ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riigivõimu aluseks ?
  • Kellele kuulub kõrgeim võim riigis ?
  • Kes on võimul ning juhivad ühiskonda ?
  • Kuidas saadakse võimule ?
  • Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused ?
  • Kui palju) toota ?
  • Kuidas saab kodanik oma tahet valitsusele teada anda ?
  • Kuidas saab inimene presidendile oma tahet avaldada ?
  • Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta ?
 
Säutsu twitteris
ÜHISKONNAÕPETUSE  RAUDVARA
1.NÜÜDISÜHISKOND
  Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. 
Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia  printsiibid ja väärtused. XX sajandi 
ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne  elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja  sotsioloogilised  
teooriad.
  Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. 
  Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika  elluviimine  riigis. Ühiskond kui poliitiline 
süsteem.
  Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi 
olemus ja tunnused.
  Avalik ja  erasektor . Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva 
riigikorralduse vormid:  unitaarriik , föderatsioon, konföderatsioon.
  Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna  institutsioonid . Kodanikuaktiivsus . Poliitiline kultuur. 
Mittetulundusühingud.
  Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse  majandustegevus  ja  majanduspoliitika . Riigi roll 
majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus.
  Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine 
ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus  demokraatlikus  ühiskonnas.
  Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete 
vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused.
   Heaoluriik , selle kujunemine ja põhimudelid.
  Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks  
kodanikuosaluseks.
  Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade  seotus . Ühiskonna arenguvõime.
Ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda 
ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on 
ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste 
tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda  tervikunaeeldusel , et 
inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja  niisiis  vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda 
puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks  ja F. 
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi  inimsuhete  aluse (baasi) inimeste suhted tootmises 
(tootmissuhted). Tootmissuhete  laad sõltub  tootlike  jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised 
on perekonnasuhted , moraal , õigus, kirjandus, kunst  jm.
Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised 
reeglipärasused).
Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge  kultuuriga  ühiskond.                                                          1
Kasvav  tsivilisatsioon  on  ühiskond, kes   jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama 
väljakutsetele,  mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks  protsessiks
Tunnus: enesemääramine;  Eeldus: väljakutsetele vastamine.
Kujunemine inimkarjast riigini:
Inimkari  – sugukond( matriarhaat -patriarhaat) – hõim – naaberkogukond(rahvas) – riik
Ühiskonna ajalooline kujunemine: 
Ühiskonna mudel
Asustus
Majanduse eripära
Küttide ühiskond
Ajutine
Jaht
Nomaadide ühiskond
Ajutine
Karjakasvatus
Agraarühiskond
Püsiv, hajali , linnad kui administratiivkeskused
Kõige olulisem on maaomand
Industriaalühiskond
Püsiv, suurlinnad
Masstootmine, tootmisvahendid
Postindustriaalühiskond
Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine
Teenused, oskused
Ühiskonna mudelite võrdlus: 
Ühiskonna mudel:
Agraarühiskond     
Industriaalühiskond                
Teabeühiskond
Nappus:                  
maa   
riskikapital  
oskusteave
Võim:                                                                                                                                                  2
maaomanik                  
kapitalist
teabeeliit
Siht:                        
ellujäämine
heaolu
eneseteostus
Tarbimus    
toit
asjad  
elamused
Industriaalühiskonna eesmärk:  suurendada standard toodnagut
Teabeühiskonna eesmärk :   suurendada individuaalset  loovust
Uued alused majanduses: luua kontakti, hoida sidet, saavutada  empaatiat  kolleegiga, võimet 
kuulata, taluda ja teha  konstruktiivset  kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head  tuju.
R. Jensen „Unelmate ühiskond” – töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima!
                                                   - oluline on emotsionaalse intelligentsuse  teadvustamine .
Tänapäeval: 1) avatud ühiskond – demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori;
                      2) suletud ühiskond – korralduselt totalitaarne.
Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused;
(tsiviilühiskond)                                              - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus;
                                                                    - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda.
Avatus  tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud 
avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides.
Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et 
edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja – vabadused on kaitstud ning kus 
inimesel  on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. 
Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste 
omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises 
osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. 
Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas  =  kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor
1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu.
2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile  orienteeritud.
3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena 
valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi.
Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline  arengutee , mis 
rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. 
Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui 
sotsiaalset valdkonda.
Otsuseid langetades tuleb arvestada majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele 
põlvedele.
Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 
(ühest ühiskonnatüübist teise).
Heaoluühiskond – ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule 
leevendatakse riigi  sekkumise  abil turumajandusse ja tulude jaotamisse.
Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. Avatud ühiskond sallib 
mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud 
ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult 
riigile allutatud. 
Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne  liberaalne  ühiskond 
jaguneb: 
¥avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, 
samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada 
rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu);
¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne 
on toota kasumit);
¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult 
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada 
demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). 
Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või  kaudselt  osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna 
juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on 
järgmised:

vabade valimiste korraldamine

enamuse võimu  teostamine

vähemuse õiguste austamine

põhiseadusel  rajanev riigivõim

kontroll võimude tegevuse üle

valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus
Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas  teostab  riigivõimu otseselt 
referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed 
valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest 
küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus 
võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja 
totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, 
autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted  
demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna 
kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine.
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus
Tunnus
Demokraatia
Diktatuur
Mis on riigivõimu aluseks?
Põhiseadus
Võimulolijate  tahe
Kellele kuulub kõrgeim võim riigis?
Rahvale
Võimulolijatele
Kes on võimul ning juhivad ühiskonda?
Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud  alamad ametnikud
Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud
Kuidas saadakse võimule?
Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna
Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid?
Jah
Ei
Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust?
Jah
Ei
Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi?
Jah
Ei
Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid?
Jah
Ei
Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused?
Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest  seadustest
Diktaatori  tahtest
Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste 
tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike 
vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade 
kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi,  kusjuures  nende 
tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu 
väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. 
Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes , J. Locke  ja G. W. Hegel, kes eristasid 
organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus 
ongi inimeste vaba  koondumine  mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad 
ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja 
kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). 
Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest:
•kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab 
arenenud kodanikualgatus  neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada , luua 
koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda;
•kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise 
eest;
•tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale 
valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele;
•kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, 
koostöövõime;
•kodanikuühiskond levitab informatsiooni läbi vaba ajakirjanduse;
•riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja 
lojaalsuse.
Tänapäeva ühiskondade üks olulisemaid probleeme on jätkusuutliku arengu tagamine. Jätkusuutlik 
areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma 
et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust 
arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi 
lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult 
majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire  majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja 
keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO 
keskkonnastrateegiale „Agenda 21” on paljud riigid koostanud  oma rahvusliku arengustrateegia 
järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka 
valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse  strateegia aastani 2015, 
narkomaania  ennetamise strateegia aastani 2012 jne.
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised:
•majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende 
mõju loodusele.
•Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste 
otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.
•Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus  puhtale  keskkonnale.
•Keskkond:  keskkonnakaitse .
•Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
•Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine
Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel
Jätkusuutlikkus sisaldab endas  keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb 
omakorda keskkonna heaperemehelikul  kasutamisel  ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa 
looduslike piiride ja taastumisvõimega. 
Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal  arengueesmärgil:
•heaolu kasv;
•eesti kultuuri elujõulisus;
•ökoloogiline tasakaalustatus;
•ühiskonna sidusus.
Sidususe   mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, 
väärtuste ja levinud käitumismallide  kompleks ) ja  kodakondsus  (vt pt. Indiviid ühiskonnas).
Võimu tunnused ja teostamise meetodid
Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos  teistega , võim 
eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma 
eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise  
meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide 
tasandil või probleemi sees.
Demokraatias  nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda 
kindlustavate institutsioonidega.
Normid
Normatiivne  reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike 
käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises 
korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad 
õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. 
Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni  millestki  ilma. 
Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, 
kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja  kohtunikud  saavad määrata 
probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende 
üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased  
lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul 
võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude 
lahusus  ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist 
riigipea  või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke režiime iseloomustab aga 
otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse  hajumine .
Õigus
Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas  kehtivate  ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. 
Eraõigusega korraldatakse  inimestevahelisi  suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. 
Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), 
kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus.
Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, 
kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. 
Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. 
Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus 
sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja  riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid 
makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust 
haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse 
seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. 
Riik
Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust.
Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad :
1. toimivad  kokkulepitud reegleid järgides, 
2. on suveräänsed, 
3. on legitiimsed, 
4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada.
Riigil on 3 põhitunnust:
1) territoorium
Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka 
territoriaalvesi . Riigi alla kuuluvad  tinglikult  ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes 
riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab  riigipiir , mis määrab ühtlasi 
ka riigi suveräänsuse  ulatuse . Riigipiiri  rikkumine  on alati  karistatav .
2)rahvas/elanikkond
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle  seadustele  alluvatest isikutest. Olenevalt 
oma  sidemetest  antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks 
võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi 
kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, 
millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 
3)suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine  iseseisvus  põhineb 
teiste riikide de jure või de  facto  tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult 
tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja  on vaba oma tegevuses 
ega allu marionetina mingile välisjõule.
Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ning on vastavuses 
rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. 
Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma:
-  nende huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed riigilt  ootavad ;
-  inimeste huvide  koondamine , mis tähendab poliitiliste huvide koondumist mingiks kindlaks 
poliitikaks;
- poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist,  mõjutab ta 
inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist;
- seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija;
- teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja.
Riigivormid
Riigikorralduse vormid:
FÖDERATSIOON – liitriik , mis tekib riigiõigusliku akti alusel,  konstitutsiooni  vastuvõtmise 
tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate 
küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. 
UNITAARRIIK (ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse 
seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole 
iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. 
KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide 
saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist  riigipead . Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise 
õiguse  subjekt , vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. 
Riigi valitsemise vormid
VABARIIK – valitsemisvorm , mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul.
MONARHIA  –  valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on 
selleks sünnipärane õigus.
Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on 
demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või 
diktaatorlikud ( diktatuurid ), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate 
õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest 
monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus 
monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas 
demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. 
Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on 
demokraatlikud. Selles, mismoodi  ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga 
suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. 
Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba  Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku 
Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, 
ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei 
Mongooliat ega enamikku endisi NSV  Liidust  lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud 
enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. 
Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Ühiskond maailmas jaotatakse  laias  laastus kolme gruppi:
Madala arengutasemega riigid – suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses –   primaarsektor
Keskmise tasemega riigid – enamus inimesi on seotud töötava sektoriga – sekundaarsektor
Kõrgelt arenenud riigid – ülekaalus  teenindussektor  – tertsiaarsektor
Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid.
Tuntumad on:
Karl  Marxi  teooria – siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 
2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. 
Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul  kodanlus  ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, 
milleks on tehased, kaevandused , kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud 
klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised.
Max Webberi teooria – lähtus oma  stratifikatsiooni  tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on 
märksa kirjum, kui seda nägi  MarxWebber  tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet:
- majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks;
- kihistumine  toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi;
- poliitiline kihistumine – milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale.
Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses.
Talcot Parsons -  Inglise päritoluga USA  teadlane  ja teda peetakse 20. sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta 
lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist:
kvaliteet – inimese teatud omadused, oskused ja  kvalifikatsioon
täitmine – kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või 
                     halvasti
valdamine  – kas ja kui palju on inimesel  ainelisi  või vaimseid ressursse.
Pluralismi tähtsus
Pluralism  on veendumus , et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede  paljusus . Pluralism sai alguse 
kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism 
tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas.
Pluralismil on viis olulist tunnust:
♣Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis  filosoofiliselt  oli  väljendatud 
suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat,  tegutsemist  ja mitmekesisust.
♣Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond.
♣Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi 
ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt sellele, kas 
institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine.
♣Kuigi pluralistid  kaitsevad poliitilise pluralismi väärtusi, on nad teadikud sellise ühiskonna 
ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed 
sidemed.
Sotsiaalsed probleemid
Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on 
varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised  ja usulised. Tänapäevaks on enamus 
ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa  likvideerida . Oluline on aga lõhede arv 
ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse 
domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu 
elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et 
ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks.
Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. 
Multikultuursus  on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja 
harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise 
osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma  keeleta  hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja 
traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu 
asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid 
eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda 
ilmestab ka näiteks vene keele kui  valikaine  populaarsuse suurenemine  koolides . Multikultuursus 
on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. 
Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto : in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 
Heaoluriik
Heaoluriik – riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada 
sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule.
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika  suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei 
tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma 
raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla  elukvaliteedi . Termini “elukvaliteet”  juures 
eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt 
institutsioonide kvaliteet:  haridus , tervishoid , turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja 
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks    (omamine – elatustaseme ja 
keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks ( kuulumine  ehk 
sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti 
hinnatakse inimarengu aruandeid koostades.
Heaoluriigi põhimudelid:
Sotsiaaldemokraatia  – pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele  kodanikele  hoolimata nende 
sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu 
pakkuja , ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, 
Taani).
Konservatism  – riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. 
Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist  suuremaid  väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
Liberalism  – riigi esimene ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur 
tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad  suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, 
kuhu ta raha paigutab. Sellele  mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine 
(USA, Jaapan).
Infoühiskond
Alates 1970-ndatest  aastatest  algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva 
tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne 
energia- ja  majanduskriis  1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi – 
globaalse saastumise ja  taastumatute  loodusressursside  ammendumise  - oht. Info- ja 
sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti 
on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid 
valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati  aktsiaid ümber kord kvartalis, siis 
nüüd on valuuta - ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. 
Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, 
kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. 
Töökohti  luuakse  seetõttu  eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head 
kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised.
Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide  piire  
ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 
inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab  infosektor . Infosektoris ei ole inimeste 
töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide 
teostamiseks, mis annab nii tööde  kiirusele  kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja 
teadustöötajatele annab uus  tehnoloogia  võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil 
ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.
Infoühiskond on kaasa  toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste – infosõda. 
Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. 
Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini 
edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, 
infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada 
infoülemvõim.   Tõeliselt  revolutsiooniline  muutus seisneb selles, et lahinguväli laieneb üha enam 
ja enam mittelooduslikku ruumi (non-natural space). Elektromagnetiline spektri ruum on täiesti 
erinev lahinguväli. Sellises “inimtekkelises ruumis” (man-made space) või “tehnoloogilises ruumis” 
kaovad traditsioonilise lahinguvälja kontseptsioonide tunnused, nagu pikkus, laius, kõrgus või 
maa,meri,õhk,kosmos oma tähtsuse. Uus lähenemine vaatleb relvadena kõiki vahendeid, mis 
iseenesest võivad olla sõjandusest kaugel või sellest täiesti eemalseisvad, kuid mida saab kasutada 
lahinguoperatsioonides. Kõikehõlmavus on piiramatu infosõja ideoloogiline lähtepunkt. Piiramatu 
sõja puhul ei ole enam vahet, mis on ja mis ei ole lahinguväli ja seal kehtib reegel, et selles ei ole 
mingeid reegleid. Infosõjas ei ole mitte peamine kombineerimine, vaid mida, millal, kus ja kuidas 
kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et 
traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes.     
http://bhr.balanss.ee/images/stories/yksikkasutus/hacker1.jpgIsamaa ja Res Publica Liidu esimehe 
Mart  Laari  sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa 
vallandas aastal 2009 Gruusia  vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar 
on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud 
struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem 
roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti 
muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele 
üle minna ning astuda konkreetseid  samme  olukorra parandamiseks.
2.ÜHISKONNA VALITSEMINE                                                                                                          
Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis – kord 
ehk põhiseaduslikkus.                                                                                                 Osalus- ja 
elitaardemokraatia . Presidentalism.  Parlamentarism .   Sotsiaalsed liikumised ja  erakonnad . Parteid 
ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline 
osalus.                                                                                                                           Poliitilised 
ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed.  Vasak- ja 
parempoolsus .                                                                                                                                          
      Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused.  
Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby.  
Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja  mehhanism . Valitsuste 
põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus.  Valitsuskoalitsioon .  Bürokraatia.   Haldusaparaat.   
Korruptsioon.  Poliitika ja moraal.  Riigibürokraatia kontrollimise 
võimalused.                                                                                                                      Riigipea, 
tema roll  parlamentarismi  ja  presidentalismi  korral.                                                            
Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem.                                                                                        Võimude 
lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid.                                                                   
Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused.                                               
Kohalik  omavalitsus , tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased 
mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted.
Demokraatlik süsteem 
Põhimõtted
♣Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
♣Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
♣Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
Rahvaesindajad  pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma 
ametialal iseseisvalt.
♣Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade  ja vaadete paljusust.
♣Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
♣Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad 
kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus -, 
koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
♣Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim.
Eeltingimused
♣Üldine  kirjaoskus .
♣Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
♣Kodanikuühiskonna kujunemine – laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse 
(ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives 
– kodanik)  vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud 
ja takistatud. Lubatud on ainupartei  ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid.
♣Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja 
arvamuste suhtes  erapooletu , peavad olema täidetud järgmised tingimused:
-vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte.
-võitlus monopolidega mis tahes majandusharus.
-ühingute ja ühenduste  avalikustamine  ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt 
erakonnaseadus).
-lobitöö kontroll.
- ametnikkonna  sõltumatus ja asjatundlikkus.
Püsimine
♣Riigis tegutsevad poliitilised
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #1 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #2 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #3 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #4 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #5 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #6 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #7 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #8 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #9 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #10 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #11 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #12 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #13 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #14 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #15 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #16 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #17 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #18 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #19 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #20 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #21 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #22 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #23 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #24 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #25 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #26 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #27 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #28 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #29 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #30 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #31 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #32 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #33 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #34 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #35 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #36 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #37 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #38 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #39 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #40 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #41 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #42 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #43 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #44 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #45 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #46 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #47 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #48 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #49 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #50 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #51 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #52 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #53 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #54 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #55 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #56
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anneli sügis Õppematerjali autor

Mõisted

inimühiskond, ühiskonna tunnuseks, inimkari, avatus, kodanikuühiskond, jätkusuutlikkuses, siirdeühiskond, heaoluühiskond, mittetulundussektori ülesanne, diktatuur, kodanikuühiskonda, sidususe mehhanismid, demokraatias, kõikidele riigivõimudele, kodakondsus, riigivõimu teostaja, föderatsioon, konföderatsioon, monarhia, talcot parsons, täitmine, pluralismil, valitsuse ülesanne, maksud, infoühiskond, infosõjaks, kõikehõlmavus, infosõjas, demokraatlik valitsemis, demokraatia tugisambad, valimiskord usa, väikeparteid, bürokraatlik partei, teisitimõtlemine, laiahaardeparteid, sihtgrupiks, survegruppe, parempool, tehtavad muudatused, liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia, roheline ideoloogia, inglismaa alamkojas, saadikukohtades, ministreid, kohtumenetluse käigus, kohtunikud, riigikohus, seadusandjal, opositsioonis, korralduses, esinduskogu, täitevorgani, ühiskonnal, välismõju, otsesed maksud, regressiivne, maksustamisperiood, antud maks, töötuskindlustusmakse, tarbijakaitse, reguleerimisteooria, nõudluse mõjutamine, normaalsetes oludes, tarbijahindade muutus, rahvusvaheliselt, osutajal, euroopalikud põhi, kihistumisele, sotsiaalne mobiilsus, heitunu, ühishüvedeks, sotsiaalne turvalisus, töövõimetus, sotsiaalne sidusus, inimrühmadeks, põhiõigused, poliitilised õigused, koosolekute, poliitilised õigused, peamisteks sotsiaal, rahvusvahelise kodaniku, õigus elule, kriminaal, seaduskuulekas käitumine, kodakondsuseks, kodanikustaatus, seaduslikult, määramised, valimistevahelisel ajal, igaühe kohustus, edukaks integreerimiseks, globaalprobleemid, rahvastiku kasv, globaalseks probleemiks, rahvusvaheline terrorism, piirkondlikult, kliimakokkulepetest, protokollid, humanitaar, aastatuhande arengueesmärgid, maailmahariduse liinid, pagasis, lihtsamini öeldes, majanduslik üleilmastumine, tähtsamad maailma, liikmesriike, liidu kandidaatriikideks, suureneb osalusdemokraatia, institutsioonidel, nato peaeesmärgiks, küberruumi haavatavus, kompetentsikeskuse ülesandeks, osce, schengeni konventsiooniga, oecd, oecd, oecd, oecd, arengukoostöö, oecd peasekretär

Sisukord


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
15
doc
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
32
doc
Ühiskonnaõpetus II kursusele
17
docx
ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
18
pdf
Nüüdisühiskond





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !