Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest koosneb ökosüsteem?
Kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?
Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess?

Lõik failist

1.Mis on…..? (ühe lausega)

Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed)

Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga

Aeroobne hingamine on hingamise ehk “biooksüdatiooni käigus energia vabanemise” vorm, mis nõuab hapnikku

Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses

Autotroofne organism – ( isetoituv ) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad ) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud)

Biogeotsönoos on looduslik kompleks , millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond

Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega

Bioloogiline liik – liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi

Biosfäär – sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.

Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum

Biotroof – Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil.

Detriitahel toiduahel ( laguahel ) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid .

Eutrofeerumine – veekogu toitelisuse tõus

Happevihmad – gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed

Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest

Hüdrosfäär – maakera veestikust moodustunud sfäär

Kantserogeenne aine – keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes
võib põhjustada või soodustada kasvajate teket

Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni

Kasvuhooneefekt – atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine

Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).

Kemosünteetiline bakter – bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal.

Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast , s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud.

Kommensialism – kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisel

Saprofaag – (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet

Krooniline toksilisus, kestev mürgisus

Litosfäär on maakoor , millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.

LD50 surmav doos toksilist ainet

Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega

Makrokonsument ehk fagotroofid – heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi

Mesosfäär – atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel

Mikrokonsument – peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid

Mutageenne aine – toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone

Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu.

Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad

Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.

Ökoloogiline nišš (ökonišš) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga.

Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed.

Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.

Parasitism – kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.

Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine .

Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul

Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang , autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu.

Produtsent – tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid

Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.

Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel)

Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C ning seal asub osoonikiht

Toiduahel – jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine.

Toiduvõrk – toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.

Troofiline tase –Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast.

Troposfäär – atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km)
2.(pikemalt)

Millest koosneb ökosüsteem?

Ökosüsteemkoosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nendekeskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused.Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilisedkomponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused , kusigal organismil on oma nišš.

Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib.

Mõnedeainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust,aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sainimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on näiteks lämmastikoksiid ja süsihappegaas. Kasvuhooneefekt põhinebenergia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuvenergia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenudneelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri.

Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale.

Fossiilkütustepõletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid.Needlahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mullahapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikudelemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogudehapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismideliigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad.

Atmosfääri saaste

Atmosfääriõhusaastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhusaaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri,täpsemalt troposfääri, “saaste” on seotud vulkaanidepursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne.Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ningmetallurgia ja keemiatööstusega. 90-ndate aastate jooksul heidetitroposfääri iga aasta 20 mrd tonni CO2, 150 mln tonni SO2(looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni(looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO,elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisiaineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne).

Hüdrosfääri saaste

Veekogudsaavad majapidamistest ja tööstusest tuhandeid aineid ja ühendeid,mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist jamõjutavad ökosüsteemi.
Päritolu,omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained:
•haigusitekitavad mikroobid ja viirused
•hapnikkukulutavad, oksüdeeruvad ained

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #2

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #3

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #4

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #5

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #6

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #7

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #8

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KKatariina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. · Matemaatilised mudelid ökoloogias Ökoloogilised mudelid: Piiramatud ressursid Lineaarne materjalivoog I - piiramatud jäätmed; Energia ja piiratud ressursid - Kvasitsükliline materjalivoog II - Piiratud jäätmed; Energia Tsükliline materjalivoog III. Jäätmeid ei teki. (Tööstusrevolutsiooni algetapp sarnaneb I ökoloogia tüübiga, Tööstuse areng on viinud võrdluseni I ja II ökoloogia tüübiga, Ideaalne antropogeenne materjali- ja ressursikasutus peaks olema analoogne III tüüpi ökoloogilise tsükliga.)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I kordamisküsimused

o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. KT

1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslik

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

ÖKOLOOGIA 1. KT

ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid

Ökoloogia

doc

Ökoloogia 1. töö

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

· Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid