ÜLESANNE III KLAMBER (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei liidetud osa 4 ?
 
Säutsu twitteris

Arvutigraafika   I   
ÜLESANNE  III   Klamber  
 
Uued  käsud
COLOR   lk. 23 
DONUT  lk. 33  
FILL  lk. 38 
EXPLODE  lk. 35 
LINEWEIGHT  lk. 71 
PEDIT lk. 51 
PLINE  lk. 39 
 
 
 
Klambri  eestvaade  
Joonetada klambri   eestvaade. Kontuurjoonte laius  2 mm,  telg - ja kriipsjooned  joonestada  
vastavalt  0,5  ja  1  mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, 
 
Selle töö tegemise  võiks jagada järgmisteks  osadeks :   
a)  telgjoonte  joonestamine ;  
b)  abijoonte joonestamine;  
Töö  3 Klamber 

 
c) kontuurjoonte kandmine joonisele. 
 
kusjuues igal  joonestamise  astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui 
ka  tähenduse  järgi.  Kõige  otstarbekam  on  selisel  juhul  jaotada  joonis  erilisteks  üksikosadeks, 
mis  üheskoos  annavadki  nagu  „kokkuklapitud”  kujutise.  Lihtsaim   moodus   selleks  on  kihtide 
kasutamine, nagu me ka eelmises töös tegime.  
 
Abijooned  –  abijoonte  jaoks;  soovitatav  on  selle  kihi  värvuseks  anda  selgelt 
tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; 
 
Kontuur  – kontuurjoontele; jooneliik Continous; 
 
Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik  CENTERsee on esialgu  kasutatavaks kihiks 
 
 
Kihtide kujundamse aken, käsuga  LAYER on seadistatud vajalikud kihid 
 
 
 
Loomulikult on vaja eelnevalt kasutaa käske   UNITS ja  LIMITS (milleks?) 
 
Esimesena  on  kasutatavaks  kiht  –    Teljed.  Valime  suurema  ringjoone   keskpunkti  
joonestusvälja  keskpunkti  lähedale,  näiteks    nii,  et    punkt    A  (210,150)    ja  väiksema  ringi 
keskpunktiks on siis algandmete järgi punkt  B (210, 55): 
Töö  3 Klamber 

 
A
B
 
Kiht  Teljed  
 
 
Pärast  telgjoonte  joonestamist  lukustame  kihi    Teljed  (seda  oleks  võinud  teha  kohe, 
enne  joonestamise  alustamist,  sest  lukustatud  kihti  saab  ju  teatavasti  juurde  joonistada)    ja 
muudame kasutatavaks kihi  Abi. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Töö  3 Klamber 

 
 
Käsku  CIRCLE  kasutame kauguse mõõtmise abivahendina  kui  „sirklit”, seega käsuga 
CIRCLE  joonestatud    vastava   raadiusega   ringjoonte  lõikepunktid    püstteljega  asuvad  rõhtsat 
teljest   kaugusel  15  ja 39 mm,  
5
1
R
R39
A
B
 
 „Sirkliringid” raadiustega 15  ja 39 mm 
 
 
Joonestame  nende  abiringide  ja    püsttelje  lõikepunktidest    rõhtsad  120  mm 
pikkused  jooned  mille    algpunktid    leitud:    INT  abil  ja  lõpp-punktideni    @-120,0   
(miinusmärk kauguse ees, sest joon läheb vastu X-koordinaadi positiivset suunda),  
 
Töö  3 Klamber 

 
120
5
1
R
R39
A
B
 
 
 
Edasi joonestame 120 mm pikkused püstjooned 30 mm kaugusele  püst -teljest:,  
R30
A
B
 
 
Nüüd joonestada sise- ja välis-abiringid (R=54 ja R=80.25 mm)   ning väikese ringi Ø27 
mm,  keskpunktiga    B,  (sellele  joonisele  on   kantud   ka  joonise  iseloomulikud  punktide  tähised  
edaspidisteks asukohtade  määramiseks ): 
Töö  3 Klamber 

 
4
5
R
80,25
R
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
R1
H
3,5
 
Abijooned ja tähised on omal kohal 
 
 
Muudame  nüüd  kasutatavaks  kihi    Kontuur    ja    alustame  liitjoonega  kontuurjoonte 
joonestamist.  Alustame näiteks punktist  D, kasutades punkti asukoha täppismääramist joonise 
geomeetria   alusel  –  käsu    OSNAP  alamkäske    END,    INT    ja    CEN,  mis  tuleb  eelnevalt 
seadistada  järgmisel moel:.  
OSNAP  
Töö  3 Klamber 

 
 
 
Punkti  asukoha  täppismääramise  seadistamise   aknal   klõpsame  väljal  [  Clear  All  ]  ja 
teeme „linnukesed ruutu”  järgmiste ridade ette:  
Endpoint,  Center  ja  Intersection   
 
Sihiku suuruse määrame käsuga 
APERTURE    
 
↵ 
Oleme sellega nõus.  
 
Kontrollime, kas OSNAP on sisse lülitatud – vajutame [ F3 ]  ja kui käsureale ilmus teave 
, tähendaski see, et punkti asukoha täppismääramine joonise geomeetria alusel 
oli kasutusel, aga nüüd enam ei ole. Vajutame uuesti [ F3 ]  ja nüüd ilmub sinna käsu OSNAP 
sisselülitatust kinnitav teade käsureale 

 
Kutsume välja käsu PLINE 
 
Töö  3 Klamber 

 
 
viime  kursori  risti    punkti    D  juurde  rigjoone  ja  rõhtjoone  DM  lõikumise  lähedale,  kuni 
lõikumise kohale ilmub väike kaldrist, mis näitab et see asukoht on täpselt leitud                                              
{punkt D┐ 
 
 
Arvuti teavitab senise kasutusel olnud  joone  laiuse  (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse 
ühe   piksli   laiusena,  kuid    joonele  võib  anda  ka  väiksemaid  matemaatilisi   laiusi )  ja   soovitab  
sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik.  
 
teeme valiku  joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul  või klõpsama väljal 
 
 
näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame  2
 
 
NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- 
kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud.  
 
Seadistaud lõigu lõpplaiuse väärtus laius kehtib kuni selle järgmise muutmiseni. 
 
 
Kuna joonestame ühtlase laiusega liitjoont,  vaastame 
 
        
(oleme nõus arvuti poolt  pakutud  lõpp-laiusega) 
 
Arvuti küsib  liitjoone järgmist punkti   – viime kursori risti  punkti   juurde ja kui sinna 
ilmub  joone lõpp-punkti tähistav punane ruuduke, klõpsame uuesti, seega on liitjoone esimene 
osa  DM  joonestatud,  
 
Töö  3 Klamber 

 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
ja arvuti küsib uuesti järgmist punkti 
 
Vastame kursori viimisega punkti   ja siis punkti  juurde, iga kord, kui punkti juurde 
tekib  kas  punane  ruuduke  joone  kõpp-punkti  tähisega  (punkt    L)    või  ristike  joonte  lõikumise 
tähisega  (punkt  K) , klõpsame  
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Töö  3 Klamber 

 
 
Kaarja  osa    KJ    joonestamiseks  teeme  valikureast  kaarja  liitjoone  osa  joonestamise 
alamprogrammi  väljakutsumiseks valiku   A 
 
 
Liitjoone kaarja osa joonestamise  valikud
 
 
joonestame kaare keskpunkti järgi – kaare keskpunkti valiku  CE 
 
 
 
millele  vastuseks  viime kursori risti  punkti   juurde nii et telgjoonte lõikepunkti ilmuks 
punane  ringike,  mis  näitab,  et    ringi  või  kaare  keskpunkt  on  arvesse  võetud,  valik  kinnitada 
klõpsuga (ringike kaob) ja arvuti küsimusele 
 
 
vastusena viia kaare lõpp-punkti näitamiseks kursori ristike punkti  juured, sinna ilmub 
punane  ristike,  nii  võime  teha,  sest  liitjoone  kaarjas  osa  joonestatakse  „vaikimisi”  vastu 
kellaosuti  liikumise suunda. 
Töö  3 Klamber 
10 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 (selleks momendiks, kui arvuti on lõpetanud kaare  KJ  joonestamise,  
ei kuvata enam ringikest ja ristikest) 
 
 
Nüüd  on  vaja  välja  minna  kaare  joonestamise  alamprogrammist  sirglõigu  joonestamise 
alamprogrammi, selleks teeme valiku  L või klõpsame 

 
 
 
ja üksteise järgi joonestatakse sirglõigud  JH  ja  HG  (automaatselt END  abil) ning  GF 
lõpetame  INT abil  
Töö  3 Klamber 
11 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
Kaar    FE    joonestatakse  kas  samuti  kui  kaar  KJ,  s.t.  minnakse  kaare  joonestamise 
alamprogrammi valikuga 
A     
 
 
ja joonestada kaar keskpunkti  A  (CEN)  ja lõpp-punkti E  (END)  abil. Teine võimalus 
on joonestada  „kaar läbi kolme punkti”,  selleks vastame 
↵  
 
 
võttes kaare teiseks punktike suurema ringjoone ja  telgjoone lõikepunkti (kas rõhtsa- või 
siis  püstise  telgjoonega).  Kõikidel  juhtudel  on  vaja  kaare  lõpp-punktiks  anda  punkt      
(automaatse INT abil). 
 
ja siis viia kursori  rist  sinna, mida soovitakse kaare teiseks punktiks kasutada, joonis  
Töö  3 Klamber 
12 
 
Kaare 
Kursor
vahekujutis
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
Kaare   FE  vahekujutis, kui tema teiseks punktiks anti suure ringjoone ja rõhtsa telje  lõikepunkt   
 kaare vahekujutis (jooniel kitsa  joonega )  tragitakse koos kursoriga punktini E
 
 
P
E
N
C
A
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Väljume kaare joonestamise alamkäsust 
L   
Töö  3 Klamber 
13 
 
 
ja joonestame tavalisel moel (INT  abil) liitjoone sirglõigud   EP,  PN  ja  NC:   
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
Sisemise pika kaarjoon  CQD  joonestada "läbi kolme punkti", s.t. teeme valiku  
"joonestamine  läbi  teise  punkti"    teise  punkti  Q, 
.  Kursori  jõudmisel  punktini  
D    ja  selle  leidmise  tähise  ilmumisel    klõpsame  kaks  korda  –  esimene  klõps  –  punkti     
määramine ja teine – käsust väljumine. 
 
 
Töö  3 Klamber 
14 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Sisemise  kaare  DQC  joonestamine  „keskpunkti  ja  lõpp-punkti”  järgi  viiks  valele  olekule,  sest 
liitjoone  kaare  joonestamise  "vaikimisi"  ehk  positiivne  suund  on    „vastu  kellaosuti  liikumise 
suunda” (ccw). 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Töö  3 Klamber 
15 
 
 
On  jäänud  väikese  ringjoone  joonestamine,  mille  joonestamiseks  kasutame  seibi 
(rõngeli) joonestamise käsku DONUT.  Arvestades joone laiust 2 mm ja ringi Ø27 mm, seega  
on  rõngeli  siseläbimõõt  25,    ja  välisläbimõõt    29  mm,  sisestame  need  arvud  rõngeli 
kujundamise käsku 
 
 
 
 ja keskpunktiks valime punkti  B  ja kohe pärast rõngeli paigaldamist teeme käsust väljumiseks 
tühivaliku   ↵   
 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
  
Töö  3 Klamber 
16 
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
Kiht Abi on sellele ja järgmistel joonistel külmutatud. Kriipsjoonega on  näidatud  aken, mida 
suurendame jooniselt: 
 
 
 
Arvuti  küsib  suurendusakna  diagonaalide  otspunkte  ja  punktide    E    ja    C    ümbrusest 
suurenduse tulemus: 
E
C
 
Suurendusel punktide  E  ja  C lähikonnast   on näha liitjoone sirge ja kaarja osa 
ühenduskohtades iseloomulikud  „kidad”, mille kaldpind on suunatud kaare keskpunkti. 
 
Töö  3 Klamber 
17 
 
 
Kidadest  lahtisaamiseks  on  vaja  liitjoone  üksikosad  –  kaared  sirglõikudest  lahutada  – 
esmalt     rakendada  käsku  EXPLODE  kogu  liitjoone  kohta  (jaotab  selle  nullilise  laiusega 
üksikosadeks): 
 
  
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
Kontuurjoon  pärast  töötlemist  käsuga  EXPLODE.  Liitjoon  ,  nagu  iga  jaotatav  objekt 
jaotub käsu EXPLODE tulemusena üksikuteks osadeks – sirglõigud ja ringikaare jupid, kaob ka 
liitjoonele  iseloomulik  joonelaius.  Arvuti  soovitab  küll,  et   käsk    UNDO   (käsu  "tagasivõtmine") 
taastab eelnenud olukorra. 
 
 
 
 
Otstarbekaim on kasutada liitjoone korrastamise käsku PEDIT: 
 
 
Tegime  valiku 
  kuna  oli  mitu  üksikosa,  mida  kõiki  tahame  ühe  korraga 
töödelda.  Valime  kõik üksikosad  kas  "punkt   joonel "  või   aknaga   (kui  kiht  TELJED  on  eelnevalt 
välja lülitatud) 
Töö  3 Klamber 
18 
 
 
 
Pärast objektivalikut küsib arvuti luba nende üksikosade muutmiseks liitjoone osadeks: 
 
    
 
 
Valikuga  
 muudame nende  laiused  esialgseiks:  
 
    
 
P
E
N
C
A
Q
D
M
L
K
J
F
B
G
H
 
 
 
 
 
Valikueas  nägime,  et  arvuti  pakkus  erinevaid  edaasise  töötlemise  võimalusi.  Kutsume 
välja  uuesti,  käsu  PEDIT  /  M    (  kaldkriips  näitab,  et  töötame  käsu  PEDIT  alamprogrammiga 
(valikuga) M  – mitu liitjoont  – ja valime liitjoone sirge ja temaga külgneva kaarja jupi punkti  C 
lähikonnast,  edasi    valime  kokku  ühendamis 
,  ja  arvuti  küsib:  kui  kaugeil  võivad 
üksikosad üksteisesst olla: 
Töö  3 Klamber 
19 
 
 
 
    (jupid on üksteisega vahetult kontaktis). Tulemus väljasuurendusel 
 

 
 
E
C
 
 
Liitjoone  lõikude  ühenduskohad  pärast      nendele  lõikudele   esialgse   laiuse  andmist 
käsuga PEDIT / W. Punkti  E juures on naaberlõigud ühendatud  PEDIT / J abil ja „kida” tekkis 
uuesti, kuna punkti  juures ühendamist ei tehtud ja kida ka ei olnud...     
            
             NB! „Kidasid” ei teki kunagi, kui joonestada liitjoon nullilise laiusega ja paigitada ta kihti, 
millele  on  antud  vajalik  joonejämedus  –  LINEWEIGHT.  Kahjuks  on  aga   selliselt   võimali 
joonestada vaid  kuni 2.11 mm  laiusi jooni: 
Töö  3 Klamber 
20 
 
 
Suurendus   punktide   ja   lähikonnast, kui klambri kontuur on joonestatud nullilise laiusega 
liitjoonega ja  kihile  KONTUUR on antud joonejämedus 2 mm. 
 
 
 
See,  kuidas  klambri  vasakule  poolele  joonestada  ja  tähistada    ava  (kiht 
Kriipsjooned) , jäägu igaühele iseseisvaks lahendamiseks. 
    
 
Klambri aksonomeetriline kujutis 
Pange tähele, et telgjooned lõikuvad igal pool kriipsude kohalt! Kahjuks „ei oska arvuti seda ise 
alati teha ja pea-aegu alati on vaja käsuga LTSCALE  või  CHANGE  / P / S arvutit „järele 
aidata” 
Töö  3 Klamber 
21 
 
 
 
 
 
Lisad. 
 
 
 
*   
 
*   
 

COLOR - värvuse seadistamine 
   
Värvuse  muutmiseks  klõpsata  värvust  näitaval  ruudukesel  ning   avaneb   aken   Select  
Color, millel on kolm valikukaarti,   nendest  on esialgu avatud kaart Index Color,  millelt saab 
valida 256 värvust. Samuti toimub värvuse valik ja muutmine käsus LAYER  
 
 
 
Värvuse seadistamise vestlusakna Select Color   kaart Index Color, 
millel on valitud kuuendast reast kümnendas veerus  sinakas -roheline värvus , valiku asukoht 
näidataks  ruudukesega. 
 
Töö  3 Klamber 
22 
 
Selgitused  vestlusakna Select Color kaardile Index Color
AutoCAD  Color Index ( ACI ) –  klõpsamisega saab valida  ühe sealtoodud 255-st värvusest,  
   
kas ülemiselt väljadelt (240 värvust) või alumistest ribadest; valitud värvuse ala  on siis  
   
ümbritsetud  ruuduga ; 
Index color:  –  tuuakse  värvuse järjekorranumber; 
Red,  GreenBlue  –  kolme põhivärvuse (punane, roheline, sinine) küllastatuse aste  
 
 (255 = 100%); 
Color:    värvuse  number  või  nimetus  (siis  kui  valiti  alumisest   pikemast  jadast,  kus  paiknevad 
 
teistest värvustest „võrdsemad” värvused): 
 
   
1 – Red – punane 
 
2 – Yellow – kollane 
 
3 – Green – roheline 
 
4 – Cyan – helesinine 
 
5 – Blue – tumesinine 
 
6 – Magenta – violett 
   
7 – White – kas valge (kui joonestusväli on tume) või must (kui joonestusväli on hele): 
 
 
Alumisest lühemast jadast saab valida ühe kuuest halltooni   heleduse  väärtusest. 
   
Klõpsamised  väljadel  [  ByLayer  ]  või  [  ByBlock  ]  muudavad  valitud  värvuse  omaseks 
kas kihile või kujundatavale plokile. 
 
Värvuse võrdluse ristkülikud: 
 
 tagaplaanil senine värvus, 
     – eesplaanil – uus, äsjaseadistatud värvus. 
 
          Teisi  valikukaarte  –  True  Color  ja  Color   Books   kasutatakse  siis,  kui  soovitakse 
kasutada kõiki AutoCAD poolt pakutavaid värvuste seadistamise võimalusi. Nendes värvustes 
võib iga põhivärvuse – kollane,  punane,  sinine –  küllastatus  esineda tasemel 0 ... 255 (kus 
255  =  100%)    mis  tähendab  et  värvitoonide  üldarv  on  kokku  16,777,216  (ilmselt  üle  pakutud, 
sest  ka  kõige  teravamgi  silm  suudab  eristada  vaid  umbes  paarsadatuhat  erinevat  värvitooni). 
Peale  selle  on  võimalik  ette  anda  ka  värvuste  heleduse,  metallik-värvidele  iseloomulikke 
omadusi, kirgastust, pastellsust jne. Kui  kaardilt  Select Color on valitud mingi värvus, siis saab 
seda värvust seadistada edasi veel kaardiga True Color, klõpsamisega vastaval sakil:  
Töö  3 Klamber 
23 
 
 
Kaart True Color 
 
 
 
Kaart True Color, liuguri nihutamisega allapoole on  suurendatud  värvuse küllastataust 
 
Töö  3 Klamber 
24 
 
 
Kaart True Color, ristikese  nihutamisega vasakule on muudetud värvust kollakamaks 
 
 
 
 
Kaart True Color, ristikese  nihutamisega vasakule on muudetud värvust violetsemaks 
 
Töö  3 Klamber 
25 
 
 
  
Kaart True Color, ristikese nihutamisega allapoole on halvenenud värvustooni puhtust  
 
 
Selgitused vestlusakna Select Color kaardile True Color: 
Hue  –   värvitoon ,  värvus;  seadistada  saab  topeltristi  nihutamisega  ( hiire   abil)  suurel  värvuste 
 
valimise  väljal  (klõpsata  ristil,  hoida  hiire  vasak  sõrmis  vajutatuna  ja  siis  nihutada  risti 
 
rõhtsuunas – kui nihutada vasakule, siis liigutakse spektri pikemalainelise (punasemaks) 
 
suunas;  paremale  –  lühemalainelise    (sinisemaks)  suunas.  Lubatud  piirid:    0  (  rist 
 
vasakul)  . . . 360 (rist paremal). 
Saturation  –    värvitooni   puhtus   –  kuidas  on  põhivärve  omavahel  segatud:  rist  ülespoole  – 
 
värvus muutub “puhtamaks” , allapoole – värvusele lisanduvad teised varjundid. Lubatud 
 
piirid:    0  (rist  alaserval,  värvused  kõige  enam  “määrdunud”)  .  .  .  100  (rist  ülaserval, 
 
värvused kõige puhtamad). 
Luminance – värvuse kirgastus (heledus); seadistatakse liuguri nihutamisega kitsal väljal üles-
 
alla. Lubatud piirid:  0 ( liugur  alaserval, tumedaim) . . . 100 (liugur ülaserval, heledaim). 
 
         Eeltoodud omadusi saab valida veel vastavatel väljadel liugur-nooltga, kui klõpsata sakil 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÜLESANNE III KLAMBER #1 ÜLESANNE III KLAMBER #2 ÜLESANNE III KLAMBER #3 ÜLESANNE III KLAMBER #4 ÜLESANNE III KLAMBER #5 ÜLESANNE III KLAMBER #6 ÜLESANNE III KLAMBER #7 ÜLESANNE III KLAMBER #8 ÜLESANNE III KLAMBER #9 ÜLESANNE III KLAMBER #10 ÜLESANNE III KLAMBER #11 ÜLESANNE III KLAMBER #12 ÜLESANNE III KLAMBER #13 ÜLESANNE III KLAMBER #14 ÜLESANNE III KLAMBER #15 ÜLESANNE III KLAMBER #16 ÜLESANNE III KLAMBER #17 ÜLESANNE III KLAMBER #18 ÜLESANNE III KLAMBER #19 ÜLESANNE III KLAMBER #20 ÜLESANNE III KLAMBER #21 ÜLESANNE III KLAMBER #22 ÜLESANNE III KLAMBER #23 ÜLESANNE III KLAMBER #24 ÜLESANNE III KLAMBER #25 ÜLESANNE III KLAMBER #26 ÜLESANNE III KLAMBER #27 ÜLESANNE III KLAMBER #28 ÜLESANNE III KLAMBER #29 ÜLESANNE III KLAMBER #30 ÜLESANNE III KLAMBER #31 ÜLESANNE III KLAMBER #32 ÜLESANNE III KLAMBER #33 ÜLESANNE III KLAMBER #34 ÜLESANNE III KLAMBER #35 ÜLESANNE III KLAMBER #36 ÜLESANNE III KLAMBER #37 ÜLESANNE III KLAMBER #38 ÜLESANNE III KLAMBER #39 ÜLESANNE III KLAMBER #40 ÜLESANNE III KLAMBER #41 ÜLESANNE III KLAMBER #42 ÜLESANNE III KLAMBER #43 ÜLESANNE III KLAMBER #44 ÜLESANNE III KLAMBER #45 ÜLESANNE III KLAMBER #46 ÜLESANNE III KLAMBER #47 ÜLESANNE III KLAMBER #48 ÜLESANNE III KLAMBER #49 ÜLESANNE III KLAMBER #50 ÜLESANNE III KLAMBER #51 ÜLESANNE III KLAMBER #52 ÜLESANNE III KLAMBER #53 ÜLESANNE III KLAMBER #54 ÜLESANNE III KLAMBER #55 ÜLESANNE III KLAMBER #56 ÜLESANNE III KLAMBER #57 ÜLESANNE III KLAMBER #58 ÜLESANNE III KLAMBER #59 ÜLESANNE III KLAMBER #60 ÜLESANNE III KLAMBER #61 ÜLESANNE III KLAMBER #62 ÜLESANNE III KLAMBER #63 ÜLESANNE III KLAMBER #64 ÜLESANNE III KLAMBER #65 ÜLESANNE III KLAMBER #66 ÜLESANNE III KLAMBER #67 ÜLESANNE III KLAMBER #68 ÜLESANNE III KLAMBER #69 ÜLESANNE III KLAMBER #70 ÜLESANNE III KLAMBER #71 ÜLESANNE III KLAMBER #72 ÜLESANNE III KLAMBER #73 ÜLESANNE III KLAMBER #74 ÜLESANNE III KLAMBER #75 ÜLESANNE III KLAMBER #76 ÜLESANNE III KLAMBER #77
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 77 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarisG Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

566
pdf
ÜLESANNE I PINNATÜKK
80
pdf
ÜLESANNE IV KANN
53
doc
AutoCad I
184
pdf
Arvutigraafika I TIHEND
56
doc
Autocad II
575
docx
Nimetu
1072
pdf
Logistika õpik
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !