ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas arvutada summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide eest tasu ?
  • Millisest seadusandlikust aktist või määrusest lähtub Teie seisukoht esimeses küsimuses ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus
Kristel Kaseleht
ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö
Juhendaja : Monika Nikitina -Kalamäe
Tallinn 2010 SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1.2 Hüvitised, hüved...........................................................................................................16 1.2.1 Ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigushüvitis...................................................18 1.2.2 Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses.......................................20 2. ÜLETUNNITÖÖ TASUSTAMISE ERIJUHT .....................................................................22 2.1 Summeeritud tööajaarvestus ja selle korral ületundide tekkimine................................22 2.2 Ületunnitöö hüvitamine rahas.......................................................................................23 2.3 Tunnitasu leidmise meetodid kuutasu puhul.................................................................24 2.3.1 Esimene võimalus tunnitasu leidmiseks...............................................................26 2.3.2 Teine võimalus tunnitasu leidmiseks....................................................................27 3. HAIGUSHÜVITISE AVUTAMINE.....................................................................................31 3.1 Võimalused haigushüvitise arvutamiseks.....................................................................31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................40 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................44 Lisa 1 Tabel 3.......................................................................................................................46 Lisa 2 Eesti Ametiühingute keskliidu vastus.......................................................................47 Lisa 3 Autori koostatud selgitustaotlus ................................................................................49 Lisa 4 Sotsiaalministeeriumi vastus.....................................................................................50 SISSEJUHATUS
2009. a 1. juulil jõustus Eesti Vabariigis töölepingu seadus, mis muutis kehtetuks paljud seni kehtinud seadused ning tõi endaga kaasa hulgaliselt olulisi muudatusi tööaja ja erinevate tasude arvestuses. Koos töölepingu seadusega muudeti ka paljusid teisi seadusi, mis suuremal või vähemal määral on seotud töösuhetega. Väga olulise muutuse võrra täienes ka töötervishoiu ja tööohutus seadus. Käesolevas töös keskendutakse kahele suurele muutusele, mis ülalnimetatud seaduste muudatused endaga kaasa tõi.
Käesoleva töö autor töötab osaühingus Kinnisvarateenindus, mille põhitegevusalaks on koristus - ja heakorra teenuse osutamine. Teenust osutatakse üle Eesti erinevatele klientidele, kelle hulgas on nii riigi- kui eraettevõtteid. Seoses sellega omab firma väga erineva töökorraldusega objekte, mille tõttu on ka palga ja tööajaarvestus objektide lõikes väga erinev. Ühel objektidest peetakse ka summeeritud tööajaarvestust, kus tekkis vajadus ka ületundide eest tasu maksmiseks. Sellest lähtuvalt saigi töö autor ajendi teemat lähemalt uurida, ning välja selgitada, kuidas on õige antud olukorras käituda. Nii saigi käesoleva töö üheks eesmärgiks leida OÜ Kinnisvarateenindus jaoks sobivaim seaduslik meetod summeeritud tööajaarvestuse korral ületunnitasu arvutamiseks, kui tegemist on kuutöötasuga.
Lähemalt käsitletaksegi käesolevas töös summeeritud tööaja arvestust . Kajastatakse lähemalt, mis on summeeritud tööajaarvestus, millal ja kuidas tekkivad antud tööajaarvestuse korral ületöötunnid ja mis peamine, kuidas tekkinud ületunde hüvitada töötajale. Kuna summeeritud tööajaarvestuse rakendamine on pigem erand kui reegel, siis veel erandlikum on antud arvestuse korral ületundide tekkimine ja nende hüvitamine rahas. Kuna seadus on äsja jõustunud ja tegemist on ühe erandliku ja keeruka olukorraga, ei ole seadusandja suutnud näha ette kõiki üleskerkivaid nüansse ja üksikasju, samas aga peavad raamatupidajad antud olukorras hakkama saama ilma töötaja ja tööandja huve kahjustamata. Antud probleemide käsitlemisel on vaadeldud ja kirjeldatud reaalset olukorda, mis kerkis üles OÜ-s Kinnisvarateenindus ja lisaks asjatundjate arvamusele tuuakse välja ka töötajate seisukoht antud teemal.
Lisaks ületunnitöö tasustamisele keskendutakse käesolevast töös ka täiesti uuele ja Eesti
3 Vabariigis esmakordselt tööandjale kehtima hakanud kohustusele, ajutise töövõimetuse hüvitamisele (edaspidi ka haigushüvitis). Töö käsitleb endas haigushüvitise olemust, selle rakendamise vajadust ja kasutatavaid dokumente. Erilist rõhku pööratakse töös erinevatele haigushüvitise arvutamismeetoditele ja hüvitise kajastamisele raamatupidamise arvestuses. Põgusalt käsitletakse töös ka haigushüvitise mõju ettevõtte majandustulemustele ja riigipoolset huvi teada saamaks hüvitise mahtudest.
Kuna seaduse muudatustest ei ole möödas veel aastatki ja nagu selgub ka käesolevast tööst on küsitavaid ja mitmeti mõistetavaid regulatsioone, siis on töö teema hetkel aktuaalne ja samas ka vähe käsitletud. Seoses eeltooduga püütaksegi töö käigus selgusele jõuda erinevate arvestusmeetodite seaduslikkusest ja lähtuvalt ühest töölepingu seaduse alusprintsiibist- mõistlikkusest. Nimelt on uus töölepingu seadus seotud ja sõltuv Võlaõigusseadusest ning paljud küsimused on jäetud seaduseandja poolt nii öelda lahtiseks ehk siis töösuhte osapoolte kokkuleppida lähtuvalt mõistlikkuse printsiibist (pooltevaheline kokkulepe peab olema mõlemale poolele vastuvõetav ega tohi kumbagi osapoolt ebamõistlikult koormata).
Eesmärgi täitmiseks on töö autor läbi viinud küsitluse erinevates ametkondades, kes on seotud töötjõu ja palgaarvestuse küsimustega. Haigushüvitise maksmine on kohustuslik kõigile tööandjatele ja nii võib väita, et ei ole asutust, kus sellega kokku ei puututa, sellest tulenevalt on hüvitise maksmine ja arvutamine leidnud laialdast kõlapinda, mida aga ei saa öelda töös käsitletava teise teema kohta. Nagu eelpool mainitud , on summeeritud tööajaarvestus pigem erandlik juhus ja veel erandlikum on summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide hüvitamine rahas. Seega on nimetatud küsitluse läbiviimiseks koostatud teabenõude päringus väga täpselt kirjeldatud probleemi olemust ja palutud vastajate ametliku seisukohta antud küsimuses.
Esimeses peatükis käsitletakse üldisemalt tööajaarvestust, töö eest tasu maksmist, hüvitisi ja hüvesid ning nende maksmist töötajatele. Antud peatükis keskendutakse seadustele ja seal sätestatule. Tuuakse välja seadusest lähtuvalt tööaja mõiste ja sellest tulenevalt tööajaarvestusest. Tööajaarvestuse puhul keskendutakse konkreetsemalt summeeritud tööajaarvestusele ja ületunnitööle. Samuti toob töö autor välja tööajaarvestuse seose raamatupidamisega ning milleks on raamatupidajal vaja tööajaarvestust. Lühidalt kajastatakse ka erinevate tasude ja hüvede
4 arvestamist. Ühtlasi saame teada, kuidas kajastatakse erinevaid tasustamisi, hüvitisi ning neilt makstavaid ja kinnipeetavaid makseid ning makse raamatupidamisarvestuses. Hüvitistest tuuakse eraldi välja ajutise töövõimetuse hüvitis. Kuna tegu on tööandja jaoks täiesti uue kohustusega, täpsustatakse, millistel puhkude maksab nimetatud hüvitist tööandja ja millistel puhkudel Haigekassa.
Kui esimeses peatükis keskendutakse tööajaarvestusele üldisemalt, siis teises peatükis keskendutakse rohkem ületunnitööle. Eraldi tuuakse välja summeeritud tööajaarvestuse korral tekkivad ületunnid ja nende tasustamine. Siin peatükis püütakse vastust leida küsimusele, kuidas arvestada ületunnitasu, kui kasutatakse summeeritud tööajaarvestust ning töötaja põhipalk on töölepingus kokkulepitud kuutasuna. Nagu eelpool mainitud, kasutatakse töös ka reaalselt summeeritud tööajaarvestuse kasutamisel üleskerkinud probleemist OÜ-s Kinnisvarateenindus. Kahjuks on antud küsimus suhteliselt harukordne ja esineb mitmete sündmuste kokkulangemisel ning ei ole seetõttu ka laialdast kõlapinda leidnud. Töö autor on üritanud antud probleemi lahendamisel kaasata ka erinevaid ametkondi, kes on seotud tööandja ja töötaja vaheliste suhete reguleerimisega ja on loodud erinevate poolte huvide kaitseks (näiteks Ametiühingud seisavad töötajate õiguste eest ja Tööandjate Keskliit on loodud tööandja õiguste eest seismiseks).
Kolmandas peatükis keskendutakse ettevõtjate jaoks aga hoopis uuel kohustusel, nimelt sellele mis on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus endaga tööandjale kaasa toonud . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et alates muudatuse jõustumisest maksab tööandja töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuse neljandast kuni üheksanda päevani ehk siis viis kalendripäeva. Kui senini maksis haigushüvitist Haigekassa töövõimetuse teisest päevast ja erand juhtudel ka esimesest päevas, siis nüüd maksab Haigekassa haigushüvitist alates kindlustatu haigestumise üheksandast päevast. Esimesed kolm päeva on töötaja haiguslehel omal kulul ehk esimesel kolmel päeval töötajale hüvitist ei maksta. Muidugi kehtivad ka muudetud seaduse korral erandid ja ka nendest saab lugeda käesolevas töös. Peamiselt keskendutakse siiski kolmandas peatükis tööandja poolt makstava haigushüvitise arvutamisele. Nimelt kohustub Haigekassa haigushüvitise arvestamisel lähtuma ravikindlustuse seadusest aga tööandja poolt makstava hüvitise arvestuse kord on ära määratud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis omakorda näeb ette, et tööandaja peab hüvitise arvutamisel lähtuma töölepingu seadusest.
5 Kui summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide hüvitamisega rahas puudub praktiliselt igasugune kirjandus, siis haigushüvitiste maksmist on käsitletud väga laialdaselt ja ei ole vist ühtki raamatupidamisalast ajakirja, kus ei oleks avaldatud nimetatud teemal artiklit . Sellest hoolimata, ei ole haigushüvitiste arvestamisel kaugeltki mitte kõik selge ja arusaadav. Töö autor on võtnud eesmärgiks välja selgitada, milline hüvitise arvutamismeetoditest on õige. Kuna seaduste muudatustega ja just eriti uue töölepingu seadusega on tahetud pooltele anda nii öelda vabamad käed ja lasta neil oma vahel kokkulepetele jõuda, siis on tekkinud olukord, kus raamatupidajad on sunnitud olema mingil määral ka juristid .
6 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS
1.1 Töö, tööaeg ja töötasu
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on oma 2006. aastal antud töösuhte tingimuste alases soovituses nr. 1981 nimetanud töösuhte olemasolu määravate tunnustena seda, et:
· tööd tehakse teise poole juhiste kohaselt ja kontrollile alludes;
· töö tegemine hõlmab töötaja kaasamist organisatsiooni või ettevõttesse;
· tööd tehakse eranditult või peamiselt teise isiku kasuks;
· tööd tehakse töötaja poolt isiklikult;
· tööd tehakse kindlaks määratud tööajal või töökohal, mille on määranud teine, tööd telliv pool või mis on tööd telliva poolega kokku lepitud;
· töö tegemine on kestev ja jätkuv;
· töö tegemine nõuab töötaja kättesaadavust ja kohalolekut;
· töö tegemine hõlmab tööd telliva poole tööriistade, materjalide ja seadmete kasutamist;
· töö eest makstakse töötajale perioodiliselt tasu ning nimetatud tasu moodustab töötaja ainukese või põhilise sissetuleku;
· tunnistatakse kohustusi töötaja ees, näiteks: iganädalase puhkeaja ja iga-aastase puhkuse andmine või tööd telliv pool katab töötaja tööülesannete täitmiseks tehtud reiside kulud;
· töötajapoolne finantsilise riski puudumine. (14)
Seega on töösuhe, kui töötaja teeb tööd tööandja hüvanguks, kokku lepitud kohas ja aegadel , tööandja kulul ja saab tehtud töö eest perioodiliselt tasu. Töösuhe on kestev ning selle kohta sõlmitakse tööleping kirjalikult.
7 1.1.1 Tööaeg
Aeg, mis on eelnevalt kokku lepitud ja mille kestel tehakse tööd kokkulepitud kohas (töökohal) ongi tööaeg (tööaja korraldus). Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Töölepingu seaduses on kindlaks määratud tööaja normid ja piirangud.
Tööaja reguleerimisel on avalik huvi õigustatud töötaja tervise kaitse eesmärgi tagamiseks. Avalikes huvides ei ole määrata ega piirata töö tegemise aega ega muid lepinguosaliste eraõiguslikke kokkuleppeid. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks. Puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Kui töötaja on füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, vajab ta puhkeaega, vastasel juhul langeb ta tööstressi, mis süvenedes viib töötaja tervise halvenemisele ning läbipõlemiseni. Stressist põhjustatud töövõime langus toob kaasa ettevõtte tootlikkuse languse. Riigile toob see lisaks lisandväärtuse kasvutempo aeglustumisele kaasa täiendavad kulud tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemile. (14)
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) ehk 8 tundi päevas, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kui töölepingu sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku kohta või töö tegemise ajas, see tähendab, et töötaja tööpäevad ei ole ette kindlaks määratavad kuna töö tegemine toimub graafiku alusel ja töötaja võib ühel nädalal töötada rohkem tunde ja/või päevi kui teisel, on tegu summeeritud tööaja arvestusega. Summeeritud tööaja arvestuse korral võetakse arvestus- perioodiks pikem ajavahemik kui seitse päeva ja arvestatakse kokkulepitud tööaega arvestusperioodi lõpul. Oluline on, et töötaja tööaeg on kehtestatud (TLS § 46 lõige 1) või kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ning ei ületaks kokku lepitud tööaega. (14)
Töölepingu seadus näeb ette, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku ka pikemas tööajas, kuid tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Samas tööandja peab selliste kokkulepete alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust. (17 lk 28)
8 Samas tänapäeva majanduse olukorras tuleb liigagi tihti ette olukordi , kus seaduses etteantud tööajanormidest jääb väheseks. Seega kuulub tööaja hulka ka ületunnitöö. Praeguses majanduslanguse olukorras peab ettevõtte iga töötaja andma endast maksimumi, et tagada majandusüksuse edu ja jätkusuutlikus, see aga eeldab pikemaid tööpäevi kui töölepingu seaduses eeldatakse. Õnneks ei ole aga seadus paindumatu ja on mõeldud ka sellistele olukordadele. Töölepingu seadus sätestab ületunnitöö mõiste. Sarnaselt seni kehtinud õigusele on ületunnitööks üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud mingi erakorralise või ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus (13).
Ületunnitöö tegemine ei saa olla planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises igakordselt kokku leppida. (5) Seega tööandja saab töölepingu seaduse alusel ületunnitööd nõuda, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte või tegevuse eriliste asjaolude tõttu ning kui selle tegemist võib töötajalt oodata vastavalt hea usu põhimõttele (TLS § 44 lõige 4). Töötaja kaitse on tagatud kolme eelduse arvesse võtmisel:
1. Erilisteks asjaoludeks peetakse vaid neid asjaolusid, mida töösuhtes ei eksisteeri, ehk tegemist peab olema mingisuguse eriolukorraga, töölepingu seadus täpsustab, et eelkõige peetakse ületunnitöö tegemist õigustavaks olukorraks juhtumeid, kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks.
2. Ületunnitööd võib nõuda, kui selle tegemine on vajalik ­ vajalik on aga ületunnitöö ainult juhul, kui selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult.
3. Ületunnitööd võib nõuda vaid juhul, kui selle tegemist saab töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata ­ sisuliselt nõuab selline sõnastus tööandja ja töötaja huvide kaalumist, mille puhul saab ületunnitööd nõuda vaid juhul, kui tööandja huvid kaaluvad üles töötaja omad. (14)
Töölepingu seadus näeb ette tööaja lühendamist enne rahvuspüha ja riigipühi: uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevad tööpäevad on lühendatud kolme tunni võrra. Tööandja peab lühendama nimetatud rahvuspühale või riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva. Nimetatud päevadel tööpäeva mitte lühendamist tuleb käsitleda kui
9 ületunnitöö tegemist.
Töötundideks loetakse ka:
· aeg, mis kulutatakse töö ettevalmistamisele, tööriistade ja masinate ettevalmistamisele, hooldamisele ja puhastamisele ning tööajakaartide ja - aruannete täitmisele. · töökohal veedetud aeg, mille jooksul ei tehta tööd näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu; · puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid. (9)
Tegelike töötundide hulka ei kuulu:
· tasustatud töötunnid, mille ajal tööd ei tehta, näiteks tasustatav puhkus, riigipühad, haiguspuhkus jne;
· einestamiseks antavad ajad;
· aeg, mis kulub kodunt tööle tulekuks ja töölt koju minekuks . (9)
Tööandjal on kohustus pidada töötajate tööaja üle arvestust. Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood . Tööandja peab arvestama ka töötaja igapäevase puhkeajaga. Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületundidega ei tohi ületada 13 tundi. Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. (17 lk 28) Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad tunnid ehk 3 tundi). Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest.
Tööandjal on kohustus pidada tööaja üle arvestust, arvestust peetakse tööaja arvestuse tabelites . Tööaja arvestuse tabelid on ka üheks algdokumendiks raamatupidamises. Tööajatabelite alusel
10 arvestab ettevõtte raamatupidaja töötajatele töötasu ning koostab palgalehed. Nende alusel omakorda koostatakse koondpalgaleht ning raamatupidaja saab kajastada vajalikud andmed töötasu arvestuse, töötasudelt kinnipidamiste ja arvestatud maksude kohta ettevõtte raamatupidamise programmis.
1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine
Nagu eelnevalt mainiti on töösuhte üheks eelduseks , et töötaja saab tasu tehtud töö eest ehk töötasu. Seega on töötasu rahaline tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. Töölepingu seadus ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid (14). Seega töötasu koostisosades ja nende arvestamise põhimõtetes võivad pooled kokku leppida. Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruses nr 90 toodud töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Töölepingus tuleb töötasu ära märkida brutosummana, seda juhuks, kui seadusandja võtab nõuks muuta maksude ja maksete määrasid. Eelnevatel aastatel oli eeltoodud nõue mõeldud töötaja kaitseks, kuna mitmel aastal järjest langetati tulumaksu määra ja töötuskindlustusmakse määra. Majanduslangus tõi kaasa vastupidise efekti, sest riik oli sunnitud 2009. aastal tõstma töötuskindlustusmakse määra korduvalt.
Enamuses organisatsioonides moodustavad kulud palgale suure osa kuludest . Vastavalt iga ettevõtte palgasüsteemile võib töötaja töötasu kujuneda väga erinevatest komponentidest:
· (põhi)töötasu ­ põhiline hüvitus, mida töötaja töö eest saab;
· lisatasu ­ tasu mida makstakse tavalisest suurema pingutuse või tööpanuse eest, makstakse üldjuhul kokkuleppe alusel;
· preemiad ­ lisatasud, mida tööandaja maksab ühepoolse otsuse alusel vastavalt võimalusele või majandustulemustele.
Töötasu maksmisel võetakse aluseks järgmised näitajad:
· aeg ­ tasu perioodi (tunnitasu; kuutasu või muu seesugune) eest;
· tulemused ­ nii nimetatud tulemuspalk, harilikult määr müügikäibest või valmistatud toodete koguse ehk tükkide eest (niinimetatud tükitöö);
11 · aeg ja tulemused kombineeritult ­ väga levinud meetod näiteks müügitöötajate, maaklerite ja teiste tasustamisel.
Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, ravikindlustushüvitis, tööandja poolt makstavad toetused, nt. juubeli
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #1 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #2 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #3 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #4 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #5 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #6 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #7 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #8 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #9 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #10 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #11 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #12 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #13 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #14 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #15 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #16 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #17 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #18 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #19 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #20 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #21 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #22 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #23 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #24 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #25 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #26 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #27 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #28 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #29 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #30 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #31 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #32 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #33 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #34 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #35 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #36 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #37 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #38 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #39 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #40 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #41 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #42 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #43 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #44 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #45 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #46 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #47 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #48 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #49 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #50 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #51 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #52 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #53 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #54 ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE #55
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 177 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ariana Kaseleht Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Töös uuritakse lähemalt seduslikke ületunnitasu ja haigushüvitiste arvestus meetodeid.
raamatupidamine , töötasu , haigushüvitis , ületunnitöö

Mõisted

Sisukord

  • SISUKORD
  • Variant 1
  • Variant 2
  • Variant 3
  • Variant 4
  • päeva hüvits
  • päeva hüvitis
  • Kulud hüvitise maksmisel
  • Lang, K. Ületunnitöö ja tööaja piirang. http://raamatupidaja.ee/209477art/
  • Sotsiaalministeerium. Töö- ja puhkeaeg
  • %20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/index.html
  • Vastuseks selgitustaotlusele
  • _________________________________________________________
  • ZUSAMMENFASSUNG

Teemad

  • TALLINNA MAJANDUSKOOL
  • Täiskasvanute koolituskeskus
  • Kristel Kaseleht
  • ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE
  • ARVESTAMINE
  • Lõputöö
  • Juhendaja
  • Monika Nikitina-Kalamäe
  • Tallinn 2010
  • SISSEJUHATUS
  • TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS
  • Töö, tööaeg ja töötasu
  • Tööaeg
  • Töötasu ja selle kajastamine
  • Töötasu maksmise erijuhud
  • Hüvitised, hüved
  • Ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigushüvitis
  • Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses
  • ÜLETUNNITÖÖ TASUSTAMISE ERIJUHT
  • Summeeritud tööajaarvestus ja selle korral ületundide tekkimine
  • Ületunnitöö hüvitamine rahas
  • Tunnitasu leidmise meetodid kuutasu puhul
  • Esimene võimalus tunnitasu leidmiseks
  • Teine võimalus tunnitasu leidmiseks
  • 86
  • 42
  • Summeerimise
  • periood
  • Kvartali keskmine
  • tunnitasu
  • perioodi viimase
  • kuu tunnitasuga
  • Keskmine
  • tunnitasu aastas
  • HAIGUSHÜVITISE ARVUTAMINE
  • Võimalused haigushüvitise arvutamiseks
  • Variant 1. Üldkord
  • Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine
  • Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord
  • Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod
  • Võrdlus ja analüüs
  • päeva hüvits
  • päeva hüvitis
  • töötuskindlustusmakse
  • kokku
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD ALLIKAD
  • Lisa 1 Tabel 3
  • äär
  • ööva
  • Lisa 2 Eesti Ametiühingute keskliidu vastus
  • arvestusperioodi normtunnid
  • arvestusperioodi
  • töötasu tunnimäär
  • 31
  • Lisa 2 (2) Eesti Ametiühingute keskliidu vastus
  • 65
  • Lisa 3 Autori koostatud selgitustaotlus
  • Selgitustaotlus
  • Lisa 4 Sotsiaalministeeriumi vastus
  • Lisa 4 (2) Sotsiaalministeeriumi vastus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
pdf
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- loengukonspekt raamatupidamise alused
37
docx
Praktiline raamatupidamine
29
docx
Raamatupidamise aruanne
19
doc
Raamatupidamine III kursus
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
384
pdf
TÖÖLEPINGU SEADUS
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !