ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA (0)

5 Hindamata
 
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
1.NÜÜDISÜHISKOND
Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine.
Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi
ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised
teooriad.
Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks.
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline
süsteem.
Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi
olemus ja tunnused.
Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva
riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon.
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur.
Mittetulundusühingud.
Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll
majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus.
Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine
ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas.
Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete
vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused.
Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid.
Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks
kodanikuosaluseks.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime.
Ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda
ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on
ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste
tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et
inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda
puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F.
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises
(tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised
on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm.
Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised
reeglipärasused).
Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. 1
Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama
väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks.
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine.
Kujunemine inimkarjast riigini:
Inimkari ­ sugukond(matriarhaat-patriarhaat) ­ hõim ­ naaberkogukond(rahvas) ­ riik
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #1 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #2 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #3 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #4 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #5 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #6 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #7 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #8 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #9 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #10 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #11 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #12 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #13 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #14 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #15 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #16 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #17 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #18 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #19 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #20 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #21 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #22 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #23 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #24 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #25 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #26 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #27 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #28 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #29 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #30 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #31 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #32 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #33 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #34 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #35 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #36 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #37 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #38 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #39 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #40 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #41 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #42 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #43 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #44 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #45 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #46 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #47 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #48 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #49 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #50 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #51 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #52 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #53 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #54 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #55 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA #56
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anneli sügis Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on riigivõimu aluseks ?
  • Kellele kuulub kõrgeim võim riigis ?
  • Kes on võimul ning juhivad ühiskonda ?
  • Kuidas saadakse võimule ?
  • Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused ?
  • Kui palju) toota ?
  • Kuidas saab kodanik oma tahet valitsusele teada anda ?
  • Kuidas saab inimene presidendile oma tahet avaldada ?
  • Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta ?

Mõisted

inimühiskond, ühiskonna tunnuseks, inimkari, avatus, kodanikuühiskond, jätkusuutlikkuses, siirdeühiskond, heaoluühiskond, mittetulundussektori ülesanne, diktatuur, kodanikuühiskonda, sidususe mehhanismid, demokraatias, kõikidele riigivõimudele, kodakondsus, riigivõimu teostaja, föderatsioon, konföderatsioon, monarhia, talcot parsons, täitmine, pluralismil, valitsuse ülesanne, maksud, infoühiskond, infosõjaks, kõikehõlmavus, infosõjas, demokraatlik valitsemis, demokraatia tugisambad, valimiskord usa, väikeparteid, bürokraatlik partei, teisitimõtlemine, laiahaardeparteid, sihtgrupiks, survegruppe, parempool, tehtavad muudatused, liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia, roheline ideoloogia, inglismaa alamkojas, saadikukohtades, ministreid, kohtumenetluse käigus, kohtunikud, riigikohus, seadusandjal, opositsioonis, korralduses, esinduskogu, täitevorgani, ühiskonnal, välismõju, otsesed maksud, regressiivne, maksustamisperiood, antud maks, töötuskindlustusmakse, tarbijakaitse, reguleerimisteooria, nõudluse mõjutamine, normaalsetes oludes, tarbijahindade muutus, rahvusvaheliselt, osutajal, euroopalikud põhi, kihistumisele, sotsiaalne mobiilsus, heitunu, ühishüvedeks, sotsiaalne turvalisus, töövõimetus, sotsiaalne sidusus, inimrühmadeks, põhiõigused, poliitilised õigused, koosolekute, poliitilised õigused, peamisteks sotsiaal, rahvusvahelise kodaniku, õigus elule, kriminaal, seaduskuulekas käitumine, kodakondsuseks, kodanikustaatus, seaduslikult, määramised, valimistevahelisel ajal, igaühe kohustus, edukaks integreerimiseks, globaalprobleemid, rahvastiku kasv, globaalseks probleemiks, rahvusvaheline terrorism, piirkondlikult, kliimakokkulepetest, protokollid, humanitaar, aastatuhande arengueesmärgid, maailmahariduse liinid, pagasis, lihtsamini öeldes, majanduslik üleilmastumine, tähtsamad maailma, liikmesriike, liidu kandidaatriikideks, suureneb osalusdemokraatia, institutsioonidel, nato peaeesmärgiks, küberruumi haavatavus, kompetentsikeskuse ülesandeks, osce, schengeni konventsiooniga, oecd, oecd, oecd, oecd, arengukoostöö, oecd peasekretär

Sisukord


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
docx
67
doc
62
doc
15
doc
62
docx
32
doc
17
docx
18
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto