· prügilademes 1-1,5 t/m3 (kompakteeritud) Miks on kasulik teada olmejäätmete sisaldust? · Jäätmetes leiduvate materjalide kasutamisvõimaluste hindamiseks · Jäätmekäitlusviisi kavandamiseks · Jäätmete koostis on piirkonniti erinev- ei saa kasutada teiste riikide andmeid · Ka eestis on olmejäätmete koostises erinevad, ei saa kasutada ühtset jäätmekäitluse mudelit Olmejäätmete koostist ja hulka mõjutavad tegurid: · Ajafaktor- jäätmete hulk muutub, päevade, kuude, nädalate lõikes · Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tu
prügilademes 1,0 1,5t/m3 (kompakteeritud) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4 Olmejäätmete hulka ja koostist mõjutavad tegurid Tootmisjäätmed Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti
BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l P-TOT 5-10 mg/l C) Heitvee puhastus Heitvete puhastuse meetodid jagatakse kolme klassi: Heitvee mehhaaniline puhastus Heitvee keemiline puhastus Heitvee bioloogiline puhastus KESKKONNATEGURID. Ökoloogilised tegurid: Abiootilised (füüsikalised) Biootilised (organismide vahelised suhted) Antropogeensed (inimtegevuse mõju) Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Ökonissiks nim. mingi liigi ökoloogiliste amplituudide kogumit, kõige olulisemate keskkonnategurite suhtes. Põhiniss on see ala kus organism põhimõtteliselt elada saab
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinn
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekita
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Lade
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
Kõik kommentaarid