Ökoloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng.
Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile , vaatleb tervikut .
E. Haeckel 1869 – ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest.
E. Odum – teadus looduse struktuurist ja funktsoonist.
2. Ökoloogia põhimõisted.
Ökoloogia valdkonnad:
1) Organelli tase
2) Raku tase (ainurakse puhul isend)
3) Koe tase
4) Organi tase
5) Isendi tase – autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid.
6) Populatsiooni tase – demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.
7) Koosluse tase – kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.
8) Ökosüsteem – süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades.
9) Biosfäär – kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik – globaalökoloogia.
Ökofüsioloogia – hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis .
Isend – kindla genotüübiga organism.
Genet – koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed ( kloonid ).
Populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil.
Panmiktiline populatsioon e. deem – vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre.
Metapopulatsioon – alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma.
Kooslus (community) – kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus).
Ökosüsteem – (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
Bioom – sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga , tundra, savann .
3. Ökoloogilised faktorid .
Ökoloogiline faktor – aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju.
1) Abiootilised – eluta päritolu, nt. nafta , hapnik.
Biootilised – elusat päritolu, nt. toit nt. kana
2) Otsesed – saab otseselt tarbida, nt. toit.
Kaudsed – ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus.
3) Ressursid – faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi- me kõik oleme osa ookeanist , mineraalid , hapnik, teised organismid, CO2, H2O, O2
Tingimused – faktorid, mis võimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus .
Ökoloogiline amplituud e. tolerants – teatud ökoloogilise faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime.
Tolerantsuskõver – tavaliselt Gaussi kõver ( optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist.
Spetsialist e. stenatoopne org. – teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud ( kuusk ).
Generalist e. eurütoopne org. - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
Ökoloogiline nišš – (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Organismi elutegevuse intensiivsus, mis on seotud ökoloogilise faktoriga kindla reegli kohaselt. Tegu on Gaussi kõveraga, mis seob org heaolu ja vabalt valitud keskkonnafaktoriga. Sellise pildi üles joonistamisel oleme sunnitud vaatama ühte faktorit korraga, kuigi tegelikkuses asuvad organismid mitmete faktorite mõjuväljas.
Fundamentaalne nišš – tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline.
Realiseerunud nišš – see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline.
4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused.
1) Liebrigi seadus (1940) – organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor).
2) Shelfordi reegel – (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon).
5. Loodusliku valiku r- ja K- strateegid ( MacArthur ja Wilson 1962).
1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hõlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed.
2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lõimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kõigub ajas vähe; nt. inimene, tamm.
6. Ressursid.
1) Radiatsioon : taimed võtavad radioaktiivseid elemente vastu õhust ja/või mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade- ja relvade kasutuselevõtt on olukorda muutnud. Mõõdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tõusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu või on tappev . Kiirituse mõju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kõige tundlikumad on okaspuud ja kõige tundetumad samblikud ja samblad .
2) Mineraalained: kõigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P.
3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kõik peale kõrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sõltuvuses veekeskkonnast, kasvõi mõnes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse. Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal. Mineraalide ja org. ainete lahustamine . Vaata ka mullavesi ja veeringe .
4) Hapnik: hapnik limiteerib primaarset ja sekundaarset produktsiooni nii vees kui ka liikniisketes ökosüsteemides. Hapnik saab otsa kui toimub intensiivne tarbimine, kuid pole piisavat primaarset produktsiooni. Ülejääk on siis kui orgaaniline aine ladestub ( turvas ). Maismaa ökosüsteemid, mis ei ole sood , ei tooda hapnikku – bilanss on 0 – seega troopilised vihmametsad ei tooda hapnikku.
7. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kõver ei kehti).
1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni mõõdukas soolsus, võimaldab neil võrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik.
2) Temperatuur: ka väikesed kõikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad .
Soojuse allikad: otsene päikesekiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon , soojusülekanne e. konduktsioon.
Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine ), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine .
Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel : surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine.
Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 – 17,5 päeva, 30C0 – 5 päeva, 16C0 – lävi temperatuur. Kraadpäev – päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva).
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ökoloogia konspekt #1 Ökoloogia konspekt #2 Ökoloogia konspekt #3 Ökoloogia konspekt #4 Ökoloogia konspekt #5 Ökoloogia konspekt #6 Ökoloogia konspekt #7 Ökoloogia konspekt #8 Ökoloogia konspekt #9 Ökoloogia konspekt #10 Ökoloogia konspekt #11 Ökoloogia konspekt #12 Ökoloogia konspekt #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja28 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • areng
  • Ökoloogia
  • E. Haeckel 1869
  • E. Odum
  • Ökoloogia põhimõisted
  • Ökoloogia valdkonnad
  • Organelli tase
  • Raku tase
  • Koe tase
  • Organi tase
  • Isendi tase
  • Populatsiooni tase
  • Koosluse tase
  • Ökosüsteem
  • Biosfäär
  • Ökofüsioloogia
  • Isend
  • moodulitest e. võsudest
  • rametitest
  • Populatsioon
  • Panmiktiline populatsioon e. deem
  • Metapopulatsioon
  • Kooslus (community)
  • Bioom
  • Ökoloogilised faktorid
  • Ökoloogiline faktor
  • Abiootilised
  • Biootilised
  • Otsesed
  • Kaudsed
  • Ressursid
  • soolsus
  • Ökoloogiline amplituud e. tolerants
  • Gaussi kõver
  • kitsas
  • Generalist e. eurütoopne org
  • Ökoloogiline nišš
  • Fundamentaalne nišš
  • Realiseerunud nišš
  • Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused
  • Liebrigi seadus (1940)
  • Shelfordi reegel – (1952)
  • Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962)
  • r-strateegid
  • K-strateegid
  • Ressursid
  • Radiatsioon
  • samblad
  • Mineraalained
  • Vesi
  • mullavesi
  • Hapnik
  • troopilised
  • vihmametsad ei tooda hapnikku
  • Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kõver ei kehti)
  • Soolsus
  • Temperatuur
  • imetajad
  • Soojuse allikad
  • Soojuse kadu
  • Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel
  • Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos
  • Ekstreemumid
  • lahustuvus
  • pH < 3 ja > 9 on toksilised
  • väävliallikate arhebakter
  • sinivetikas
  • Muld – mõiste, füüsikaline ehitus
  • Füüsikaline ehitus
  • % - 20%
  • Vedel osa
  • Gaasid
  • Mullakate – lähtekivim ja selle murenemine
  • Lähtekivim
  • Mullahorisondid, mullaprofiilid
  • Mullahorisondid
  • Mullaprofiil
  • Organogeensed horisondid [0]
  • Huumus-akumulatiivsed horisondid [A]
  • Eluviaalsed horisondid [A]
  • Savi-akumulatiivsed horisondid [B]
  • Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B]
  • Lähtekivim [C]
  • Aluspõhi [D]
  • Hüdromorfsed horisondid [G]
  • Mullavesi, mullaniiskusrežiim
  • veeauruna
  • on rippuv kapillaarvesi
  • Mulla veerežiim
  • Mulla niiskusrežiim
  • mulla omastatav veevaru kõigub kapillaarsidemete katkemise
  • niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel
  • alla 10%
  • Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne ehk
  • piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukõver; keskkonna kandevõime
  • isendite e. moodulite arv
  • Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) – E(migratsioon)
  • Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand
  • dN / dt = rN
  • r – erikasvu kiirus
  • Pidurdav mõju
  • dN/dt = rN - γN2;
  • kus γ – liigi sisene konkurents
  • Keskkonna kandevôime
  • γ = r / K
  • Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand
  • dN/dt = rN(1 – N/K) = rN[(K-N)/K]
  • Malthuse võrrand
  • dN/dt=B-D; B=cN; D=eN; dN/dt=cN-eN=(c-e)N=rN; dN/dT=rN
  • Keskkonna kandevõime
  • dN/dt=rN(1-N/K=rN(K-N /K)
  • K- annab ette populatsiooni tiheduse ülempiiri
  • Pidurdav mõju ja sünd on ühtlane ehk mida suurem sünd, seda suurem pidurdav mõju
  • Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus
  • suremus, vanuseline suremus, “killing power”, sündimus, Deevey kõverad
  • Populatsiooni tihedus
  • R0=lxmx
  • x; lx
  • x; dx
  • Vanuseline suremus
  • Killing power
  • kx = logax – logax+1
  • x; Fx
  • x; mx
  • Deevey kõverad
  • tüüpi
  • tüüpi
  • tüüpi
  • Paljunemisväärtus
  • vx=ḧ x lt/lx x mt
  • Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon
  • paiknemine ruumis
  • ümber paigutab
  • sõltumatu teistest
  • ruum ära jaotatud
  • tihedates kogumites
  • Lõivsuhe e. trade-off
  • Levimine on kohastumus
  • Mõned seaduspärasused
  • isastel
  • Migratsioon
  • Migratsiooni liigid
  • Multiple return ticket e. kuupilet
  • One return ticket e. edasi-tagasi pilet
  • One way ticket e. ühe otsa pilet
  • Inbriding
  • Autbriding
  • Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja –3/2 astme e. isehõrenemise seadus
  • sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents
  • Konstantse saagi seadus
  • suremusest e
  • tihedusest
  • graafik: logw = logc – logN (varjus kasvav taim);
  • graafik: logw = logc – 3/2logN
  • võrdselt kahju
  • Asümmeetriline liigisisene konkurents
  • Populatsioonide vaheliste interaktsioonide liigitus
  • Neutralism e. 00 interaktsioon
  • Konkurents e. –,– interaktsioon
  • e. +, - interaktsioon
  • a) kisklus
  • c) parasitism
  • d) parasitoid
  • Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. + + interaktsioon – mõlemad saavad kasu
  • a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine
  • b) Põllumajandus
  • c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism
  • d) Sümbiontne mutualism
  • Kommensalism e. + 0 interaktsioon
  • Ammensialism e. – 0 interaktsioon
  • Konkurents
  • kahju
  • Gause reegel
  • Hutchinson
  • Tarbimiskonkurents
  • Otsene e. aktiivne konkurents
  • Näiv konkurents
  • Lotka-Volterra võrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad
  • tasakaaluseisundid
  • Võrrandsüsteem
  • dN1/dt = r1N1[(K1-N1-α12N2) / K1]
  • dN2/dt = r2N2[(K2-N2-α21N1) / K2]
  • K1/α12
  • Stabiilse kooseksistentsi tingimused
  • Plus veel: liigisisene konkurents peab ületama liikidevahelise konkurentsi
  • Kisklus. Lotka-Volterra võrrandid, süsteemi kiskja-saakloom dünaamika
  • Kisklus
  • Näkitsejad e. grazers
  • dN/dt = rN-a’PN; 2) dP/dt = ƒa’PN – qP
  • Tähistused
  • P= r/a’ = const. ja N = q/ƒa’ = const
  • Kiskja-saaklooma dünaamika
  • Saakloomade kaitsekohastumused
  • Käitumuslikud kaitsekohastumused
  • Morfoloogilised kaitsekohastumused
  • Varjevärvus
  • Segadusvärvus
  • Ehmatusvärvus
  • Hoiatusvärvus
  • a) Mülleri mimikri
  • b) Bates’I mimikri
  • Mehhaaniline kaitse
  • Füsioloogiline kaitse
  • Taimedel
  • Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid)
  • Parasitoidid
  • Nekrotroofsed parasiidid
  • Mikroparasiidid
  • Makroparasiidid
  • Rp = 1 – stabiilne
  • Rp > 1 haigus levib
  • Rp >> 1 epideemia
  • Kasvukiirus sõltub
  • Rp = LSB
  • St = 1/BL
  • pc = 1-St/S0; S0
  • Järeldus!
  • Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid
  • sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa
  • mõlemad
  • Protokooperatsioon
  • Mutualismi liigid
  • Näide 1
  • Näide 2
  • Põllumajandus
  • Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism
  • sümbioos
  • Sümbioosi liigid
  • Seenjuur e. mükoriisa
  • a) Ektomükoriisa
  • b) Endomükoriisa
  • Arbusklulaarse mükoriisa
  • Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured
  • Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus
  • laguahelas eri kliimavööndites
  • Detritivoorid
  • Lagundajad
  • Põhilised esindajad
  • Metsas lagundamise kiirus
  • Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev
  • Troopiline mets
  • Parasvöötme mets
  • Tundra
  • Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused
  • Kollektiivsed
  • Emergentsed
  • Liigifond
  • Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias
  • Clements
  • Gleason
  • Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon
  • assotsiatsioon
  • järjestamist
  • Ordinatsioon
  • Koosluste suktsessioon – mõiste, liigid, mehhanismid
  • Koosluste suktsessioon
  • tüüpi (pidades silmas eelkõige taimkatet)
  • Autogeenne
  • Allogeenne
  • Degradatiivne
  • Primaarne suktsessioon
  • Sekundaarne suktsessioon
  • r-strateeg
  • K-strateegid
  • Koosluste struktuur
  • Kliimaksi mõiste (Clements)
  • Kliimaks
  • Monokliimaks
  • Oligokliimaks
  • Primaarproduktsiooni globaalne jaotus
  • kogu primaarproduktsioon
  • puhas primaarne produktsioon
  • NPP (gC/m2a)
  • Ookeanides NPP
  • äärealadel
  • Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides
  • Meres
  • maismaal
  • Energiavoog ökosüsteemides, troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid
  • Troofiline tase
  • Püramiid
  • Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste
  • tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus
  • CE = In / Pn-1 * 100%
  • AE = An / In * 100%;
  • TLTE = Pn / Pn-1 * 100%
  • Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus
  • ja assimilatsiooniefektiivsus
  • Selgrootud
  • Selgroogsed
  • Aineringed – veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes
  • Veeringe
  • 01%
  • Süsinikuringe (ühik: g / m2)
  • Lämmastikuringe (ühik: kg / m2)
  • Fosforiringe
  • Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt
  • Kasvuhooneefekt
  • Pôhilised kasvuhoonegaasid
  • Bioloogiline mitmekesisus, selle varieerumine ruumis ja evolutsioonilises ajas
  • Rio konvektisoon
  • Bioloogiline mitmekesisus
  • putukad
  • ookeani põhi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
doc
Ökoloogia kordamisküsimused
16
doc
Ökoloogia konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
18
doc
ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
74
docx
Ökoloogia kordamisküsimused
36
doc
Ökoloogaia lühikonspekt
17
doc
ökoloogia lühikonspekt
18
doc
Ökoloogia lühikonspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !