Ühiskond ja selle areng (0)

17
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda:
1.1. Agraar - ehk põllumajandusühiskond:

• Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine.
  
• Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast.
  
• Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks.
  
• Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast.
  
• Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere .
  

• Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
  
• Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ).
  
• Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
  
• Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
  

• Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal.
  
• Kasvas tööstustööliste osatähtsus.
  
• Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust.
  

• Muutus linna- ja maarahvastiku suhe:
  

• tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse.
  
• 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon.
  

• Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere – vanemad koos oma alaealiste lastega.