõõtühikuks, devalveerimine, jäetakse reservsumma, sisemajanduse kogutoodang, import, neli vabadust, üksikisik turumajanduskeskkonnas, erahüve, hariduse suurenedes, õiguslikus tähenduses, naturalisatsiooni teel, julgeoleku tagamisega, ohu korral, koostegutsemisvõimelisus nato, laiendamisel, lepingu kohaselt, põhirassid, kahekultuuriline, kristlus, protestantlik, islam, islamism, mõtlemis, erinevamad rahvused, peaülesandeks, neokolonialism, arenguriikides, tööstusmaadesse, hädavajalik, teiseks probleemiks, diplomaadid, keskkonna saastumine, toitluskriis, üleilmastumine, digitaalne lõhe, infovaesed, lepingu tekst, otsustusorganiks sellel, peasekretär, organisatsiooni struktuur, julgeolekukoostööga natos, julgeolekukeskkonnas

Sisukord

  • ±15%
  • Selle tagamisega tegelevad
  • Rahvusvahelised lepingud

Teemad

  • Nüüdisühiskond
  • Ühiskonna mõiste
  • kolm peamist sektorit
  • mitmekesisus ehk pluralism
  • kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri
  • Ühiskonnaelu valdkonnad
  • industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond
  • teadmusühiskond, siirdeühiskond)
  • Nüüdisühiskond
  • Industriaal- ehk tööstusühiskond
  • tööstuspöördest
  • pikad
  • tööpäevad
  • Muutus ühiskonna sotsiaalne
  • jaotus
  • Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus
  • Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel
  • Tööstuspöörde peamised eeldused
  • Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond
  • klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud
  • teaduse
  • ja tehnoloogia osatähtsust majanduses
  • keskklass
  • inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid
  • ja massikultuur
  • Teadmusühiskond, ka infoühiskond
  • Siirdeühiskond
  • rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist
  • majanduskriis
  • reformide ebaühtlane tempo
  • Heaoluriik
  • Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu
  • Tööstusrevolutsioon
  • demokraatlikud
  • valitsemisrežiimid, kujunes kodanikuühiskond
  • Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome
  • õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust
  • Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust
  • Ülekandeühiskond
  • Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
  • Heaoluriigi põhimudelid
  • konseravtiiv-korporatiivne
  • sotsiaaldemokraatlik heaolumudel
  • liberaalne heaolumudel
  • Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda
  • Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused
  • Demokraatia
  • kolm põhinõuet: konkurents
  • hääleõigus ja kodanikuõigused
  • Täieliku liberaalse demokraatia tunnused
  • pluralistlik kodanikuühiskond
  • Pluralismi olemus ja tähtsus
  • Pluralism
  • Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks
  • multikultuursus
  • Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus
  • Ühiskonna jätkusuutlikkus
  • kultuuri elujõulisus, heaolu kasv
  • ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus
  • Jätkusuutlik valitsemine
  • Jätkusuutlik deomgraafia
  • Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted
  • Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale – strateegiad
  • tegevuskavad
  • Ühiskonna sotsiaalne struktuur
  • Sotsiaalne struktuur
  • Sotsiaalne kihistumus
  • Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit
  • ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk
  • kihistumisele
  • Avatud ühiskonnas
  • Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades
  • sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse
  • positsiooni
  • elustiil
  • sotsiaalseks rolliks
  • omistatud staatuseks
  • omandatud staatuseks
  • sotsiaalne hierarhia
  • Avalik ja erasektor
  • Avalik sektor
  • Avaliku sektori tuum on riik. Avaliku sektori põhiülesanded – valitsemine ja haldus
  • Riigi tunnused
  • Erasektor ehk tulundussektor
  • Kodanikuühiskond
  • Kodanikuühiskond
  • Kodanikuühiskond on vajalik kuna
  • Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas
  • sotsiaalne kapital
  • Huvid
  • Avalik huvi
  • ERAKOND
  • SURVEGRUPP
  • Tegevuse eesmärk
  • Vahend
  • eesmärgi
  • teostamiseks
  • Programmi ulatus
  • Teavitamise sihtgrupp
  • Teavitamise viis
  • otsest survet
  • Sotsiaalsed probleemid
  • Sotsiaalne tõrjutus
  • vaesus
  • puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus
  • Sotsiaalse tõrjutuse põhjused
  • Sotsiaalsed probleemid võivad olla kuritegevus, tööpuudus, vaesus, narkomaania
  • vähemused jne
  • sotsiaalsete lõhede
  • lõhede kumuleerumine
  • Riigi mõiste, riigivõimu tunnused
  • Riigivõimu tunnused
  • SÕLTUMATU RIIGIVÕIM
  • Demokraatliku riigi ülesanded
  • Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi
  • monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon
  • konföderatsioon)
  • võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte
  • EESTI RIIK
  • Õigusriik
  • Õigus on
  • Seadus on kirjapandud õigusnorm
  • Võimuriik ja õigusriik
  • Seadused ja õigusnormid
  • põhiseadus ehk konstitutsioon
  • hierarhia ehk astmestiku
  • Õigusaktide hierarhia
  • Eesti kohtusüsteem
  • Peamised õigussüsteemid
  • Peamised õigusharud
  • eraõigus
  • avalik õigus
  • Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid
  • Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil
  • oma huvide elluviimine. (Max Weber)
  • Võimu ressursid
  • Võimu teostamise meetodid
  • Autoriteet
  • Riigivõimule ainuomased tunnused
  • Riigivõimu komponendid
  • Majandusliku võimu
  • Ühiskonnas
  • Ühiskonna valitsemine
  • Demokraatlik valitsemiskord
  • Peamised demokraatia vormid
  • otsene demokraatia
  • esindusdemokraatia
  • osalusdemokraatia
  • Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik
  • Parlamentaarne
  • vabariik
  • Presidentaalne
  • Konsitutsiooniline
  • monarhia
  • Absoluutne
  • parlamendi
  • võimu
  • Riigipea on ühtlasi
  • valitsuse juht
  • piiratud
  • põhiseadusega
  • esindusfunktsioon
  • ainuvalitseja
  • Vabariik
  • Monarhia
  • Unitaarriik
  • Föderatsioon
  • Konföderatsioon
  • Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
  • on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi
  • poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
  • Sotsiaalne liikumine
  • Tunnused
  • Erakond ehk partei
  • Parteide klassifitseerimine
  • a) tegevushaarde järgi
  • kaadripartei
  • massipartei
  • populistlik partei
  • b) ideoloogiate järgi
  • Ideoloogia
  • Poliitilised ideoloogiad
  • Konservatism
  • Liberalism
  • Sotsialism
  • Valimised: funktsioon, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste
  • tulemused
  • Demokraatlike valimisi iseloomustavad tunnused
  • Üldised
  • Ühetaolised
  • Otsesed
  • Salajased
  • Perioodilised
  • Valimissüteemid on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja
  • parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad
  • selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist
  • Valimissüsteemid
  • Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem
  • isikuvalimistega
  • Võrdelised valimised ehk proportsionaalne valimissüsteem
  • Eeldab valikut programmi, mitte isikute järgi
  • Valija käitumist mõjutavad tegurid
  • Koalitsioon, opositsioon
  • Koalitsioon
  • Reformierakond+IRL
  • Opositsioon
  • Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid
  • Seadusandlik võim
  • Parlamentide ülesehitus
  • Kodade komplekteerimine
  • Parlamentide struktuur
  • a) Formaalõiguslik struktuur
  • Alalised
  • Ajutised
  • Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni
  • b) Poliitiline struktuur
  • Fraktsioonid ehk saadikurühmad
  • Parlamendi ülesanded
  • Seaduse menetlemise etapid
  • Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas
  • Lihthäälteenamus
  • koosseisu häälteenamus
  • kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus
  • Järelvalve seadusandliku võimu üle
  • Täidesaatev võim
  • Valitsuse moodustamine
  • Peaministri
  • ministrid
  • Valitsuste põhitüübid
  • Koalitsioonide stabiilsuse määravad
  • EV Valitsus
  • Valitsus astub tagasi kui
  • Hetkel Eesti valitsuses
  • Bürokraatia
  • Bürokraatia
  • kes täidab riigi funktsioone
  • poliitika elluviimine
  • süsteemi stabiliseerimist, vahekohtuniku funktsiooni
  • ametnikkonna, taastootmine, arendamine ja
  • inimressursi juhtimine
  • Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused
  • Kontroll ametnike üle
  • Korruptsioon
  • Riigipea
  • Olulised funktsioonid
  • Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem
  • Kohtuvõim
  • Kohtute ülesanded
  • Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus
  • Euroopa Kohus
  • Euroopa Kohtul on ainuõigus
  • EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamisel
  • Ombudsman
  • Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja
  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
  • Võimude lahusus e riigivõimu kolmikjaotus
  • Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid
  • Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted
  • Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks
  • Tsentraliseeritud mudel
  • Autonoomse kohaliku võimu mudel
  • Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus
  • a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn
  • pädevuses
  • Maakonnad on riigihaldusüksused
  • Euroopa Liidu institutsioonid
  • Euroopa Ülemkogu
  • Ministrite Nõukogu
  • Euroopa Komisjon
  • Euroopa Komisjoni ülesanded
  • Euroopa Parlament
  • Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva
  • seadusandluse tõlgendamisel
  • Ühiskonna majandamine
  • Ühiskonna majandusressursid
  • tootmisteguriteks
  • Üldiselt jagunevad need kolmeks
  • Tööjõud
  • Kapital
  • Maa
  • Ajalooliselt tuntakse nelja tüüpi majandussüsteeme
  • tava- ehk naturaalmajandus
  • käsu- ehk plaanimajandus
  • turumajandus
  • nähtamatu käsi
  • segamajandus
  • Riik ja majandus
  • Riigi ülesandeid majandused
  • Ühishüved
  • Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
  • Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks
  • Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki
  • Reguleerimisteooriad
  • Keynes - keinsism
  • uuskeinsistid
  • postkeinsistid, neokeinsistid)
  • Vaba ettevõtluse teooriad
  • Friedman – monetarism, neoliberalism
  • Turumajanduse toimimine
  • Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus
  • Tööturg
  • Palga osad
  • Tööhõive
  • Töötajad
  • Töötu
  • Tööjõust väljaspool olijad
  • Tööpuudus
  • struktuurse tööpuudusega
  • Hõivatuse määr
  • Tööjõust osavõtu määr
  • Töötuse määra
  • Võimalused tööpuuduse esinemiseks ka soodsa majandusarengu korral
  • Sellest tulenevalt on Eesti tööturul järgmised riskirühmad
  • Hõivepoliitika
  • passiivseks
  • aktiivseks
  • Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning
  • turumehhanismide abil
  • Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel
  • Riigi majanduspoliitika eesmärgid
  • Rahapoliitika
  • Rahapoliitika üks eesmärk on stabiilsus. Selleks, et tagada raha stabiilsust ehk madalat inflatsiooni
  • saab keskpank vähendada raha pakkumist ja tõsta intresse
  • Rahapoliitika teine eesmärk on majanduskasvu soodustamine. Selleks on kasulikud just vastupidised
  • meetmed – alandada intresse, mis soodustab investeerimist ja suurendada raha pakkumist, mis
  • kasvatab tarbimist
  • Fiskaalpoliitika
  • Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus
  • Maksud lähevad
  • Riiklikud maksud on
  • Kohalikud maksud
  • Maksukoormus
  • Otsesed maksud
  • Kaudsed maksud
  • otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse
  • kaudsete maksude
  • Inflatsioon
  • Inflatsioon
  • Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär
  • Inflatsiooni ohjeldamise abinõud
  • deflatsioon
  • devalveerimine
  • Inflatsiooni peamine negatiivne mõju on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Inflatsiooni
  • põhjustab olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, samuti tootmiskulude
  • kasv
  • Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted
  • Sisemajanduse kogutoodang
  • Sisemajanduse kogutoodang ehk sisemajanduse koguprodukt (SKT/SKP)
  • Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades
  • Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades
  • majanduskasvu hinnanguna
  • Välismajanduspoliitika
  • Suletud majandus
  • Avatud majandus
  • Eksport-import
  • Eksport
  • Import
  • Kaubandusbilanss
  • maksebilanss
  • Maksebilanss jaguneb kaheks
  • jooksevkonto
  • kapitali, finantside ja
  • reservide konto
  • suur jooksevkonto defitsiit
  • Väliskaubanduse piirangud
  • Miks piiratakse väliskaubandust
  • IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond
  • Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg
  • EL majanduspoliitika alustalaks ja põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL
  • siseturu loomine.EL siseturu peamisteks komponentideks on ühtne kaubanduspoliitika
  • ja nn neli vabadust
  • eelarve tulud
  • EL eelarve kulud
  • Maksupoliitika
  • Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas
  • Ühisraha euro
  • Euro
  • Indiviid ühiskonnas
  • Ühiskonna sotsiaalne kihistumine
  • Sotsiaalne kiht
  • kõrgklass
  • keskklass, alamklass
  • omistatud
  • staatuseks
  • omandatud
  • staatuseks
  • Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas
  • Vajadused ja tarbimine
  • Vajaduste liigitus
  • Tarbimine üle oma vajaduste – see ei ole jätkusuutlik
  • Tarbijakaitse
  • Tarbijakaitse viis põhimõtet
  • Tarbijakaitseamet
  • Eesti
  • Tarbijate Keskliit
  • spetsiaalsed Euroopa
  • tarbijakaitsekeskused
  • Ühishüved ja erahüved
  • Ühishüvis/ühishüve
  • Erahüve
  • Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi
  • Sotsiaalne turvalisus
  • Sotsiaalturva eesmärk on
  • vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine
  • Sotsiaalkindlustuse puhul oleneb väljamakse töötaja või tööandja poolt tehtud
  • sissemaksetest (pension, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis), sotsiaalabi puhul pole
  • varasemad sissemaksed olulised (toimetulekutoetus, lastetoetus)
  • Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal
  • Euroopa Sotsiaalharta 1961
  • Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on
  • Sotsiaalsed rollid: tööandja ja –võtja, ettevõtja, omanik, tarbija
  • Haridus ja elukestev õpe
  • Indiviid ja riik
  • Eesti Vabariigi Põhiseadus
  • Inimõigused. Kodakondsus. Kodanikuõigused- ja kohustused
  • Inimõigused kuuluvad igale inimesele seetõttu, et ta on inimene. Inimõiguste eripära
  • Põhi- ja muud inimõigused
  • Peamised inimõiguste-alased dokumendid
  • Inimõiguste ülddeklaratsiooni
  • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
  • Põhiõiguste harta
  • põhiseaduse II ptk
  • Kodakondsus. Kodanikuõigused ja kohustused
  • kodakondsus kui leping indiviidi ja riigi vahel
  • Kodakondsuse saamine
  • sünnijärgselt
  • naturalisatsioon
  • Soodustingimustel said kodakondsuse Eesti Kongressi rohelise kaardi omanikud kuni 1996, mil see lõpetati
  • Alates 1996.a. on naturalisatsioonis domineerinud alla 15-aastased lapsed, kellel on 1995.a. seaduse kohaselt
  • õigus kodakondsusele vanemate taotluse põhjal, juhul kui vanemad on juba naturaliseerunud või taotlevad
  • kodakondsust koos lastega. Vanemad, kes ei oma ühegi riigi kodakondsust, saavad taotleda Eesti kodakondsust
  • üksnes lapsele, kes on sündinud Eestis pärast 26. veebruari 1992. a. ning keda ükski riik ei pea ega ole pidanud
  • oma kodanikuks. Vanemad peavad olema viibinud seaduslikult Eestis vähemalt viis aastat. Seaduslikult Eestis
  • viibimise aluseks loetakse Eestis kehtiva elamisloa omamist. Lapsendamine
  • Kodakondsus on vabatahtlik, sellest võib loobuda
  • Kodakondsuse seadus 6. ptk.)
  • Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta
  • Eesti kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused
  • Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele
  • Kodanikukohustused
  • Riigi- ja kodanikukaitse, põhiseaduse § 10
  • Riigi kaitse- ja julgeolekupoliitika põhiülesandeks on säilitada
  • Selle tagamisega tegelevad
  • Välispoliitika
  • Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja
  • kaitseliit
  • Kodanikukaitse
  • Piirivalve
  • Politsei
  • Kaitsepolitsei
  • Eesti riigikaitse juhtimine
  • Ohu korral on võimalik välja kuulutada
  • Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmelisus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja
  • ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtudoperatsioonina
  • Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset
  • üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on
  • koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja
  • kaitsepoliitika raames
  • Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja vajadustest, millest põhilised esitatakse
  • sõjalise kaitse strateegilises kavas. Seejuures arvestatakse Eesti NATO, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste
  • organisatsioonide
  • liikmelisusest
  • tulenevaid
  • kohustusi
  • Totaalkaitse põhimõte on oluline Eesti riigikaitse ühtsuse säilitamisel. Totaalkaitse on riigi tsiviilstruktuuride
  • omavalitsuste, kaitseväe ja Kaitseliidu ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali
  • alaline valmidus kriiside lahendamiseks ning kooskõlastatud ja ühendatud tegevus ohu või kallaletungi
  • ärahoidmisel
  • tõrjumisel
  • rahvuse
  • ellujäämisel
  • Eesti tagab kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide ajakohase
  • väljaõppe ja nende alalise valmisoleku riigi kaitseks ning kindlustab kõigi ressursside otstarbeka kasutamise
  • Ajateenistuse kaks põhiülesannet on luua eeldused kaadrikaitseväelaste värbamiseks prioriteetsete üksuste
  • komplekteerimiseks
  • tagada
  • reservüksuste
  • komplekteerimine
  • Eesti
  • hoiab
  • senist
  • kaitsekulutuste
  • taset
  • SKTst
  • Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised
  • Euroopa Liidu kodakondsus
  • Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik
  • Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla
  • Euroopa kodakondsuse” mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on
  • neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu
  • liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühiskondlikus elus
  • Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda (reisida), elada, töötada ja
  • õppida kõikides EL-i liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks
  • on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks võib EL
  • kodanik mistahes teises liikmesriigis osutada avalikku teenust, see tähendab tegeleda
  • iseseisva äritegevusega
  • EL kodanikul on lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele ka selged poliitilised õigused. Maastrichti
  • lepingu kohaselt on igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning
  • kohalikel valimistel liikmesmaal, mille kodanik ta ei ole, kuid kus ta püsivalt elab
  • Samuti võimaldab EL kodakondsus laiaulatuslikku konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See
  • tähendab seda, et viibides reisil või elades riigis, kus puudub Eesti riigi diplomaatiline esindus, on Teil kui
  • Euroopa Liidu kodanikul võimalus abi saamiseks pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi diplomaatilise
  • esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda
  • Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda
  • Kaasaja maailma mitmepalgelisus
  • Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma
  • mitmekultuurilisus
  • Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi
  • kujundamisel
  • Samastumine ehk indentifitseerimine ehk identiteet võib toimida erinevatel alustel
  • paikkond, rahvus, usutunnistus
  • Rassid
  • Põhirassid
  • Rassism
  • Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga
  • Rassismi avaldumissvormid
  • Rahvas ja rahvus
  • Rahvas
  • Rahvus
  • Rahvusest tulenevad õigused tänapäeval
  • Ühiskonnad erinevad selle poolest, kui palju neis elab etnilisi ja usulisi gruppe
  • kultuuriliselt ühtlane
  • kahekultuuriline
  • multikultuursed
  • Domineeriv grupp
  • Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest
  • Religioosne mitmekesisus
  • Kui mingi usund
  • ületab otsustavalt ühe rahva piirid, siis võib rääkida maailmareligioonist
  • Kristlus - (2 miljardit)
  • Islam - (1,3 miljardit) - tänapäeval kõige kiiremini kasvav religioon, 80% pooldajatest
  • asub väljaspool araabia maailma
  • Islam
  • Budism - (360 milj.)
  • hinduism
  • Hiina traditsioonilised usundid
  • Maailma mitmekultuurilisus
  • Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused
  • Probleem
  • Põhihoiak
  • Vastandhoiak
  • Eesti on mitmekultuuriline maa
  • Euroopa Nõukogu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni
  • Rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad rahvusvähemuste küsimustega
  • Integratsioon
  • Mittekodanikud
  • Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused
  • Laias laastus võib eristada
  • Riikide arenguerinevused on põhjustatud nende asukohast, suhetest naabritega
  • religioonist, kultuurist, kommetest, ka kliimast (nt millised tegevusalad on võimalikud)
  • Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism
  • Neokolonialism
  • Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine
  • ebavõrdsuse kasvu
  • Eesti osa arenguabis
  • Riikidevaheline koostöö
  • Globaliseeruvas, rahvusvahelistuvas ja digitaliseeruvas maailmas suureneb ühiskondade
  • vastastikune sõltuvus – see tingib ka riikidevahelise koostöö suurenemise
  • Globaalprobleemid: rahvastiku, keskkonna ja sotsiaalsed probleemid
  • Globaliseerumine kui protsess
  • Globaliseerumine on üleilmastumine
  • Globaliseerumise kolm mõõdet
  • Digitaalne lõhe
  • Infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste
  • suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda oma
  • elatustaset parandada
  • Kõrge arengutasemega riikides kasutab internetti umbes pool elanikkonnast, Araabia
  • Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides vaid alla 1 %. Oluline vahe on ka hinnas – kui
  • USAs maksis internetiühendus 1 % kuu keskmisest palgast, siis Nepaalis kolme kuu
  • töötasu!
  • Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine
  • Globaliseerumine ehk üleilmastumine
  • Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine
  • Digitaliseerumine
  • Infotehnoloogia mõju maailma arengule
  • Rahvusvaheline suhtlemine
  • Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid
  • Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid
  • Rahvusvahelise suhtlemise vahendid
  • rahvusvaheline kokkulepe
  • Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest
  • Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO
  • Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit)
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
  • ÜRO peamised eesmärgid on järgmised
  • ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on viis peaorganisatsiooni
  • Peaassamblee (General Assembly)
  • Julgeolekunõukogu (Security Council)
  • Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council – ECOSOC
  • Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice – ICJ
  • Peasekretär ja Sekretariaat
  • NATO
  • Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni (ingl North Atlandic Treaty Organization
  • NATO)
  • NATO põlised eesmärgid on järgmised
  • NATO praegused eesmärgid
  • NATO asutasid 12 riiki
  • Hiljem liitusid järgmised riigid
  • NATO struktuurid
  • Tsiviilstruktuur
  • Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan
  • Kaitse Planeerimise Komitee
  • Peasekretär
  • Sõjaväeline organisatsioon
  • NATO Sõjakomitee
  • Sõjaväeline koostöö
  • Maailma Kaubandusorganisatsioon (ingl World Trade Organization – WTO)
  • WTO tegevus baseerub järgmistel põhimõtetel
  • Organisatsiooni struktuur
  • Euroopa Nõukogu
  • Põhiorganid
  • Ministrite Komitee
  • Parlamentaarne Assamblee
  • Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress
  • Rahvusvaheline sekretariaat
  • EN peamised ülesanded
  • Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE)
  • Kõige üldisemas plaanis on OSCE ülesanded järgmised
  • Euroopa integratsioon
  • Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid
  • Eesti arenguabi
  • Julgeolekuriskid ja –poliitika
  • Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro
  • atlandi koostöö areng
  • Muutunud rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on suurenenud kohalike ja
  • regionaalsete kriiside sageli ettearvamatu tekke ja arengu oht
  • Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi
  • mittekonventsionaalseid julgeolekuohte nagu rahvusvaheline terrorism
  • massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva-, narko
  • inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv. Sellises olukorras
  • ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu. Ka Eesti jaoks on muutunud
  • aktuaalseks mitmed varem väheolulised ohud
  • Riigi väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus tugevas sõltuvuses maailmamajanduse
  • arengust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
40
docx
Ühiskonna riigieksami materjal
14
doc
Ühiskonnaõpetuse eksam I osa
15
doc
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
52
doc
Ühiskonnaõpetuse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !