Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

ÜHISKOND ''Demokraatia kolm sammast'' (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on parlamendi ülesanded?
  • Kes võib algatada seaduse eelnõud?
  • Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest?
  • Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima?
  • Mis on täiskogu lugemiste sisu?
  • Kuidas võetakse seadust vastu?
  • Kuidas kuulutatakse seadus välja?
  • Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt?
  • Kes kuuluvad juhatusse?
  • Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooniopositsiooni fraktsiooni?
  • Millal toimuvad Riigikogu valimised?
  • Kes saavad kandideerida parlamenti?
  • Kes saavad valida parlamenti?
  • Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud?
  • Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt?
  • Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele?
  • Mis on valitsuse ülesanded?
  • Millised on üheparteilise valitsuse mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused?
  • Kelle pädevusse kuulub?
  • Mis on kohtusüsteemi ülesanne?
  • Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast?
  • Mis on tsiviilkohtu halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne?
  • Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem mida see kodanikule võimaldab?
  • Mida see võimaldab?
  • Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded?
  • Millised on riigikohtu ülesanded?
  • Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne?
ÜHISKOND- Demokraatia kolm sammast- #1 ÜHISKOND- Demokraatia kolm sammast- #2 ÜHISKOND- Demokraatia kolm sammast- #3 ÜHISKOND- Demokraatia kolm sammast- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkerstii Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Ühiskond - aasta konspekt

St kõrgemates riigiesindusse valitud isikud annavad oma valiatele pidevat aru oma töödest ja tegemistest. II MONARHIA-riigi valitsemise võim. Võimuesindaja on valitavad. Riigipeaks on president, kes valitakse tabaliselt 4-5a. Vabariik võib olla 2te tüüpi: 1.Parlamentaalne Vabariik- sellise riigi korralduse puhul valib parlamendi saadikud rahvas otseselt valimisted. Partei kes saavad parlamendis rohkem kohti moodustavad valitsuse. Valitsusele annab volituse parlament. Valitsuses peab oma tegevusest aru andma. Presidendil on sellises riigis täit esindus funktsioon. Parlamentaalsse riigikogusse puhul valitakse president mõnes riigis rahva poolt otseselt valimistel, mõnes riigis valib presidendi parlament. 2. Presidentaalne Vabariik sellise riigi korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui persidendi (Venemaa ja USA). Valitsuse kompetlenib president. Sisuliselt on sellisel riigispresident peaministriks (Venemaa).

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab järgmine: 1. Parlament valitakse rahva poolt, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused ­ juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Parlamntarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused ­ juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue

Ühiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused ­ juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama

Ühiskond
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted

Ühiskond
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

..........................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus.............................................................................................. 35 Kokkuvõte............................................................................................................. 36 Kasutatud kirjandus.................................................

Ühiskond



Lisainfo

1. Parlament
1.0 Mis on parlamendi ülesanded?
1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine: Kes võib algatada seaduse eelnõud?Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Kuidas võetakse seadust vastu? Kuidas kuulutatakse seadus välja?
1.2 Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt?
1.3 Defineeri mõisted: Spiiker, Parlamendi komisjon, Parlamendi fraktsioon, Koalitsioon, Opositsioon
1.4 Kirjelda Riigikogu struktuuri. Kes kuuluvad juhatusse? Millised komisjonid on riigikogul? Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooni/opositsiooni fraktsiooni?
1.5 Vasta küsimustele: Millal toimuvad Riigikogu valimised? Kes saavad kandideerida parlamenti? Kes saavad valida parlamenti? Kas Riigikogu liige tohib olla mõnes muus riigiametis? Miks? Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud? Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt? Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele?

2. Valitsus
2.1 Mis on valitsuse ülesanded?
2.2 Too näide, mida teeb valitsus antud valdkondades: Õigusalane tegevus, Majanduses, Sotsiaalne heaolu ja kultuur, Välissuhetes
2.3 Järjesta järgnevad protseduurid: Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine, President nimetab peaministrikandidaadi, Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse, Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise, President nimetab valitsuse ametisse, Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
2.4 Millised on üheparteilise valitsuse/ mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused?
2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/valikud ristikesega.
2.6 Defineeri mõisted: Portfellita minister, Kantsler, Riigisekretär
2.7 Tunned praeguse valitsuse ministreid.
2.8 Täida tabel
2.9 . Kas ministrite ennetähtaegne ametist tagasiastumine osutab Eesti valitsemissüsteemi
demokraatlikkusele või pidevale võimuvõitlusele? Põhjendage oma seisukohta.

3. Kohtuvõim
3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne?
3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast?
3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne?
3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab?
3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab?
3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded?
3.7 Millised on riigikohtu ülesanded?
3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne?
3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised
argumendid?


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun