Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused (7)

1. Mis on…..? (ühe lausega)

• Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed)
  
• Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga
  
• Aeroobne hingamine on hingamise ehk “biooksüdatiooni käigus energia vabanemise” erivorm.
  
• Akuutne toksilisus on äge mürgilisus
  
• Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad)
  
• Biogeotsönoos on looduslik kompleks , millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond.
  
• Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
  
• Bioota ehk elustik
  
• Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub…?
  
• Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid .
  
• Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu
  
• Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
  
• Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär.
  
• Kantserogeenne aine vähkkasvaja teket sooustav aine
  
• Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni
  
• Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine
  
• Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
  
• Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal .
  
• Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast , s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud.
  
• Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet
  
• Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju.
  
• Kooperatsioon, koostegevus on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
  
• Krooniline toksilisus, kestev mürgisus
  
• Bioloogiine liik
  
• Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.
  
• LD50 surmav doos toksilist ainet
  
• Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
  
• Makrokonsument ehk fagotroofid – heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi)
  
• Mesosfäär on atmosfääri kith, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel
  
• Mikrokonsument või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid)
  
• Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone
  
• Mutualism e sümbioos
  
• Nekrofaagid raipetoiduline organism
  
• Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
  
• Ökoloogiline nišš (ökonišš) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga.
  
• Ökoloogiline püramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad.
  
• Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas)
  
• Parasitism
  
• populatsioon ühel ja samal territooriumil elaad sama liigi esindajad
  
• Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul
  
• Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang , autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu.
  
• produtsent tootjad, rohelised taimed, mida esimese astme konsumendid võivad tarbida.
  
• Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.
  
• Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm.
  
• Selektsioon bioloogiline valikaretus, olemasolevate loomatõugude ja taimesortide parandamine ja uute arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimese otsese mõju kõrgeim vorm ja mille eesmärgiks on luua uusi organisme ühiskonna huvides.
  
• Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm.
  
• Sünergism on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda (protokooperatsiooni erijuht )
  
• Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
  
• Toiduvõrk toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.
  
• Tolerantsus organismide taluvuspiir erinevate faktorite osas
  
• Troofiline tase - Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast.
  
• Troposfäär atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km)
  

2. ( pikemalt )

• Millest koosneb ökosüsteem?
  

Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš.

• Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib.
  

Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai