Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline kes
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism
72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78
Saab selgelt eristada, kust organism algab ja kust lõpeb. 2.2 Modulaarne organism – keeruline. Organism koosneb moodulitest, mis on suuremal / vähemal määral iseseisvad. Nt: maikelluke Ramet moodustab geneti. Nt: harilik kuusk. Kuuse oks – 1 tüvest lähtuv oodul. Kui oks end ise ei suuda ülevad pidada (on varjus/kahjustunud) siis lastakse oksal ära kuivada. 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia Isendid samast bioloogilisest liigist moodusavad populatsiooni. Üksi isendid hakkama ei saa, ja kui saavadki – surevad varsti vlja. Populatsioon... 1) ... vabalt ristuvate isendite kogum DEEM – ehk pammiktiline populatsioon 2) ...mingi liigi isendid mingil ajal mingis kohas. Operatsiooniline populatsioon Populatsioon võib seega olla ka klassiruum, kus toimub info vahetus, puudub aga vaba ristumine.
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.
Panmiktiline populatsioon ehk deem – vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Levis ehk diaspoor – on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad (eosed ehk spoorid, seemned). Bioom ehk makroökosüsteem – sarnastes klimaatilistes ja ökoloogilistes tingimustes levivad ning sarnase struktuuriga ökosüsteemid üle maailma. Ökofüsioloogia – ökoloogia piirteadus, mis uurib ökoloogilisi protsesse organelli ja organi tasemel. Autökoloogia – ökoloogia valdkond, mis tegeleb uuringutega isendi tasemel. Demökoloogia – ökoloogia valdkond, mis tegeleb uuringutega populatsiooni tasemel. Sünökoloogia – ökoloogia valdkond, mis tegeleb uuringutega koosluse tasemel. Süsteemökoloogia – ökoloogia valdkond, mis tegeleb uuringutega kogu ökosüsteemi tasemel. 2. AUTÖKOLOOGIA
Kõik kommentaarid