Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

Lehes, Eduard

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid (0)

Eesti Maaülikool - Loodus - Keskkonna ökonoomika

1 Hindamata

Lõik failist

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid
Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest.
Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti , milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris ) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja.
Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega
allogeenne suktsessioon - mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
Antibioos - on bioloogiline interaktsioon , mis on ühele osapoolele surmav .
Areaal - on mingi liigi isendite esinemisala.
Aridifikatsioon - Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.
Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks.
Assimilatsiooniefektiivsus - See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia).
Atsidofiil - on happelist keskkonda (s.t väikest pH-d) eelistav organism. Atsidofiile leidub nii bakterite, arhede kui ka eukarüootide seas (nt taimed).
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest.
Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega.
Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.
Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas , mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad
Biogeograafia - on teadusharu , mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis.
Bioindikatsioon - ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit .
Bioloogiline hapnikutarve (BHT) - laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).
Bioloogiline tort - USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks.
Biomass - on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta.
Biootiline tegur - on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.
Biosfäär - ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.
Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. Mõnikord eristatakse biotoobi piires väiksemaid, mõne keskkonnateguri poolest eripäraseid osapaiku ehk merotoope
Deflatsioon - on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
Degradatsioon - on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Demograafiline plahvatus - on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel.
Demökoloogia - populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
Detridofaag - surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid ( vihmaussid , sajajalgsed, termiidid , sipelgad jt.).
Dominant - on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu[1]) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli.
Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel
Elumus - on ajavahemik , mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient ) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega.
Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki.
Endeem - on liik (või mõni muu takson ), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks.
Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid).
Erosioon - ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus , mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub
Eurütoop - mittenõudlik organism elupaiga suhtes.
Eutroofne - ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed. Enamasti peetakse mõiste all silmas eutroofseid järvi.
Fluktuatsioonid - on ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine . Sõna on kasutusel ka terminina
Fundamentaalne põhinišš - tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks
Fütomass – taimne biomass
Füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra)
Globaalne väljasuremine - on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Hajureostus - on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist (vastandatult punktreostusele)[1].. Enamasti kasutatakse mõistet veekogu või põhjaveekihi reostumisel (reostamisel) pinnase ja õhu kaudu.
Happevihm - on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.
Herbivoor - on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Heterotroof - on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid .
Hoiuala - on Eesti looduskaitseseaduse järgi kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.
Immigratsioon - ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna.
Indiviid - on üksik asi (res, Ding ), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Inimekvivalent - on ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust)[1]. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel.
Integratsioon - Integratsioon on protsess, mille käigus püütakse siduda seni ühiskonnas eraldatud gruppe (nt erineva rahvusliku või etnilise tagapõhjaga, erinevat keelt kõnelevad), neid üksteisele lähendada, nii et nad moodustaksid ühtse terviku ja tunneksid end selle ühiskonna täisväärtuslike liikmetena-
Jäätmed - on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid
Jäätmekäitlus - on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.
Kaitseala - on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Kaltsifiil - on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas.
Karnivoor - on loom, kes toitub teistest loomadest.
Kasvuhooneefekt - on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõu
Katse - ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.
Keemiline degradatsioon - Muldade hapestumine - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed.
Keskkond ehk miljöö - on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline vms.
Keskkonnakaitse - on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).
Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter , mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).
Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Kliimaks - haripunkt
Koaktsiad - organismide vastastikused suhted
Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi.
Kohastumine - on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumine on seotud geneetiliste muutustega .
Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.
Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest[1]. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad.
Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine . See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine
Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik ( geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine.
LD50 - Keskmine surmav annus
Levila - on mingi liigi isendite esinemisala.
Liigierisus - hk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus
Liik - on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav.
Lokaalne väljasuremine - taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal.
Looduskaitse - on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Looduslik valik - on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks . Teisteks evolutsiooni teguriteks on geenitriiv , geenisiire, mutatsioonid , jm.
Looduspark - on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) - on mingi teguri, aine kontsentratsiooni jne lubatud (tavaliselt seadusega määratud) sisaldus mingis keskkonnas.
Maastik - on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule
Maavara - on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara , mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Masindegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel
Mesotroofne - ehk kesktoiteline järv on järv, kus taimetoitainete hulk on suurem kui oligotroofses järvetüübis ja väiksem kui eutroofses järves.
Modelleerimine - on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Monitooring e. seire - on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul. Kõige sagedamini peetakse "seire" all silmas loodusseiret või sellele lähedast keskkonnaseiret
Mutageen - on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. utageenid võivad olla:
Mutatsioon - on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Mutualism - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus).
Mükoriisa - ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Müra - on akustikas, raadiotehnikas ja infoedastuses ilmnevad juhuslikud elektrilised v akustilised võnkumised, mis häirivad signaalide vastuvõttu. Akustilises müras põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber.
Neoendeem - on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud
Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Ohver – ehk kannatanu
Oligotroofne - ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon. Tüüpilised oligotroofsed ökosüsteemid on rabad ja oligotroofsed järved.
Olmedegradatsioon - on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine)
Olmejäätmed - on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
Omnivoor - ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga.
Ontogenees - on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast.
Osooniaugud - on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud .
Paleoendeem - kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu.
Parasiit - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest ) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Parasitism - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe
Piiranguvöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.
Populatsioon - on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis -, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Populatsioonilained - on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas)
Primaarne suktsessioon - see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine )
Produktsiooniefektiivsus - ehk energeetiline efektiivsus – produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe
Produtsent - ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks
Protokooperatsioon - on kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik.
Prügila - on rajatis , kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.[1] Prügila on ka jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed kuhjatakse kohapeal.
Punane raamat - on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta.
Punktreostus - on kindla asukohaga seotud reostus, nt tööstusettevõttest, loomafarmist vms. Punktreostusele vastandub hajureostus
Rahvuspark - on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Redutsent - surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid ( bakterid , seened, selgrootud loomad).
Relikt - on mingi objekt, nähtus või organism, mis on võrreldes endiste aegadega säilinud osaliselt (väikesearvulisena):
Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti
Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette
Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust
Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk
Reovee -sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon , mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks
Reovesi - on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes (olmereovesi) ning tööstuses ja põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi).
Reservaat - on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele (nt indiaanlased, Austraalia aborigeenid)
Roheline revolutsioon - oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt.
Saasteaine - on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline.
Saastekoormus - heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk
Saastumine - ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringeteebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda.
Sekundaarne suktsessioon - see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu.
Sihtkaitsevöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.
Stenotoop - kindlatüübilist elupaika valiv organism
Suktsessioon - on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Suremus - on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).
Sümbioos - on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Sündimus - ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Tavaliselt mõeldakse sündimuse all elussündide esinemist .
Sünergism - on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt (sünergiline mõju) suurem kui üksikmõjutuste summa (liitmõju).
Sünökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
Süsteem - on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik. Süsteemi mõiste on kasutusel praktiliselt kõigis valdkondades.
Zoomass – loomne biomass
Taastumatu loodusvara - on aine või energiaallikas , mis kasutamise tõttu väheneb ja võib ka otsa saada, kuivõrd seda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.
Taastuv loodusvara - on ökosüsteemi komponent , mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.
Taluvusala (piirid) - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda.
Tehnokraatia - ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad , kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest.
Toiduahel - on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid
Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid
Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik , see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Tööstusjäätmed - tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed.
Tööstusrevolutsioon - oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis , mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast
Urbanisatsioon – ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga.
Vaatlus - on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes – loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.-
Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis.
Väljasuremine - on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Ökoamplituud - on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse.
Ökoloogiline nišš - on ökoloogiline mõiste, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis.
Ökoloogiline püramiid - on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
Ökosüsteem - on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega . Täpsemini, ökosüsteem on mingi ala organisme ja nende keskkonda haarav suhete ja interaktsioonide võrgustik.
Ökotoksikoloogia - on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga.
Ökoton - on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline põimeala, siirdeala, piir (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana) jms.
Ökotoop - on taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoophõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #2

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #3

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #4

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #5

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #6

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #7

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #8

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #9

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #10

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #11

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eduard Lehes Õppematerjali autor

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

ökoloogia keskkonnakaitse loodus mõisted definitsioonid eksam emü Aerotank Abiootiline Aineringe Albeedo Allelopaatia Antibioos Areaal Aridifikatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused

· Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. · Keskkond on tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oluskeskkond, teisalt aga kõigi mõjutavate välistegurite kogum. · Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Põhimõisted

6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. 7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade

Ökoloogia

docx

Ökoloogia mõisted seletusega

välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Biootiline eluskekkond (elusolendisse puutuv). Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Keskkonna mõisted

 Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon – viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. Looduskaitse ning meie töö eesmärgiks on hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. Seepärast on võetud kaitse alla väga erinevaid objekte: -kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne) -hoiualad -kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid -püsielupaigad -kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne) -kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Bioloogia

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.

Bioloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted.

6. Roheline revolutsioon- toidutootmise suurendamine ja saagirohkete sortide kasutuselevõtt (väetised, pestitsiidid, niisutus) Aastal 1960 7. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. 8. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimeste elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 1. Rahvuspark maailmas loodi Yellowstoni 1872. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed , mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise , maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused

Põhimõisted

Ökoloogia mõisted seletusega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

Keskkonna mõisted

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted.

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti