· vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Hoovused · Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini.
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet h
· Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17
............ 7 Kokkuvõte.................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus...................................................................9 Pildid Läänemerest...................................................................10 1 Sissejuhatus Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest. Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m
kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus ulatub 52 meetrini. Kuna Läänemeri on suhteliselt madala soolasisaldusega (8-10%), siis seetõttu on tegemist ka võrdlemisi liigivaese merega. Samas on aga Läänemere kalapopulatsioonid küllaltki arvukad. Seda tõestab ka fakt, et sellest merest püütakse ca. 1% kogu maailmamere kalasaagist. (Keskkonnaministeerium 2014) Kokku elab Läänemeres ligikaudu 100 erinevat kalaliiki. Osaliselt pärinevad kalad ka jõgedest ja järvedest, kuid tänu madalale soolasisaldusele on need liigid võimelised ka meres elutsema. Läänemeres eksisteerib ka Atlandi ookeani päritolu liike, kuid erinevalt sealses meres elavatest kaladest on siinsed kalad madala soolasisalduse tõttu palju väiksema paljunemisvõimega ning seetõttu varieerub ka nende suurus. Sellisteks kaladeks on näiteks
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid
lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe
tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Samuti on ära toodud millised tuuled tõstavad ja langetavad veetaset. Läänekaarte tuuled tõstavad veetaset . -2- 1. Räim Räim ( Clupea harengus membras ) Läänemeres levinud heeringa kääbustunud alamliik. Pikkus kuni 23 cm (röövtoidulisel hiidräimel kuni 40 cm). Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Talvel räim ei toitu ültse . Avaveeline parvekala, laskub talvel 70–100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse, sööb planktonit ja koorikloomi
Kõik kommentaarid