string(8985) "{"52944":"investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus\nettevtteisse vi vrtpaberitesse.\n\nprivatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse\nomandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna).\n\nvliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade\nvahekord riigis kindla perioodi vltel.\n\ntransiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda\nriigi.\n\nnegatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui\nmakse vlja.\n\neelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks\nperioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks).\n\ndefitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on\nsuuremad kui eeldatavad tulud.\n\neelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas\njohni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk\n magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi.\n\nvalitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles\nnidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab\nselle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab\nrii","45492":"Investeering - raha kasulikult paigutama.\nPrivatiseerimine - erastamine, erak\u00e4tesse andmine v\u00f5i m\u00fc\u00fcmine.\nAvatud majandus - riiki lubatakse v\u00e4liskauplejad ja v\u00e4lisinvesteerijaid.\nTransiitkaubanuds - l\u00e4biveo kaubandus, allhanket\u00f6\u00f6, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise\notse, vaid laseb teha.\n\nMiks riik kogub makse:\n1) et ennast finantseerida\n2) arendada majandust\n3) k\u00f5lbline k\u00fclg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule\n\nMaksud jagunevad:\n\nRiiklikud\n\notsesed:\n*\u00fcksikisiku tulumaks 21%\n*pensioni II sammas 2%\n*maamaks\n*sot. maks\n*t\u00f6\u00f6tluskindlustus maks 2,8%\nkaudsed:\n*k\u00e4ibemaks\n*aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol)\n*tollimaks\n*hasartm\u00e4ngumaks\n\nKohalikud:\n\nkohalik volikogu v\u00f5ib kehtestada:\n*paadimakse\n*loomapidamsmakse\n*teedemakse\n*reklaamimakse\n\nMaksus\u00fcsteem - k\u00f5ik kohalikud maksud ja p\u00f5him\u00f5tted.\nProgreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem\nprotsent l\u00e4heb maha.\nProportsionaalne tulumaks - k\u00f5igilt v\u00f5etakse \u00fchesugune pr","80354":"MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse.\nMajanduse alla kivad:\n( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus,\npllumajandus.\n4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus *\nksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid\neelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada)\n\nInvesteeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse,\npanka vms.\n\nPrivatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine.\n\nAvatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid.\n\nSuletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu\npuudub.\n\nTransiitkaubandus lbiveokaubandus.\n\nNegatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse.\n( positiivne vastupidine protsess )\n\nKaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid\n\nDumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide\nkahjustamiseks)\n\nImport kauba si","54066":". \u00dchiskonna\u00f5petuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule\n\nMaksud\n\nMaks on \u00f5iguaktiga (seadusega v\u00f5i seaduse alusel valla- v\u00f5i linnavolikogu m\u00e4\u00e4rusega)\nriigi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse avalik-\u00f5iguslike \u00fclesannete t\u00e4itmiseks v\u00f5i selleks vajaliku\ntulu saamiseks maksumaksjale pandud \u00fchekordne v\u00f5i perioodiline rahaline kohustus\n(Maksukorralduse seadus (MKS) \u00a72).\nMaksude kehtestamise peamine eesm\u00e4rk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste\nvahendite olemasolu.\nTeatavatel juhtudel v\u00f5ib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise\nvahendiks (n\u00e4iteks soodustada maksupoliitika kaudu looduss\u00e4\u00e4stlikku tarbimist jms).\nMaksud laekuvad kas riigieelarvesse v\u00f5i sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust\nmakstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas\nkohustusliku kogumispensioni s\u00fcsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesm\u00e4rgil.\n\nPeamised tulumaksus\u00fcsteemid on:\n1. Astmeline e. progresseeruv \u00ad keskmine maksum\u00e4","62565":"Kordamisk\u00fcsimused \u00fchiskonna\u00f5petuse <\/b>kontrollt\u00f6\u00f6ks.\n\u00d5pik \u00a7 4.4.-4.6.\n 1. Mis on riigieelarve?\n Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta\n 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud?\n tulud- maksud\n kulud- rahva elatusj\u00e4rje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid\n 3.Kuidas koostatakse riigieelarve?\n koostab valitsus, v\u00f5tab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise \naasta e.a\n 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks?\n eelmise aasta eelarve, majandusarengu \u00fcldised n\u00e4itajad, valitsuse eesm\u00e4rgid\n 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal?\n sest muidu tekib eelarve puuduj\u00e4\u00e4k, ja v\u00f5lad\n 6.Mis on eelarvedefitsiit?\n olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud\n 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised p\u00f5hjused?\n majanduskriis ja reformi elluviimine\n 8.Kuidas kaetakse eelarve puuduj\u00e4\u00e4k?\n v\u00f5etakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-se","27521":"Investeering-kasu saamise eesm\u00e4rgil tehtav rahapaigutus ettev\u00f5ttesse v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtpaberisse\nPrivatiseerimine-riigi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks\nTransiitkaubandus-kaubavedu \u00fchest riigist teise l\u00e4bi kolmanda\nEelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks\nDefitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse\nProportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % j\u00e4\u00e4b \u00fchesuuruseks s\u00f5ltumata maksja summa suurusest\nProgresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse\nValuuta-konkreetses riigis kehtiv rahas\u00fcsteem ja raha\u00fchik\nValuutakurss-riigi s\u00e4ilitatavad varad (kuld, laenud jm)\nT\u00f6\u00f6turg-t\u00f6\u00f6j\u00f5u pakkumine ja n\u00f5udmine\nT\u00f6\u00f6puudus-olukord, kus osa t\u00f6\u00f6j\u00f5udu on sobiva t\u00f6\u00f6 puudumise p\u00e4rast t\u00f6\u00f6ta\nT\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus-olukord, kus t\u00f6\u00f6kohti on rohkem, kui t\u00f6\u00f6 tegijaid\nDeebetkaart-s\u00e4\u00e4stud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile\nKrediitkaart-laenukaart, mille kul","18196":" \u00dchiskonna\u00f5petus\n Kontrollt\u00f6\u00f6 kordamisk\u00fcsimused\n\nI osa\n 1. Transiitkaubandus \u00ad kaubavedu \u00fchest riigist teise l\u00e4bi kolmanda riigi; n\u00e4iteks\n Venemaalt viiakse naftat l\u00e4bi Eesti l\u00e4\u00e4neriikidesse\n 2. V\u00e4liskaubanduse bilanss \u00ad kaupade sisse- ja v\u00e4ljaveo summade vahekord riigis\n kindla perioodi v\u00e4ltel; n\u00e4iteks Eestis on negatiivne v\u00e4liskaubanduse bilanss. See\n t\u00e4hendab, et me ostame sisse rohkem, kui m\u00fc\u00fcme v\u00e4lja\n 3. Valuutareserv \u00ad riigi s\u00e4ilitatavad varad, nagu kuld, v\u00e4lisvaluuta ja laenu eri\u00f5igused;\n valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi\n 4. Reservarmee \u00ad tagavarav\u00e4gi, tegevteenistusest vabastatud s\u00f5jav\u00e4ekohuslased\n\n 5. Millest s\u00f5ltuvad investeeringud ja investorite huvid?\n Investeerimine on oma raha paigutamine eesm\u00e4rgiga teenida paigutatud raha arvel\n t\u00e4iendavat tulu. Investeerida v\u00f5ib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka\n muusse varasse - n\u00e4","105788":"1. M\u00f5isted:\nMaks- on seadusega v\u00f5i seaduse alusel valla- v\u00f5i linnavolikogu m\u00e4\u00e4rusega riigi v\u00f5i KOV avalik- \u00f5iguslike\n\u00fclesannete t\u00e4itmiseks v\u00f5i selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud \u00fchekordne v\u00f5i perioodiline\nrahaline kohustus, mis kuulub t\u00e4itmisele seaduse v\u00f5i m\u00e4\u00e4rusega etten\u00e4htud korras, suuruses ja t\u00e4htaegadel ning\nmillel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.\nMaksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i juriidiline isik; riigi- v\u00f5i KOV\nasutus.\nMaksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja v\u00f5i muu isik, kes vastutab seaduse v\u00f5i lepingu alusel\nmaksumaksja v\u00f5i maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.\nMaksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on\nvalla- v\u00f5i linnavalitsus. Maksuhalduril on \u00f5igus kontrollida k\u00f5iki maksukohustuslase maksustamisega seotud\ndokumente.\nMaksum\u00e4\u00e4r- n\u00e4itab, kui palju peab mingit maksu maksma v\u00f5i n\u00e4itab seda suhtelist tulude osa, mis l\u00e4h"}"

Ühiskonnaõpetuse mõisteid vol 2 (0)

Põhikool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

eelarve – eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks , defitsiidiga eelarve – eelarve, milles kavantatavad kulud on suuremaad kui eeldatavad tulud, ühishüve – teenus, rajatis , õigus vms, mille olemaolu on kasulik kõigile õhiskonna liikmetele, sotsiaalmaks – maks, mida tööandja peab maksma riikliku pensionifondi j haigegassase igalt väljamakstud palgalt 33% (otsene maks), tulumaks – maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21%

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glops Õppematerjali autor

Lae alla .docx

mõisted pank pangakaardid kulud maksud bruto neto palk

Sarnased õppematerjalid

2

txt

Ühiskonnaõpetus paragrahvid 16 17 ja 18 kokkuvõte

investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab rii

Ühiskonnaõpetus

4

rtf

Maksud

Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõigilt võetakse ühesugune pr

Ühiskonnaõpetus

3

txt

9. klassi ühiskonna kokkuvõttev töö

MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba si

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Maksud, maksed, toetused

. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv ­ keskmine maksumä

Ühiskonnaõpetus

3

rtf

Ühiskond 9.klass

Kordamisküsimused ühiskonnaõpetuse kontrolltööks. Õpik § 4.4.-4.6. 1. Mis on riigieelarve? Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud? tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-se

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Majandus

Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kul

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus ­ kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss ­ kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv ­ riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee ­ tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - nä

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Maksundus

1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läh

Majandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid