Facebook Like

Ühiskonnaõpetuse konspekt (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kujunes välja heaoluriik ?
  • Kui heaoluriigist ?
  • Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia ?
  • Mida kujutab endast siirdeühiskond ?
  • Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga ?
  • Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine ?
  • Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik ?
  • Mida kujutab endast siirdeühiskond ?
  • Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga ?
  • Mida kujutav endast polüarhia ?
  • Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus ?
  • Kuidas seda tagada ?
  • Millele võim toetub ?
  • Mida kujutas endast sotsiaalne tõrjutus ja kuidas sellega võisdelda ?
  • Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur ?
  • Millised on avaliku sektori põhiül ?
  • Mis on riigi tunnused ja institutsioonid ?
  • Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
  • Millised on erasektori ja riigi suhted ?
  • Mis on kodanikuühiskond ?
  • Kuidas ta toimib ?
  • Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted ?
  • Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada ?
  • Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus ?
  • Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia ?
  • Miks on regionaalne valitsemine tähtis ?
  • Milline KOV haldussüsteem on Eestis ?
  • Mis on KOV-de tulevik ?
  • Milega on tegu? Kas riikide liit või liitriik ?
  • Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust ?
  • Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga ?
  • Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis ?
  • Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem ?
  • Miks on regionaalne valitsemine tähtis ?
  • Millise mudeliga riik on Eesti ?
  • Millises suunas kohalik valitsemine areneb ?
  • Mis seda näitab ?
  • Kes on Euroopa Komisjoni president ?
  • Miks on erakondi vaja ?
  • Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia ?
  • Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia ?
  • Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel ?
  • Mis mõjutab valijate käitumist ?
  • Mis on erakondade roll ühiskonnas ?
  • Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste ülesanneteks ühiskonnas ?
  • Mis mõjutab poliitilist kultuuri aregnut ?
  • Kuidas toimub poliitilise kultuuri õppimine sotsialiseerumine ?
  • Mida toota, kuidas toota, kellele toota ?
  • Millega inflatsiooni m66detakse ?
  • Miks hinnad t6usevad ?
  • Mis on majanduspoliitika yldised eesm2rgid ?
  • Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast ?
  • Mis on EL neli vabadust ?
 
Säutsu twitteris

  • 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE
  • 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON – minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine
  • - Linnastumine – urbaniseerumine( ladinak )
  • - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht
  • - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed)
  • Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon)

  • 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest)

  • POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND – ehk tööstusjärgne

  • TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool

  • - põhi rõhk teenindsektoril

- masstarbimine
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud)
- kõige olulisemaks saab keskklass
TEADMUSÜHISKOND
teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks
I – infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast
Adam Smith
Karl Marx
Max Weber
Emilé Durkheim
Vabaturumajandusest – propageeris turumajandussuhteid, rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö
Turumajandus toimub kõigi hüvanguks.
Turg juhib majandust, riigil pole tarvis majandust reguleerida.
Toetati vabakaubandust.
Tänapäeval nt. USA
Kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest.
Uskus, et tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus.
Kapitalism tähendas tema jaoks tööstusühiskonda, kuis tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi, kodanluse eraomandisse.
Töölised on vabad õiguslikult kuid mitte majanduslikult.
Temast tuleb vägivaldse revolutsiooni idee.
Lõppeb revolutsiooniga.
Toota kasumit ja
Kapitalistluku tootmisviisi vaimsetest eeldustest.
Saksa nimekaim sotsioloog
Maades kus toimius reformatsioon arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt
Potestantlikud väärtused soosivad tööarmastuse, kokkuhoidlikkuse aususe ning arvepidamise kujunemist.
Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus .
Kapitalist ei naudi töö tulemust vaid paigutab selle uuesti tootmisesse
Sotsioloogiateaduse rajaja.
Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine.
Inimsuhete äärmused ei ole hea edasimineku siimulid.
Traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel.
Tööstusühiskonda ohustas anoomia .
Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine ähvardas usufanatismi egoism aga tööstusühiskonda.
Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest.

HEAOLURIIK
Miks kujunes välja heaoluriik?
Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi
Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid
Heaoluriik
Mõiste seletus – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
Tunnused –
Ülekandeühiskond – ressursside ülekandmine
Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri
Näited –
Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse
Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust.
Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks .
Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada .
Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist?
JAH SAAME!
DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21.
Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi.
Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused .
Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks.
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda,
Mida kujutab endast siirdeühiskond?
Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega . Diktatuurist demokraatiasse.
Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned?
Konkutents
Hääleõigus
Kodanikuõigused
Valimised
*Kodanikuvabaduste tunnustamine
*Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
*võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
*kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
*vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
*vähemuste õigustega arvestamine
* tsiviilkontroll relvajõudude üle
Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga?
Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb
Lk 22 küs 2
Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin )

  • transitsioon – ühesuunaline juhitud muutuste protsess
  • postkommunistlik siire –kommunismijärgne siire.
  • endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda
  • transformatsioon – ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine – globaliseerumine(üleilmastumine) – postmoderniseerumine

  • üldperiodiseering-
  • eelduste kujunemise periood
  • uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg
  • uue süsteemi väljaarenemise periood
  • post- revolutsiooniline faas
  • konsplideerumise periood – (tahenemine)

  • Eesti siirdeaja perioodid:

I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
II Läbimnurre, “laulev revolutsioon ” 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus)
Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO -ga integreerumise algus
90ndaet pärand:
“Võimaluste akna” maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda
Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine ‘v6itjateks ja kaotajateks’ ning kiire kihistumine , kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid , rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon .

  • V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt , maksu- ja pensionireform , ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, “uus poliitika”, EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus

  • VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine ‘aprillikriis’. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi.

  • Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: “Kas me sellist eestist tahtsimegi?”

  • Hinnang transitsiooni edukusele:
  • Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine +
  • Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused +
  • Majanduslik areng ++/-
  • Tehnoloogiline uuenemine +
  • Elukvaliteet inimareng +/-
  • Eesti keele ja kultuuri kestmine +
  • Mitte-eestlaste integratsioon +/-

  • Eesti tuleviku väljakutsed
  • Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit
  • Senise majanduskasvu mudeli ammendumine , toimetulek globaalses majanduses
  • Rahvusvaheline julgeolek
  • Demokraatia areng ja valitsemise korraldus
  • Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid

  • Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda
  • Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega

  • ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS

  • 1. Definatsioon – jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
  • 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine?
  • Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas
  • Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.

  • 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
  • demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem
  • sisserände soodustamine
  • rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.
  • Sotsiaalne – rahvastiku kvaliteedi
  • 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted
  • Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
  • Kohustus tulevaste plvkondade ees: silmas tueb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
  • Sotsiaalne õigluse: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale
  • Keskkond: keskkonnakaitse
  • Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, sissetuleku, eluaseme


  • 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist – millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemusega ühiskonnas kaasnesid?
  • 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON – minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine
  • - Linnastumine – urbaniseerumine(ladinak)
  • - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht
  • - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed)
  • Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon)

  • 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest)

  • POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND – ehk tööstusjärgne

  • TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool

  • - põhi rõhk teenindsektoril

- masstarbimine
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud)
- kõige olulisemaks saab keskklass
TEADMUSÜHISKOND
teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks
I – infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas

  • 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx, Weber ja Durkheim tööstusühiskonda?

  • 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist
  • linnas elas üha enam inimesi, lapsed ja pensionärid vajasid toimetulekuks ühiskonna abi
  • 4. Iseloomusta heaoluriiki.
  • Reguleerib majandust ja täidab sotsiaalseid ülessandeid.
  • 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?

abi II maailmasõja kaotuste eest
1960 -70 teenused ja toetused suurenesid
lääne-euroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse
naftahinnatõus tekitas majanduskriisi
riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja
  • 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks?
  • jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks.
  • 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.-20. Sajandil.
  • 1826 -1922 – lõpetas totalitarismi
  • 1953-1956 – stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka ida-euroopas
  • 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis

  • 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond?
  • Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega

  • 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga ? Millises seisius on eesti täna?
  • tugev siirdetrauma, polariseerumine ‘v6itjateks ja kaotajateks’ ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon.
  • I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
  • II Läbimnurre, “laulev revolutsioon” 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus)

  • Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel

  • III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform

  • IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus

  • 10. Mida kujutav endast polüarhia?
  • Valitsemine, kus jagatakse võim mitmete gruppide vahel ära, ükski pole piisavalt tugev monopoliseerimiseks.
  • 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus? Kuidas seda tagada?
  • Jätkusuutlikkus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse konspekt #1 Ühiskonnaõpetuse konspekt #2 Ühiskonnaõpetuse konspekt #3 Ühiskonnaõpetuse konspekt #4 Ühiskonnaõpetuse konspekt #5 Ühiskonnaõpetuse konspekt #6 Ühiskonnaõpetuse konspekt #7 Ühiskonnaõpetuse konspekt #8 Ühiskonnaõpetuse konspekt #9 Ühiskonnaõpetuse konspekt #10 Ühiskonnaõpetuse konspekt #11 Ühiskonnaõpetuse konspekt #12 Ühiskonnaõpetuse konspekt #13 Ühiskonnaõpetuse konspekt #14 Ühiskonnaõpetuse konspekt #15 Ühiskonnaõpetuse konspekt #16 Ühiskonnaõpetuse konspekt #17 Ühiskonnaõpetuse konspekt #18 Ühiskonnaõpetuse konspekt #19 Ühiskonnaõpetuse konspekt #20 Ühiskonnaõpetuse konspekt #21 Ühiskonnaõpetuse konspekt #22 Ühiskonnaõpetuse konspekt #23 Ühiskonnaõpetuse konspekt #24 Ühiskonnaõpetuse konspekt #25 Ühiskonnaõpetuse konspekt #26 Ühiskonnaõpetuse konspekt #27 Ühiskonnaõpetuse konspekt #28 Ühiskonnaõpetuse konspekt #29 Ühiskonnaõpetuse konspekt #30 Ühiskonnaõpetuse konspekt #31 Ühiskonnaõpetuse konspekt #32 Ühiskonnaõpetuse konspekt #33 Ühiskonnaõpetuse konspekt #34 Ühiskonnaõpetuse konspekt #35 Ühiskonnaõpetuse konspekt #36 Ühiskonnaõpetuse konspekt #37 Ühiskonnaõpetuse konspekt #38 Ühiskonnaõpetuse konspekt #39 Ühiskonnaõpetuse konspekt #40 Ühiskonnaõpetuse konspekt #41 Ühiskonnaõpetuse konspekt #42 Ühiskonnaõpetuse konspekt #43 Ühiskonnaõpetuse konspekt #44 Ühiskonnaõpetuse konspekt #45 Ühiskonnaõpetuse konspekt #46 Ühiskonnaõpetuse konspekt #47 Ühiskonnaõpetuse konspekt #48 Ühiskonnaõpetuse konspekt #49 Ühiskonnaõpetuse konspekt #50 Ühiskonnaõpetuse konspekt #51 Ühiskonnaõpetuse konspekt #52
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 230 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jouneeger Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

karu12468 profiilipilt
karu12468: väga hea materjal tänud, väga hea:)
19:39 08-02-2011
ttena profiilipilt
ttena: Mahukas ja kasulik, aitäh!
18:02 11-05-2012
erki12 profiilipilt
erki12: Aitas õppimisel hästi :))
05:26 12-02-2013


Sarnased materjalid

62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
18
docx
Ühiskonnaõpetuse konspekt
21
doc
Ühiskonna eksami konspekt
37
docx
Ühiskonna valitsemine
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
32
doc
Ühiskonnaõpetus II kursusele



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun