Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega (0)

5 VÄGA HEA
 
ÜHINGUÕIGUS
Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide
kogum, mis reguleerib ühingutega
seonduvaid küsimusi.

Ühinguõiguse allikad
· Põhiseadus (§ 31 ja 48)
· Äriseadustik
· Tulundusühistuseadus
· Mittetulundusühingute seadus
· Sihtasutuste seadus
· Tsiviilseadustiku üldosa seadus
· Võlaõigusseadus
· Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused
· 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta
· 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta
· 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta
· Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid
Juriidilise isiku
mõiste
Juriidiline teooria
Juriidiliseks isikuks on selline isiku ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud.
,,Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-
õiguslik" (TsÜS § 24) Nt: Isikute ühendus või Varakogum
Õigussubjektsus rangelt eristatav JI taga seisvate isikute õigussubjektsusest ...
· Organi liikmetest sh juhtimisorgani liikmetest
· ,,Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele" (AÕS § 6 lg 2)
Staatuse omistamine üksnes seaduse alusel
· Eraõiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis
eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist
· Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-
õiguslikud juriidilised isikud)
· Kuid ka riikidevaheliste välislepingutega
Tunnused:
· Eristuv nimi;
· Konkreetne organite süsteem, mille kaudu teovõimet teostada;
· Eesmärk, mille saavutamiseks tegutsetakse;
· Vastutusvõime;
· Protsessiõigusvõime
· Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood
Piiritlemine sarnastest ühendustest:
· Isikute ühisus
... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust
... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)
tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil,
eelkõige panuste tegemisega."
· Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing
... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni;
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #1 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #2 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #3 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #4 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #5 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #6 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #7 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #8 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #9 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #10 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #11 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #12 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #13 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #14 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #15 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #16 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #17 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #18 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #19 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #20 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #21 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #22 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #23 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #24 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #25 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #26 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #27 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #28 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #29 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #30 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #31 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #32 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #33 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #34 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #35 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #36 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #37 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #38 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #39 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #40 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #41 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #42 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #43 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #44 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #45 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #46 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #47 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #48 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #49 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #50 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #51 Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega #52
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
129 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
soss Õppematerjali autor

Lisainfo

Teoreetiline loengumaterjal ning faili lõpus on kordamisküsimused koos vastustega.
, MTÜ , osaühing , ettevõtja , osanik , põhikirja , avaldus , sissemakse , euro , osakapital , äriühingu , avalduse , juriidiline

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millise otsuse saab kohus teha ?
  • Kuidas tuleb määruskaebus lahendada ?
  • Kuidas peab vaidluse lahendama kohus ?
  • Mis on ühinguõiguse reguleerimisese ?
  • Millises ulatuses kattub ühinguõiguse reguleerimisese kaubandusõiguse reguleerimisesemega ?
  • Millised on ühinguõiguse seosed teiste õigusharudega ?
  • Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime ?
  • Kes võib juriidilist isikut tehingutes esindada ?
  • Miks ei või juhatuse liige olla samaaegselt nõukogu liige ?
  • Miks on juhtorgani liikmetele ette nähtud solidaarne vastutus ?
  • Millised on äriregistri funktsioonid ?
  • Millal on juriidilise isiku organi otsus tühine ?
  • Kuidas toimub juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine ?
  • Kuidas liigituvad juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustused ?
  • Milles seisneb juhtorgani liikme hoolsuskohustus ?
  • Milles seisneb juhtorgani liikme lojaalsuskohustus ?
  • Kes saab juriidilise isiku juhtorgani liikmelt nõuda tema kohustuste rikkumise korral kahju hüvitamist ?
  • Miks peetakse äriregistrit kohtute juures ?
  • Kes peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ?
  • Mis on konstitutsiooniline kanne ?
  • Mis on deklaratiivne kanne ?
  • Mille poolest erinevad äriregistri registrikartoteegi A- ja B-osasse kantavad ühingud ?
  • Mida seadus ette ei näe ?
  • Keda loetakse äriseadustiku kohaselt ettevõtjaks ?
  • Mis on ettevõte ?
  • Mis on tegevusluba ?
  • Mis on tegutsemisluba ?
  • Millistele tingimustele peab vastama ärinimi ?
  • Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul ?
  • Kes on prokurist ?
  • Mille poolest prokuristi esindusõigus erineb juhatuse liikme esindusõigusest ?
  • Mis on kontsern ?
  • Milliseid andmeid peab sisaldama osaühingu asutamisleping ?
  • Millistele tunnustele peab vastama mitterahaline sissemakse ?
  • Mis saab/ei saa olla mitterahaliseks sissemakseks ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Miks ei või osaühing omandada oma osa ?
  • Milline on osaühingu juhtimisskeem ?
  • Milline on osanike pädevus ja vastutus osaühingu juhtimisel ?
  • Millised on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed ?
  • Mis hetkest algab ja millal lõpeb juhatuse liikme esindusõigus ?
  • Millised on osaühingu juhatuse kohustused ?
  • Millal kehtivad osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse piirangud kolmandate isikute suhtes ?
  • Millal peab osaühingul olema nõukogu ?
  • Kuidas toimub dividendide maksmine osaühingus ?
  • Mille poolest erinevad aktsionäri ja osaniku õigused ?
  • Kes ja kuidas saab piirata juhatuse ning nõukogu pädevust ?
  • Mille poolest erineb juhatuse ja nõukogu pädevus ?
  • Millised on juhtorgani liikme kohustused ja vastutus ?
  • Millistel tingimustel ja kelle ees vastutab aktsionär AS-ile tekitatud kahju eest ?
  • Miks on osaühinguid üle kümne korra rohkem kui aktsiaseltse ?
  • Millised on mittetulundusühingute ja sihtasutuste peamised erinevused ?
  • Milliste mittetulundusühingute kohta kehtivad eriseadused ?
  • Miks ei või mittetulundusühingut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks ?
  • Kui suur peab olema mittetulundusühingu algkapital ?
  • Kellel on õigus muuta mittetulundusühingu põhikirja ?
  • Kuidas toimub sihtasutuse juhtimine ?
  • Milline on mittetulundusühingu seaduslik esindusorgan ?
  • Millised on mittetulundusühingu juhatuse liikmete õigused ?
  • Kes ja kuidas saab nõuda mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ?
  • Mis on vahet tavamenetlusel ja kiirmenetlusel ?
  • Millistel tingimustel on äriühingu asutamisel võimalik kasutada kiirmenetlust ?
  • Mis on väline esindusõiguse piirang ja mis on sisesuhtest tulenev piirang ?
  • Mida tähendab konkurentsikeeld ?
  • Mida tähendab konfidentsiaalsusnõue ?
  • Kuidas toimub täisühingu juhtimine ?
  • Millised on peamised erisused täis- ja usaldusühingu vahel ?
  • Millised on peamised erisused täisühingu ja osaühingu vahel ?
  • Mis on ülekurss ?
  • Mida tähendab piiratud varaline vastutus ?
  • Mis on vahetusvõlakiri ?
  • Mis on fondiemissioon ?
  • Mis on kahjumi katmiseks kapitali vähendamise lihtsustatud menetluse erisused ?
  • Millised äriühingud saavad piiriüleselt ühineda ?

Mõisted

Sisukord

  • ÜHINGUÕIGUS
  • Ühinguõiguse mõiste
  • Isikute ühisus
  • Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud
  • Eraõiguslik juriidiline isik - muud
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Teovõime
  • Ärinimi ehk firma
  • ETTEVÕTJA JA ETTEVÕTE
  • KONTSERN (ÄS § 6)
  • PROKUURA
  • FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
  • ÄRIREGISTER
  • OSAÜHING
  • Nõukogu
  • OÜ kapitali muutmine
  • OÜ lõpetamine
  • KAASUSED
  • Füüsilisest isikust ettevõtja
  • Täis ja usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • KORDAMISKÜSIMUSED
  • Ühing
  • Eraõiguslik juriidiline isik
  • Hoolsuskohustus
  • Ettevõtja
  • Tegevusluba
  • Tegutsemisluba
  • Prokuura
  • Kontsern
  • Filiaal
  • Äriseadustiku
  • TsÜS
  • Ostueesõigus
  • Juhatus
  • Konkurentsikeeld
  • Vastutuse üldpõhimõte
  • Aažioks
  • Aktsiate liigitamine
  • Lihtaktsia
  • Eelisaktsia
  • Nimiväärtus e. nominaalväärtus
  • Turuväärtus
  • Raamatupidamisväärtus
  • OÜ dividendi arvestamisel
  • AS dividendi maksmise
  • Aktsiasplit
  • Omakapital
  • Osaühingu sissemakseta asutamisel
  • Äriühingute vormid ja põhinõude
  • Minimaalne
  • Kapitali
  • Osaniku isiklik
  • Aastaaruande
  • Auditeerimise
  • Kõrgeim organ
  • Järelvalveorga
  • Täidesaatev
  • ÄRIÜHINGU ASUTAMINE
  • Ettevõtjaportaal
  • EMTAK
  • MITTETULUNDUSÜHENDUSED
  • Asutamine
  • EESMÄRGIST TULENEVAD TEGEVUSPIIRANGUD
  • OSAÜHINGU JA AKTSIASELTSI PEAMISED ERISUSED

Teemad

  • Ühinguõiguse allikad
  • Juriidilise isiku
  • mõiste
  • Juriidiline teooria
  • Staatuse omistamine üksnes seaduse alusel
  • Tunnused
  • Piiritlemine sarnastest ühendustest
  • Liigitamine
  • Numerus clausus põhimõte
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Tulundusühistu
  • Mittetulundusühing
  • Sihtasutused
  • Euroopa ühistu
  • Euroopa äriühing
  • Euroopa majandushuviühing
  • Juriidilise isiku õigusvõime
  • Õigusvõime tekkimine ja lõppemine
  • Õigusvõime seotus eesmärgiga
  • Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime on eesmärgiga seotud!
  • Juriidilise isiku teovõime
  • Teovõime
  • Põhikiri
  • Asukoht ja tegevuskoht
  • Juriidilise isiku juhtimine – organite pädevus
  • NB! Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3)
  • Hea usu põhimõte vastastikustes suhetes
  • Juhtorgani liikmele esitatavad nõuded
  • Juhtorgani liikme õigussuhte alused
  • Õigussuhte tekkimise eeldused
  • Juhtorgani liikme üldised kohustused
  • Üldine hoolsuskohustus
  • Üldine lojaalsuskohustus
  • Juhtorgani peamised ja spetsiifilised kohustused
  • Peamised kohustused
  • Juhtorgani liikme vastutus
  • Juhtorgani liikme vastutus üldreeglina vaid juriidilise isiku ees. NB!
  • Juriidilise isiku lõpetamine
  • Likvideerimismenetlus
  • Eristatavus (ÄS § 11 lg 2)
  • Nõuda võib
  • Ettevõtja kui subjekt (ÄS § 1)
  • Ettevõte kui varade kogum ehk objekt
  • Põhilised kriteeriumid, mida kohtupraktikas ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnatakse
  • maakohtute registriosakonnas
  • Avaldamisfunktsioon
  • Garantiifunktsioon
  • Kontrollifunktsioon
  • A-osa
  • B-osa
  • Töökeel: eesti keel. NB! Võõrkeelsed dokumendid esitatakse notariaalselt kinnitatud tõlkega
  • Konstitutiivne ehk õigustloov
  • Deklaratiivsed
  • Näide
  • NB! Laen on kehtiv
  • Kui kõik on korras
  • Kui puudus on kõrvaldatav
  • Oluline puudus
  • Osaliselt on avaldus korras
  • Menetlustähtajad (ÄS § 53)
  • Kandemäärus jõustub (TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1)
  • Äriregistrile tuleb teatada
  • Sanktsioonid
  • Tavamenetlus
  • Sisaldab
  • Peab sisaldama
  • Asutamine sissemakseid tegemata (ÄS 140.1)
  • Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5)
  • OÜ JA OSANIKU VAHELISED SUHTED
  • Reservkapital (kui põhikirjas olemas)
  • OÜ JUHTIMINE
  • Kirjalik otsus
  • Üldreeglina lihthäälteenamus
  • /3 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel)
  • /4 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel)
  • Diferentseeritud häälteenamus
  • Konsensus
  • Isikute valimisel
  • OÜ lõpetamise alused
  • Protsess
  • Nimiväärtusega aktsia
  • Arvestuslik väärtus
  • ÄS § 3 lg 1 viitab sellele, et füüsiliseks isikust ettevõtjaks võib olla iga isik, § 33 lg 6 ei ole registripidajal
  • õigust kandest keelduda. ÄS § 75 sätestab nõuded äriregistrisse kande tegemiseks vajalike FIE andmete
  • kohta
  • Küsimus kas äriregistrisse on kantud ühine otsustusõigus kõigil kolmel osanikul? Kui jah siis tehingu
  • õigsuse ja kehtivuse eest vastutab nahkmööbli müüja
  • ÄS § 88 lg 4 kohaselt kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut
  • juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo
  • võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju
  • ÄS § 89 täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu
  • igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav
  • osanike otsus
  • ÄS § 95 lg 1 Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega
  • osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui
  • ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid
  • ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks
  • Antud seaduse punkt viitab asjaolule, et kõik osanikud peaksid olema asjaolust teadlikud, st osanik oleks
  • pidanud täisühingu loomisel andma asjaoludest teada kõigile täisühingu liikmetele. Konkurentsikeeldu on
  • rikutud
  • ÄS § 108 kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks, võib kohus
  • teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise. Ehk § 105 lg 1
  • Osaniku nõudel võib kohus otsustada täisühingu lõpetamise, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks
  • põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimatus
  • Konkurentsikeelu kohta käib § 96 lg 1 Käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisel
  • võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule
  • samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu
  • ÄS § 101 lg 2 osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib
  • nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas
  • Võtta punktid ükshaaval läbi, kas tahetakse kiirmenetluse korras teha või tavamenetluse korras, siin on
  • erinevus
  • ÄS § 139
  • lg 1 kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab
  • justiitsminister määrusega, siit näeb ära valikandmed kiirmenetluse võimaluste kohta ja lg 2
  • kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1
  • punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa
  • kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada
  • § 53 lg 5 äriregistrisse kantava või osakapitali suurust muutva osaühingu osad ei ole registreeritud
  • Eesti väärtpaberite keskregistris
  • Tavamenetluses ei saaks § 139 lg 2 osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või
  • miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4
  • maksimumkapitali suurusest. EVK-s registreerimise probleemi pole
  • Kiirmenetluse korral pole võimalik tulenevalt ÄS §-st 181
  • Tavamenetluse korral ÄS § 17 lg 1 teine lause, Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura
  • füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima
  • õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu
  • asutamislepinguga. Tavaliselt määratakse asutamislepinguga nii juhatuse liige või prokurist
  • Kiirmenetluses ÄS § 139
  • lg 5Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega
  • tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus
  • sätestatule täiendavate andmete näitamist
  • Tavamenetluses saab, põhikirjas pole kohustust panna põhitegevusala vaid pigem üks tegevusala
  • Kiirmenetluses ei saa sundida osaniku tegutsema, seadus antud punkti ei reguleeri
  • Tavamenetluses kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Seaduse järgi on osanikul vaid sissemakse
  • kohustus § 140. Võõrandamise kohta käib § 149
  • Kiirmenetluses § 140 lg 3 Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste
  • sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu
  • Kiirmenetluses sellist võimalust ei ole
  • Tavamenetluses kaks erinevat tehingut
  • Siin tuleks vaadata TsÜS § 27 lg 2, kui midagi on registrisse kantud siis seda tühistada ei saa. § 40 lg 2 kui
  • kande tegemisel on tuginetud vale infole saab ettevõtte sund likvideerida
  • Kui register tegi kande, siis ÄS § 12 lg 3 nõuab notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Kas kaebuse esitanu
  • suudab tõestada rikkumise olemust
  • ÄS § 169 lg 1 osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Kohtult võib paluda põhikirja
  • seadusega kooskõlla viimiseks
  • ÄS § 166 lg 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu
  • dokumentidega
  • ÄS § 166 lg 2 Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et
  • see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega siin peaks ära tõendama, et info andmine
  • kahjustaks osaühingu huve
  • ÄS § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi
  • teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast
  • kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära
  • kande kehtivuse. Seadus annab 15 päevase kaitse
  • ÄS § 172 lg 4 Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate
  • õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa
  • ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud
  • osanike nimekirja. Kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike
  • nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele. Eeldus, et tegemist ühisvaraga
  • Antud juhul on kõik osanikud kantud kuid oleks pidanud teavitama kõiki. Koosoleku kokkukutsumise korda
  • on rikutud
  • ÄS § 149 lg 2 kohaselt tuleks ostueesõigust kasutada. Tegemist mitterahalise sissemaksega, sest äriühing
  • emiteerib sulle vastu osasid, välja arvatud juhul kui tegemist on näilise tehinguga. D peaks arvestama, et 1
  • kuu jooksul on teistel ostu eesõigus ning sel juhul oleks D kohustus tagastada osakud. D oleks pidanud
  • eelnevalt uurima teiste ostueesõiguse rakendamise kohta
  • ÄS § 172 lg 1 juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse
  • osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et
  • osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema
  • enne koosoleku
  • toimumist. Antud juhul asjaolud kinnitavad, et seadusega ettenähtud tingimused olid täidetud
  • AS puhul paremini lahti kirjutatud § 294 lg 1 saadetakse tähitud kirjaga, mis kinnitab kättesaamist
  • Koosolek on kokku kutsutud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis § 172 lg 3 Kui pärast osanike
  • koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra
  • muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike
  • koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. kohaselt ta hääletas otsuse vastu. Otsus tunnistada kehtetuks
  • ning valida uus juhatuse liige
  • ÄS § 183 Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ta ise vastutab, vastutust ei saa delegeerida
  • Kahju puhul tuleb küsimusele kas hoolsuskohustust on rikutud. Kas raamatupidamise valesti korraldamine
  • kas see kahjustas võlasusaldajaid? Tuleb leida põhjuslik seos! Koosseis olemas, A on kohustatud OÜ-le
  • hüvitama
  • Mitterahalise sissemakse
  • puhul peab kontrollima ka sissemakse olemust
  • ÄS § 140
  • lg 2
  • AS puhul ÄS § 281 toob loetelu kellele ei või anda laenu, nende hulgas eksabikaasat pole. OÜ puhul § 159
  • Kolmandalt isikult omandamine võrdub laenu andmisega
  • Kaks tingimust, mis hoolsuskohustusega seonduvad – piisav informatsioon ja sa ei võta põhjendamatuid
  • riske. Juhataja peaks kinnitama, et ta on üritanud ÄÜ kohta saada rohkem informatsiooni ning kas ÄÜ
  • eksisteerib ja on maksevõimeline, võib olla lisama täiendavad kohustused Juhatuse liikme kohustus
  • tõendada, et ta on täitnud kõik oma hoolsuskohustuse tingimused
  • Mis on ühinguõiguse reguleerimisese?
  • Millises ulatuses kattub ühinguõiguse reguleerimisese kaubandusõiguse reguleerimisesemega?
  • Mis on ühing?
  • Millised on ühinguõiguse seosed teiste õigusharudega?
  • Loetle ühinguõiguse tähtsamaid allikaid
  • Selgita Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute süsteemi
  • Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamisi tunnuseid
  • täielik õigusvõime
  • osalisest õigusvõimest
  • organisatsiooniline ülesehitus
  • eraldatus oma liikmetest
  • iseseisev varaline vastutus
  • Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime?
  • Kes võib juriidilist isikut tehingutes esindada?
  • Kas äriühingu osanik või aktsionär võib olla samal ajal ühingu juhatuse liige?
  • Miks ei või juhatuse liige olla samaaegselt nõukogu liige?
  • solidaarne vastutus
  • Millised on äriregistri funktsioonid?
  • Millal on juriidilise isiku organi otsus tühine?
  • Kuidas toimub juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine?
  • Kuidas liigituvad juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustused?
  • üldised kohustused
  • konkreetsed kohustused
  • kuidas
  • Milles seisneb juhtorgani liikme hoolsuskohustus?
  • Milles seisneb juhtorgani liikme lojaalsuskohustus?
  • lojaalsuskohustus
  • Kes saab juriidilise isiku juhtorgani liikmelt nõuda tema kohustuste rikkumise korral kahju hüvitamist?
  • Miks peetakse äriregistrit kohtute juures?
  • Kes peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit?
  • Majandustegevuse registrit?
  • Eesti väärtpaberite keskregistrit?
  • konstitutsiooniline kanne
  • deklaratiivne kanne
  • Selgitage äriregistri kande õiguslikku tähendust
  • Mille poolest erinevad äriregistri registrikartoteegi A- ja B-osasse kantavad ühingud?
  • Miks?
  • Tutvu erinõuetega tegevusalade loeteluga ja too näiteid, milliste tegevusalade puhul on nõutav
  • tegevusluba
  • Keda loetakse äriseadustiku kohaselt ettevõtjaks?
  • Ettevõtte
  • Mis on tegevusluba? Mis on tegutsemisluba?
  • Ärinimi e firma
  • Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul?
  • Seega tuleks tähele panna, et ettevõtte üleminekuga
  • võib tegemist olla ka juhul, kui vara, mis lõppkokkuvõttes moodustab ettevõtte või selle osa, antakse
  • üle erinevatel aegadel ja jao kaupa
  • See tähendab, et ettevõtte ülemineku
  • eelduseks ei ole üleandja kogu majandustegevuse lõppemine, vaid oluline on tuvastada, et ettevõtte
  • omandajale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse ettevõtte üleandja lõpetas ja mida omandaja
  • jätkas
  • Kes on prokurist? Mille poolest prokuristi esindusõigus erineb juhatuse liikme esindusõigusest?
  • prokuristile
  • Kas füüsilisest isikust ettevõtja võib nõuda enda registreerimist äriregistris, kui tema käive ei ületa käibe
  • maksuseaduses sätestatud määra?
  • Mis on kontsern? Nimeta mõni käesoleval ajal Eestis tegutsev kontsern
  • Mis on filiaal?
  • Kas filiaali kohta avatakse äriregistris A- või B-osa registrikaart?
  • Kirjelda juriidilise isiku vabatahtliku ja sundlõpetamise aluseid. Too näiteid
  • Selgita, mida tähendab täisosaniku isiklik vastutus täisühingu kohustuste eest
  • Põhjenda, miks ei või riik osaleda täis- ega usaldusühingus
  • Milliseid andmeid peab sisaldama osaühingu asutamisleping? Põhikiri?
  • Millistele tunnustele peab vastama mitterahaline sissemakse?
  • Mis saab/ei saa olla mitterahaliseks sissemakseks?
  • Selgita osa võõrandamise korda
  • Mis on ostueesõigus?
  • Milline on osaühingu juhtimisskeem?
  • Millised on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed?
  • Mis hetkest algab ja millal lõpeb juhatuse liikme esindusõigus?
  • Millised on osaühingu juhatuse kohustused?
  • Millal kehtivad osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse piirangud kolmandate isikute suhtes?
  • Millal peab osaühingul olema nõukogu?
  • Kuidas toimub dividendide maksmine osaühingus?
  • Selgita peamisi erinevusi osa ja aktsia vahel
  • Selgita osa ja aktsia võõrandamise korra erinevusi
  • Mille poolest erinevad aktsionäri ja osaniku õigused?
  • Selgita aktsiaseltsi juhtimisskeemi
  • Kes ja kuidas saab piirata juhatuse ning nõukogu pädevust?
  • Mille poolest erineb juhatuse ja nõukogu pädevus?
  • Millised on juhtorgani liikme kohustused ja vastutus?
  • Kas, millistel tingimustel ja kelle ees vastutab aktsionär AS-ile tekitatud kahju eest?
  • Miks on osaühinguid üle kümne korra rohkem kui aktsiaseltse?
  • Selgita tulundusühistu peamist erinevust teistest äriühingutest
  • Selgita, miks võib olla vajalik äriühingute ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine
  • sünergia
  • Selgita, miks on ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral vajalik avaldada vastavasisuline
  • teade Ametlikes Teadaannetes
  • Milline on mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhimõtteline erinevus aktsiaseltsidest ning
  • osaühingutest?
  • Millised on mittetulundusühingute ja sihtasutuste peamised erinevused?
  • Milliste mittetulundusühingute kohta kehtivad eriseadused?
  • Kas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded omavad sarnaselt äriregistrile juriidilist
  • jõudu?
  • Kas mittetulundusühingu eesmärki saab muuta?
  • Miks ei või mittetulundusühingut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks?
  • Kui suur peab olema mittetulundusühingu algkapital?
  • Kas sihtasutuse eesmärki saab muuta?
  • Kas mittetulundusühing ja sihtasutus võivad tegeleda majandustegevusega?
  • Kas aktsiaselts saab olla mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks?
  • Kas mittetulundusühing saab olla aktsiaseltsi asutajaks?
  • Kellel on õigus muuta mittetulundusühingu põhikirja?
  • Kuidas toimub sihtasutuse juhtimine? Mittetulundusühingu juhtimine?
  • üldkoosolek
  • juhatus
  • Milline on mittetulundusühingu seaduslik esindusorgan?
  • Millised on mittetulundusühingu juhatuse liikmete õigused? Kas neid õigusi saab piirata? Kas piirangud
  • kehtivad kolmandate isikute suhtes?
  • Kes ja kuidas saab nõuda mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist?
  • Mis on vahet tavamenetlusel ja kiirmenetlusel?
  • Protsessi sammude kirjeldus
  • Millistel tingimustel on äriühingu asutamisel võimalik kasutada kiirmenetlust?
  • Selgita, mis on väline esindusõiguse piirang ja mis on sisesuhtest tulenev piirang? Too näiteid
  • väline esindusõiguse piirang
  • sisesuhtest tulenev piirang
  • Too näiteid tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest. Millist rolli mängib
  • antud mõiste äriühingute tegevuse puhul
  • Kirjelda äriühingu lõpetamise protseduuri
  • Mida tähendab konkurentsikeeld? Too näiteid
  • Mida tähendab konfidentsiaalsusnõue? Too näiteid
  • konfidentsiaalsuskohustus
  • JL vastutus ja vastutuse välistamine
  • Kuidas toimub täisühingu juhtimine?
  • Millised on peamised erisused täis- ja usaldusühingu vahel?
  • Millised on peamised erisused täisühingu ja osaühingu vahel?
  • aazio
  • emiteerimisel
  • Ülekurss
  • Mida tähendab piiratud varaline vastutus?
  • Selgita erisusi liht- ja eelisaktsia vahel
  • Vahetusvõlakiri
  • Mis on vahet aktsia nimiväärtusel, raamatupidamislikul väärtusel ja turuväärtusel. Too näiteid
  • Kirjelda osa ja aktsia pärimisega seonduvaid sarnasusi ja erisusi
  • Kirjelda dividendide maksmise korra sarnasusi ja erisusi osaühingu ja aktsiaseltsi puhul
  • Fondiemissioon
  • Mis on kahjumi katmiseks kapitali vähendamise lihtsustatud menetluse erisused?
  • vähendada
  • osakapitali vähendamine tavakorras
  • Millised äriühingud saavad piiriüleselt ühineda?
  • lepinguriik
  • Aga piiriüleselt jaguneda?
  • Omakapital koosneb järgmistest osadest
  • osakapital
  • ülekurss
  • kohustuslik reservkapital
  • muud reservid
  • eelmiste perioodide jaotamata kasum
  • aruandeperioodi kasum
  • osakapital
  • säilitamise
  • kohustus
  • vastutus
  • ja minimaalne
  • liikmete arv
  • juhtorgan
  • või k

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
doc
214
docx
75
doc
269
docx
48
docx
100
doc
194
pdf
46
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto