kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. Tingituna joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni (telgjooned, pidevjooned ja siis veel: sirglõike, ringjooni ja ringi kaari) oleks ilmselt otstarbekas need joonise osad paigutada igaüks oma iseloomu järgi omaette „sahtlitesse” põhimõttel „iga rodu oma kodu”. AutoCAD teeb seda nii, et joonis valmistatakse kihilisena, täpselt nii negu tegi seda veel hiljuti kolmekihiline värvifilm (sellele olid väljast suunaga sissepoole järgmised kihid: kaitsekiht, sinisetundlik kiht, siniseid kiiri filtreeriv kiht, rohelisetundlik kiht, punasetundlik kiht ja film ise; seejuures oli iga kiht oma naabrist eraldatud veel ühe-kahe vahekihiga: filmil oli siis korraga kolm kujutist – punane, roheline ja
J F B G H Kontuurjoon pärast töötlemist käsuga EXPLODE. Liitjoon , nagu iga jaotatav objekt jaotub käsu EXPLODE tulemusena üksikuteks osadeks – sirglõigud ja ringikaare jupid, kaob ka liitjoonele iseloomulik joonelaius. Arvuti soovitab küll, et käsk UNDO (käsu "tagasivõtmine") taastab eelnenud olukorra. Otstarbekaim on kasutada liitjoone korrastamise käsku PEDIT: Tegime valiku kuna oli mitu üksikosa, mida kõiki tahame ühe korraga töödelda. Valime kõik üksikosad kas "punkt joonel" või aknaga (kui kiht TELJED on eelnevalt välja lülitatud) Töö 3 Klamber 18
Näide 4 20 Abikolmnurga kujundus – sama suur kui suur nool Vastus (arvuti ei lisa ühikuid mõõtarvu lõpu): a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala = 7774 mm2; b) väliskontuuri pikkus a = 388 mm; c) ülemiste kolmnurkade pindalad kumbalgi = 64 mm2; d) abiringjoone raadius R.= 25.55 mm (kuigi ISO nõuab koma, aga AutoCAD – punkt ) Joonestamise lõpetamiseks ja joonisest väljumiseks võib kasutada ka käsku QUIT. Seejuures joonist ei salvestata ja pärast viimast salvestust joonisele juurde joonestatu võib kaduda. Üldiselt on arvuti küllaltki inimsõbralik ja ei tee eriti pahandusi, aga... QUIT ↵ Võib esineda kaks juhtumit: 1) Kui pärast viimast salvestust pole joonisel midagi muudetud, väljutakse kasutatavast AutoCAD-joonisest mingit teavet toomata
Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi W (Window) suurendus etteantud piirkonnast 2 GRID mõõduvõrgustiku kuvamine See käsk võimaldab luua punktihulka, mis meenutab võrgusõlmi. On ilmselge, et ruudulisele paberile on eskiisi kergem joonistada kui valgele paberile. Käsuga GRID kaetakse joonestusväli kogu esialgses ulatuses täppidest koosnevate rõht- ja püstjoontega ehk koordinaatvõrgustikuga. Kui kirjutada käsuribale: GRID Kuvatakse tekst Specify grid spacing or [ON/OFF/Snap/ Aspect] Valikuvõimalused on: Spacing(x) võresamm kasutatud ühikutes, vaikimisi senikasutatud samm
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate .
KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS
pukseerima hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga) avanev hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti füüsiline osa - ketta-, flopi-, CD-, DVD-seade või muu. Hiire topeltklõps töölaual või kaustaaknas oleval ikoonil avab sellega seotud programmi- või kaustaakna. Kasutaja võib
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 100
programmis.
Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on
pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
· Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Kui Te soovite lahtri sisu või ridade või veergude formaati muuta, siis tuleks vastav osa ära märgistada ja seejärel valida formaadi muutmise käsk. Format menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtri(te) formaadi muutmine · Column - veer(g)u(de) formaadi muutmine · Row - rea (ridade) formaadi muutmine · Sheet - töölehele uue nime andmine; töölehe peitmine ja uuesti näitamine · Auto Format - võimalus muuta tabelit juba olemasoleva kujundusega tabeli sarnaseks (muudetakse tabeli kujundust) · Style - saab defineerida stiile, kuidas andmeid lahtrites näidatakse
kasutatavaid programme. Klõpsake nuppu Start, käsku Kõik programmid, leidke menüüst vastav programm, klõpsake ikooni ning lohistage see töölauale. Nii luuakse teie programmi jaoks otseteeikoon. Aknad Kõik, mida saate arvutis teha, toimub raamides, mida kutsutakse akendeks. Kui mõistate akende toimimise põhimõtteid, on nendega töötamine lihtne. Otsetee Menüü Start d Ikoon Tegumirib aolekuala Nupp Start Tegumiriba, mille nupud tähistavad minimeeritud aknaid 3 Akna nime tuvastamine Akna avamisel ilmuvad faili ja programmi nimi akna ülaosas asuval tiitliribal. Akna kuju muutmine
märgistatud. Teksti kopeerimine ja teisaldamine : Sageli on vaja samas dokumendis sisestada sarnast teksti, samuti on mõnikord vaja kopeerida teksti ühest dokumendist teise (dokumendid võivad asuda isegi erinevates programmides). Et mitte seda teksti käsitsi uuesti sisestada, on loodud võimalused teksti kopeerimiseks ja ümbertõstmiseks: Teksti teisaldamine: Märgistada tekst, mida soovite ümber tõsta: 1. valida Edit menüüst käsk Cut või klõpsutada nupul või klõpsata paremale hiirenupule ja valida seal tekkinud menüüst Cut; viia kursor kohta, kuhu Te soovite antud teksti panna; Valida Edit menüüst käsk Paste või klõpsutada nupul ; 2. klõpsata märgistatud tekstiosal ja lohistada see soovitud kohta (teisaldamiseks teise dokumenti tuleb lisaks vajutada Shift-klahvi ning vedada hiirega uude kohta). Teksti kopeerimine: 1
Primaarne võti Võite defineerida ka mingi välja unikaalseks võtmeks (primary key). Unikaalseks võtmeks olevas väljas ei tohi andmed korduda. Näiteid unikaalsetest võtmetest: inimese isikukood rahvastiku registris, raamatu kood raamatukogus jne. Inimese perekonnanimi seevastu ei saa olla unikaalseks võtmeks, sest sama perenimega inimesi võib mitu olla. Mingi välja määramiseks unikaalseks võtmeks tuleb see aktiviseerida ning seejärel valida Edit- menüüst või tööriistaribalt käsk Primary Key. Unikaalse võtme tühistamiseks valige uuesti sama käsk. Kui sobiv väli puudub, võib tabelile võtmeväljaks lisada AutoNumber-tüüpi välja (nummerdada kirjed). ÜLESANNE: LOO DISAINIVAATES KOLM TABELIT! Tabeli loomisel määra igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type), lisa mõnele väljale ka kirjeldus (Description), määra väljapikkused, määra primaarne võti. Ettekujutuse tabelisse tulevatest andmetest annab allpool olev joonis.
Tekstiboksid - Text Box Teksti orientatsiooni saab Võimaldavad paigutada töölehe pinnale suvalisi tekste: selgitusi, pealkirju, mõõtmeid jm. Boksi sees olevat teksti saab vormindada: kirja muuta omadused, joondus, suund jmt. Objektimenüüst Teksti käsk Format Shape ja ilmuvast dialoogiboksist orientatsi valida Text Box. ooni saab Tekstikasti omadused ja võimalikud tegevused on muuta põhimõteliselt analoogsed ristküliku omadega. Teksti saab lisada ka teiste kujundite sisse
Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta selle nime või asukohta, siis kasuta käsku Save As.... Sellega saad valida, millisesse kausta ja millise nimega sa oma dokumendi salvestad. 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud Dokumenti? Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open.... Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest ,,mäletab", milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. Näiteks uue kausta saad salvestamise käigus luua salvestamise aknas oleva vastava nupu abil. Enne uue kausta loomist ava see kaust, kuhu sa uue kausta paigutada tahad.
o Luua risttahukas põhja mõõtudega 18 mm ja 20 mm ning kõrgus 12 mm [joonis 3-14;a] o Valida Cut ja osutada risttahuka väiksemale küljele. [joonis 3-14;b] o Joonestada ristkülik ja siduda pikem külg risttahuka ülemise serva külge o Määrata mõõdud [joonis 3-14;c] a b c joonis 3-14 o Valida käsk Mirror [joonis 3-15;a] o Kontrollida et tööriista täpsustavas osas oleks sisse lülitatud Copy [joonis 3-15;b] o Märgistada joonestatud ristkülik (seda on kõige lihtsam teha vedades märgistuskast ümber ristküliku) ja osutades plaanile mille suhtes soovitakse peegeldada. [joonis 3-15;c] a b c joonis 3-15
saate selle taastada, klõpsates selle eelvaatel tegumiribal või vajutades tõstuklahvi Shift ja paremklõpsates programmi nupul tegumiribal, klõpsates seejärel käsul Taasta. Akende kohandatud käitumisega programmides ei pruugi tõmbamisfunktsioon töötada. Ikoon (Icon) Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Ikoon (kreeka keeles eikon) on üks kolmest peamisest märgitüübist (teised on indeks ja sümbol). Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Arvutis on failid tähistatud ikoonidega; selline esitusviis võimaldab hõlpsalt ära tunda eri failitüüpe ikoonide järgi. Fail (File) Fail on üksus, mis sisaldab mingit infot – näiteks teksti, pilte või muusikat. Avatuna võib faili väljanägemine meenutada tekstidokumenti või pilti, mida võite näha kellegi laual või dokumendikapis. Fail on kõige väiksem terviklik kindlat tüüpi infokogum
11 · Uue töölehe lisamiseks olemasoleva töölehe ette valige see tööleht ja klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid käsku Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Võite paremklõpsata olemasoleva töölehe sakki ja seejärel klõpsata käsku Lisa. Vahekaardil Üldist valige ikoon Tööleht ning seejärel klõpsake nuppu OK. Korraga mitme töölehe lisamine 1. Hoidke all tõstuklahvi (SHIFT) ja valige nii mitme olemasoleva töölehe sakid, kui mitu uut lehte soovite lisada avatud töövihikusse. Kui soovite näiteks lisada kolm uut töölehte, klõpsake kolme olemasoleva töölehe sakki. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Vahel on heaks lahenduseks lehest koopia tegemine
Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada
alustatakse (Restart Numbering) või jätkatakse (Continue Numbering) NB! Automaatkorrektuuri (AutoCorrect) saab sisse/välja lülitada Fail (Office nupp)Suvandid (Options) Õigekeelsuskontroll (Proofing) Automaatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect Options)vahekaart: Au- tomaatkorrektuur (AutoCorrect), Kuva automaatkorrektuuri suvandite nupud (Show AutoCorrect Options buttons). Loetelusid saab teha pisipiltidest ehk ikoonidest, st kui on lõigu ees on ikoon siis ENTERi vajutus lisab selle ikooni loetelu tähiseks. Liigendloetelu (Multilevel List, Outline Numbered) puhul saab kirjeldada eraldi iga taseme (Level) vormingut (numbrilaad, numbrite joondus, joonduskoht (lehe servast), teksti taane. 15 Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
Kõige lihtsam on keerata objekti mis on grupis või komponendiks tehtud. Iga keera mine koosneb kolmest etapist: määra tsenter, mille ümber objekti keerata määra telg, mille suhtes nurk luuakse määra nurk 64 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 15.1 Täpne nurk Täpse keeramise nurga määramiseks sisesta soovitud kraadid nurga määramise ajal ja vajuta Enter. Juhul kui soovitud nurk ei sobi, siis on võimalik nurga suurust parandada kuni pole valitud mõnda teist tööriista. 15.2 Grupid ja komponendid Gruppide ja komponentide keeramiseks lisaks Rotate tööriistale saame kasutada Move tööriista. Nimelt kui antud tööriistaga liikuda üle objekti, siis tekivad pinnale punased ristid, millest kinni haarates saab gruppi või komponenti ümber oma telje keerata.
objektide loomine ja muutmine on lihtne ning lõpptulemus on alati kena. Erinevad programmid salvestavad reeglina neid oma formaati ja on avatavad ainult kindlate programmidega. Jah võimalus on kõiksugu teisendused aga see ei pruugi tagada 100% samasugust. Vektorgraafika tarkvara Inkscape Serif DrawPlus CreativeDocs.NET Xara Xtreme Skencil Kolmemõõtmeline arvutitarkvara SketchUp Solid Edge Autodesk Maya, 3dsMax, AutoCAD jt Blender Lisalugemist http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutigraafika http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_graafika.pdf 8 03 - Photoshop - Tere Photoshop Teemad Kuna iga algus on raske, siis alustame programmi tööga nii algusest kui võimalik. Alustame programmi tutvustamisest, vaatame kus programmi võimalusi kasutatakse ja sätime paika mõned seaded. Mis on Adobe Photoshop
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl.
Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada hiire topeltklõpsuga ja siis
4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatu
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................
Nimede määramine Saab kasutada samu vahendeid nagu üksikute lahtrite jaoks Nimeboks Kasutatakse nime määramiseks tabelile, ühele tulbale või rivile. Saab määratleda ainult globaalseid nimesid Käsk Create from Selection vahekaardil Formulas (Insert/Name/Create Excel 2003) Kasutatakse tavaliselt nimede määramiseks tabeli tulpadele (harvem rividele) Valitakse välja (märgistatakse) tabeli päis koos allolevate tulpadega, antakse käsk Create from Selection (Insert/Name/Create - 2003) Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Käsud Define Name ja Name Manager (2003 - Insert/Name/Define) Kasutatakse nime määramiseks tabelile, ühele tulbale või rivile. Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Saab kasutada ka nimede kustutamiseks ja ümbermääramiseks Tulpade nimede kasutamine valemites Valem sisestatakse tulba esimesse lahtrisse, n. =a * b, =kulu * pind
võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea
Antsla Gümnaasium gimp uurimistöö antsla 2012 Sissejuhatus GIMP GNU Image Manipulation Program Gimp on tasutatarkvara ja teda uuendatakse pidevalt detsembris 2005 tuli välja versioon 2.3.6, veebruaris 2006 versioon 2.3.7 jne. Gimp on saadaval aadressil http://www.gimp.org/ GIMPi alla laadimine ja paigaldamine Mis siin ikka pikalt oodata asume tegutsema. Erinevalt suure raha eest ostetavatest programmidest on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranz link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks. Kui te
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor................................................................................................................................
anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
