Facebook Like

Ühiskonnaõpetuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ?
  • Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema ?
  • Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist ?
  • Kes võib olla rahvakohtunikuks ?
  • Mitmeks aastaks ta valitakse ?
  • Keda ei või nimetada ja kes ei või olla kohtunikuks ?
  • Kui palju on Eestis kohtunikke ?
  • Kes on Eesti Riigikohtu esimees ?
  • Kus asub riigikohus ?
  • Kes on ombudsman ja mis on tema pädevuses ?
  • Millega mõõdetakse inflatsiooni ?
 
Säutsu twitteris
SOTSIAALSUS ..
..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda.
Sotsiaalne sidusus :
  • Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu.
  • Kirjeldab sidemeid või „liimi“ mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega.
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki:
  • Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine
  • Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine
Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: „Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist.“
Ühiskonna uurimine
Sotsiaalteaduste valdkonna eripära:
  • Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte .
  • Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid .
Kvalitatiivne meetod – Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemine toimuvad ühes etapis . Hinnanguline.
Kvantitatiivne meetodToetub arvandmete analüüsile, statistiliste andmete analüüs, uurimuse korratavus ja mõõdetavus. Mõõdetav tulemus, arvuline näitaja.
Ülesanne:
Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud? Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid?
Riigikantselei – Tippjuhtide asjatundlikkuse uuring, avaliku teeninduse tippjuhtide pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted meediaga jt.
Abielu ja vaba kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring
Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada.
Ühiskonna kihistumine
Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.
Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise.
Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne – inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne – vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile)
Klassid ja staatused : Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.
Tänapäeval kuuluvad väheharitud inimesed madalamatesse kihtidesse. Tänapäeval klassipiirid hägustuvad. Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonna kõrgemat positsiooni ehk staatust, kui teised. Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ühiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks.
- Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad.
- Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt keskklass .
- Alamklass – inimestel madal saatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad.
Sotsiaalsed rollid:
Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline
1. Omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne
2. Omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulem
Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll
Inimgruppide eristumise alused:
Varanduslikud
Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
Rahvuslikud
Ideoloogilised
Ühiskonnaliikmete eristumine
Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused
Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused
Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon
Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus , suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus
Küsimused:
1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta.
2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal . Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne.
Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema?
Vajadused.
Pluralism – Huvide paljusus .
Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus.
Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust.
Riik – võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda.
Erinevad ühiskonnamudelid:
  • Agraar -ehk põllumajandusühiskond – kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere.
  • Industriaal-ehk tööstusühiskond – Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
    Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine . Muutus linna ja maarahvastikus suhe – tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel – tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos.
  • Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon , internet )
  • Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Infoühiskonna tulemuseks on maailmamajanduse globaliseerumine ehk ülemaailmastumine. See loob paremaid võimalus. Kasvab võõrtööliste hulk. Tänapäeval üle kahesaja miljoni. Leiti, et poliitilised ja majanduslikud otsused peavad tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Teadmusühiskond – ühiskond, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult.
    Küsimused.
  • Mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, mis on tööstusühiskonnas ja mis on põllumajandusühiskonnas.
    Infoühiskond – suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni.
    Tööstusühiskond – Reklaam , turundus , klientuur , peab olema hea infolevik
    Põllumajandusühiskond – Kandev /toitaineterikas maalapp, klientuur.
  • Kas suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg.
    See on nii positiivne kui ka negatiivne.
    Positiivsed küljed: Firmadele kasulik, saavad odavamat tööjõudu. Võõrtöölised võivad tuua ka uusi produkte, mida veel konkreetses riigis ei ole, ühesõnaga uued ideed.
    Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb.
  • Heaoluriik
  • Heaoluriik ehk sotsiaalriik
  • Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused:

  • Kõrge elatustase
    Suurenenud keskklass
    Vaesuse leevendamine
    Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
    Aktiivne kodanikuühiskond
    Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine
    Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist
  • Heaoluühiskonna kujunemise algus

  • 1880ndad – Saksamaa
    20. sajandi esimene veerand – Rootsi
    1930ndad – USA
  • Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded:

  • Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
    - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
    - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid
    - Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud ( haridus , tervishoid
    - Pehmendab turukonkurentsi
    - Vähendab elukaarest tulenevaid riske
    - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele:
    a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest
    b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt)
  • Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel.
  • Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks?
    Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged.

    Ühiskonna sektorid


    Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonnaõpetuse konspekt #1 Ühiskonnaõpetuse konspekt #2 Ühiskonnaõpetuse konspekt #3 Ühiskonnaõpetuse konspekt #4 Ühiskonnaõpetuse konspekt #5 Ühiskonnaõpetuse konspekt #6 Ühiskonnaõpetuse konspekt #7 Ühiskonnaõpetuse konspekt #8 Ühiskonnaõpetuse konspekt #9 Ühiskonnaõpetuse konspekt #10 Ühiskonnaõpetuse konspekt #11 Ühiskonnaõpetuse konspekt #12 Ühiskonnaõpetuse konspekt #13 Ühiskonnaõpetuse konspekt #14 Ühiskonnaõpetuse konspekt #15 Ühiskonnaõpetuse konspekt #16 Ühiskonnaõpetuse konspekt #17 Ühiskonnaõpetuse konspekt #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor K O Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Antud konspektist võib leida kõike, mida läbitakse ühiskonnaõpetuse aine raames gümnaasiumi jooksul.
    G-7 , sotsiaalsus , ühiskond , demokraatia , ühiskonna sektorid , polüarhia , riigivõim , võim , ühishüve , õigusriik , võimude lahusus , parlament , riigikogu , bürokraatia , poliitika , sektor , omavalitsus , riigipea , lahusus

    Mõisted

    sidususe saavutamiseks, kvalitatiivne meetod, kvantitatiivne meetod, riigikantselei, sotsiaalne mobiilsus, mõni inimene, pluralistlik ühiskond, agraar, industriaal, postindustriaalne, teadmusühiskond, infoühiskond, tööstusühiskond, 1880ndad, avalik sektor, avalik haldus, mittetulundussektor, demos, siirdeühiskond, miinimumnõue, polüarhia, konkurents, hääleõigus, kodanikuõigus, kaudne demokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia, osalusprobleem valimistel, partokraatia, poliitbroilerid, demokraatia kulukus, riigi tunnused, suurriikide huvi, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, marksistlik teooria, riigipea, monarhia, konstitutsiooniline, unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon, liikmesriikidel, totalitaarne, mittemajanduslik ühishüve, õigusriik, põhiseadust, 1215, asutav kogu, kohtuvõim, 101, formaalõiguslik struktuur, opositsiooni olemasolu, fraktsioonid, teiseks funktsiooniks, lobism, valitsuse seisukohtadest, erakonna ministritelt, kantselei, hübriidsed, valimisringkond, keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium, rahandusministeerium, välisministeerium, portfellita ministrid, eesti maavalitsused, eraõigus, rahvakohtunik, ringkonnakohtus, pädevuses, kassatsioon, avalik teenistus, bürokraatia, võrreldes poliitikutega, sisekontroll, õiguslik kontroll, riigikontroll, kodanikkond, kodakondsuspoliitika põhimõtted, legaalselt, inflatsioon, hüperinflatsioon, hüperinflatsioonist väljumiseks, deflatsioon, devalvatsioon, indekseerimine, annulleerimine, indikatiivne ostukorv, luksuskaubad, innovatsioon, formaalharidus, haritus, loomemajandus, kaugtöö, eelduseks, kyoto protokoll, st rahvusvahelistumine, pingelõdvendusperioodid, tuumariigid, diplomaatilised suhted, välisabi, lepingud

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    32
    doc
    Ühiskonnaõpetus II kursusele
    52
    doc
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun