Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused (0)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Ökoloogia
  • Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori.
  • Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv.
  • Tööstusrevolutsioon algas 1760 -1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega
  • Teaduslik-tehniline revolutsioon
  • Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad , kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina.
  • Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 1950–1975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga.
  • Keskkond on tingimuste kompleks , milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oluskeskkond, teisalt aga kõigi mõjutavate välistegurite kogum.
  • Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
  • Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
  • Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet.
  • Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega.
  • Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
  • Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
  • Bioloogiline tort – USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks.
  • Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saadalähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele.
  • Vaatlus – jälgimine, paljude uurimismeetodite aluseks
  • Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus.
  • Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
  • Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja –olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal.(otsene ja akudne)
  • Bioindikaatorisend kooslus või populatsioon vms.
  • Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
  • Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.
  • tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum, mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustatud kogum.
  • kohastumine e adaptsioon on organismide kujunemine selliseks , et see tagaks parema isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
  • Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni.
  • Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga
  • Ökotoop on taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi.
  • Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed.
  • Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir (piiriala)
  • Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.
  • Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse.
  • Integratsioon e liitumine
  • Süsteem e omavahel soeoses olevate objktide terviklik kogum
  • Biootiline- ökosüsteemi elusosa
  • Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt
  • Produtsent
  • Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest
  • Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
  • Konsumendid on heterotroofsed organismid, kes toituvad tootjate poolt loodud orgaanilisest ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima( vihmaussid , kalad, molluskid , putukad)
  • Redutsent e lagundajad on organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid(bakterid, seened)
  • Parasiit on nugiline, kes toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust.
  • Detridofaag - surnud taimede ja loomade jäänuste peale orienteerunud organismid
  • Detriit on taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed jne
  • Karnivoor on loomtoiduline loom ,eks toitub teistest loomadest.
  • Herbivoor taimetoiduline loom.
  • Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu.
  • Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele
  • Ohver on kiskja saak.
  • Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik
  • Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad
  • ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid
  • Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust.
  • Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99%
  • Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist

  • Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu
  • Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga.
  • Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse.
  • DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest
  • Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju
  • taluvusala (piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi
  • optimaalala e taluvusala
  • ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
  • Eurütoop on elupaika vähevaliv organism
  • Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism
  • Atsidofiil happelembeline taim
  • Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb
  • Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo)
  • Eutroofneon rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed.
  • Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses
  • Energiavoog on päikeseenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks.
  • energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel
  • produktsiooniefektiivsus
  • Assimilatsiooniefektiivsus
  • Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust
  • kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes.
  • potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas.
  • Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e süsteemi korrastamatuse määr
  • Negentroopia
  • Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine
  • geoloogiline aineringe
  • bioloogiline aineringes tekivad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineteks millest hiljem tekib uus elusaine.
  • suur geoloogiline aineringe satuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad.
  • väike geoloogiline aineringe hõlmab Maa pinna kivimite murenemise, murenemissaaduste kandumise tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad.
  • gaasiline tsükkel
  • setteline tsükkel
  • evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
  • Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
  • primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine )
  • sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu.
  • autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
  • allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu
  • kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
  • Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused
  • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik
  • Koaktsiad on orgamismide suhted
  • Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.
  • Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi
  • Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav .
  • Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega
  • sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis.
  • Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
  • Protokooperatsioon
  • Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
  • Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.
  • Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel.
  • Kontiinum e pidevus
  • Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus
  • Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus
  • Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus
  • Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel
  • Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus
  • Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise
  • Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad
  • Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise
  • Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis
  • Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku
  • Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
  • Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad
  • ökoloogiline nišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu
  • fundamentaalne põhinišš tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks
  • tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks
  • mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
  • Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur.
  • kunstlik valik – valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata
  • looduslik valik
  • areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal
  • endeem on liik või muu takson , mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga
  • neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi
  • paleoendeemidel on levila ahenenud
  • Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
  • taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema
  • taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema
  • maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
  • Saastumine on reostumine , mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda
  • Saasteaine e reoaine , soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine
  • Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk
  • Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja)
  • Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena
  • Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine)
  • Punktreostus on koldeline reostus , nt asulais, farmides moodustatav reostus
  • Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste
  • lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon , milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks
  • lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir
  • bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust
  • inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas
  • jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema
  • Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud
  • Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinudjäägid, mis oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused
  • ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust
  • jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine
  • Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas , mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[
  • Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam
  • Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
  • Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
  • Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli
  • Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud.
  • reovee -sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon
  • aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
  • erosioon on voolava vee kulutus , mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda
  • deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega
  • aridifikatsioon on kõrbestumine
  • olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega
  • ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga
  • masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine
  • keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid , mis katavad mullapinna üha paksema kihina
  • maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused
  • kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud
  • rahvuspark on n suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
  • Maastikukaitseala on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
  • Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
  • Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.
  • Piiranguvöönd- selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.
  • Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit .
  • Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
  • punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat
  • Seadused: Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama
  • Liebigi e miinimumi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim
  • Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes
  • Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega
  • Aljohhini reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist
  • Bergmani reegel – seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem
  • Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased
  • Allleni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail
  • Walteri reegel – kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milleskohalikud tegurid kliima muutused korvavad
Vasakule Paremale
Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #1 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #2 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #3 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #4 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #5 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #6 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #7 Ökoloogia kõik mõisted ja seletused #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 247 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor preciousone Õppematerjali autor
Ökoloogia kontrolltööks vajaminevad mõisted ja nende seletused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Põhimõisted

maastikukaitse ja ­hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10. Ökoloogia ­ teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 11. Autökoloogia ­organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. (nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat.) 12. Demökoloogia ­ populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia ­ uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14

Ökoloogia
thumbnail
12
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas

Keskkonna ökonoomika
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

põllumajandusest ja mehaanika arengule.  Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud.  Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika, mitte tehnika inimese jaoks.  Roheline revolutsioon- 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Biomass ­ laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Biootiline ­ eluskekkond (elusolendisse puutuv). Biosfäär ­ 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses ­ Maa sfäär, kus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13­14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted.

saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul ­ töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. - raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20.sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel(50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. 5. Tehnokraatia- tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Algas 1760-1780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. 5. Teaduslik-tehniline revolutsioon ­ algas 20. sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul ­ töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; raadio, televiisor, arvutid, laser jne. Need avastused tehti kõik 20. saj alguses. Hiljem on asju ainult täiustatud. 6. Tehnokraatia- käib kaasas teadus-tehnilise revolutsiooniga ning on tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitleb Kkkaitset üksnes eluKKa normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika,

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun