ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND (0)

5 Hindamata
 
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
1.NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi,
keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda
kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on
konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse
inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult
mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga.
Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi
inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub
tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus,
kirjandus, kunst jm.
Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised
reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav
tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama
väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks.
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine.
Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on
maaomand
Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid
Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused
Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut
Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust
Tänapäeval: 1) avatud ühiskond ­ demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori
2) suletud ühiskond ­ korralduselt totalitaarne.
Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused;
(tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus
- kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda.
Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on
tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides.
Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja ­vabadused on kaitstud
ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada.
Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all
inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja
otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja
institutsioone.
Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor
1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja
ametnike töö kaudu.
2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud.
3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub
enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või
kus puudub erasektori huvi.
Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade
huvisid.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #1 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #2 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #3 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #4 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #5 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #6 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #7 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #8 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #9 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #10 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #11 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #12 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #13 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #14 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #15 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #16 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #17 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #18 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #19 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #20 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #21 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #22 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #23 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #24 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #25 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #26 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #27 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #28 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #29 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #30 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #31 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #32 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #33 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #34 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #35 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #36 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #37 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #38 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #39 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #40 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #41 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #42 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #43 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #44 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #45 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #46 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #47 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #48 ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND #49
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grka Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kellele kuulub kõrgeim võim riigis ?
  • Kes on võimul ning juhivad ühiskonda ?
  • Kuidas saadakse võimule ?
  • Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused ?
  • Kui palju) toota ?
  • Kuidas saab kodanik oma tahet valitsusele teada anda ?
  • Kuidas saab inimene presidendile oma tahet avaldada ?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
67
doc
62
doc
44
doc
62
docx
54
doc
40
docx
37
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto