Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsi
Ökoloogia Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud organismid koos
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontro
Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 199
Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. Seega on levik vä
Kõik kommentaarid