Ühiskonnaõpetuse konspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Poliitilised Ideoloogiad

POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu �

Politoloogia

3

doc

Ühiskond, demokraatia, erakonnad, rahva võim.

ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Võim ühiskonnas, poliitilised ideoloogiad, heaolu 2,5-2,7

VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital ­ suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid ­ näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus. Tänapäeva ühiskonnas on võimuteostamisel kasutusel mõlemad meetorid. Võimu teostamiseks riigi abil (asutused ja inimesed, kelle abil valitsetakse), riigivõim, ametnikud, bürokraatia). Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide suhtes, selle

Avalik haldus

1

doc

12.kl Sp

Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse-trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR ­ üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik ­ institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus ­ avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR

Ühiskond

2

doc

POLIITILISED IDEOLOOGIAD

POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus ­ indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sots

Ühiskonnaõpetus

5

doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül ­ tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused ­ Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? sest avalik-õiguslikud asu

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)