Facebook Like
Hotjar Feedback

Ökoloogia eksami kordamisküsimused (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel ?
  • Kus funktsioon lõpuks läheb nulli. Katastroof ­ äkiline ?
  • Mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel ?
  • Kui optimumülesande lahendus. Semelpaaria vs iteropaaria ?
  • Kuhu langenud Detriitil olev lämmastik lahustub ?
 
Säutsu twitteris
18
  • Ökoloogia – aine, alajaotused (konspekt);
    Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset . Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide “kodu elu”. Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia
  • Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon , kooslus , ökosüsteem, bioom (konspekt);
    Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad.
    Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum.
    Kooslus : koos eksisteerivad populatsioonid
    Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda
    Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma
  • Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline nišš (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12);
    Ökoloogilised tegurid:
    *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
    *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents , parasitsim, taimtoidulisus, kisklus , amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik ( inhibiitor ) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism , kolonisatsioon .
    *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus , osoonkihi hõrenemine, üleraie jne.
    Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
    Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nišši ruumis
    Autökoloogiline nišš: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne nišš)
    Sünökoloogiline nišš: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud nišš (tegelik)
  • Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt);
    Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal.
    Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal.
  • Ressursid : radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained , vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6);
    Radiatsioon ehk valguskiirgus . PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk siis mida taimed neelavad (u 44% Maale jõudvast päikesekiirgsest). See kattub inimesele nähtava valguskiirgusega.
    Taimed vaevlevad praegusel ajal CO2-e vaeguses. Kogu hapnik, mis atmosfääris on, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse süsinuku küljest jõuga ära. Kliima kujunemine on süsihappegaasi funktsioon.
    Mineraalsed toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingi teatud elemendid, mida nad kindlasti vajavad, et elutegevus saaks normaalselt toimida.
    Vesi- kõik organismid sisaldavad vett ja vajavad vett elutegevuseks.
    Hapnik on ressursiks nii loomadele kui ka taimedele. Seda vajatakse hingamiseks.
  • Tingimusfaktorid: temperatuur, pH (konspekt, Begon et al. 2.1-2.10);
    Temperatuur on väga otsene ja oluline elu võimaldav eeltingimus: elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Nt kõigusoojastel oleneb sellest arengukiirus . Temperatuurist sõltub ka kliima.
    Vee ja pinnase pH: ph mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Nt on kahjulik väga happeline pinnas, sest siis sisaldab see selliseid ioone, mis on taimedele (taime juurtele ) toksilised. Samuti oleneb pH-st see, kuidas erinevad ained vee lahustuvad ja on seega taimedele kättesaadavad. Happelises keskonnas on nt mürgised ained (nt alumiinium ) väga liikuv ja seega ohustab taimi.
  • Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus ;
    Fenotüüpiline plastilisus – ühe genotüübi piires erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonnast.
  • Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
    Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused . Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles esindatud aine oleku kolm faasi- tahke, vedel ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalosa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent , mullatekke ja –aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine.
  • Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
    Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu).
  • Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)*
    Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilsie koostise ning morfoloogia poolest. Eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutuumatu lähtekivimini on mulla profiil , mis peegeldab mulla ehitust. Viimast iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused on tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid, suletiset jm.
  • Mullavesi , mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
    Vesi mullas on sama vajalik, kui meile on vajalik veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ja lahkumist mullas iseloomustab mulla niiskusrežiim. See on nähtuste kompleks , mis sõltub paljudest tingimustest ja mille täpseks arvestamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi.
  • Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi (konspekt, Begon et al. 3.8);
  • essentsiaalsed (koheselt vajalikud)
  • täielikult asendatavad
  • komplementaarsed
  • antagonistlikud
  • Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ;
    Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust.
    Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter , mis iseloomustav vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni9 arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ökosüsteemis ajas konstantne , kuid looduses kõigus see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , kiskjad , toit, varjupaikade olemas olu jt.
    Erikasvukiirus on biootiline potensiaal , mida tähistame väike r-ga. See nätiab, kui palju on võimeline populatsioon potensiaalselt nendes tingimustest järglasi tootma ehk siis kasvama.
  • Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus , suremus , vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid (konspekt, Begon et al. 4.5.1-4.6.2);
    Populatsioonitihedus näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale. Puhas kasvukiirus annab aimu , kui kiiresti on populatsioon võimeline kasvama, st kui suur on järglaste arv. Elumus ehk ellujäämus näitab seda, kui mitu järglast on võimeline üks emane indiviid populatsioonile andma. Kui see on suurem kui null siis toimub kasv ja kui väiksem kui 1, siis kahanemine. Suremus näitab, kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu. Vanuseline suremus on eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse. Paljunemisväärtus on demograafiline parameeter ja see näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast . Samuti kui väärtulikud on mingis eri vanuses olevad populatsiooni liikmed. Viljakus näitab, kui palju on populatsioon võimeline antud aja hetkel kasvama.
  • Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon (konspekt, Begon et al. 5.1-5.7.5) ;
    Poppulatsioonide levik on isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine. Esimene põhjustab samas teise. Levik saab olla kas juhuslik (isendite paiknemine on sõltumatu), regulaarne (korrapärane ja kindlalt jälgitav) või agregeeritav (kokkukoondunud, moodustatakse kogumikke). Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes on levimine migratsioon, st suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus . Ilma selleta ei saaks organismid hakkama. Spetsiaalne kohastumus ruumis ümberpaiknemiseks on dispersal syndrom , aga on ka liike, kellel see kohastumus puudub ja nad levivad ilma selleta.
    Migratsooni on kolme tüüpi: 1. perioodiline kohavahetus nn pendelränne. Nt lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne. 2. nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Nt vastsed ja valmikud . 3. üheotsa pilet, rännatakse kusagile ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad .
  • Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents (konspekt, Begon et al. 6.13, 6.11);
    Liigisisese konkurentsi põhjustab mingi ressursi puudus. Näiteks toidunappus. Selleggi vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmetriline konkurents tähendab seda, et indiviidide arv muutub sümmeetriliselt. Kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid üheselt. Asümmeetrilise konkrentsi puhul on mingi grupp eelistatum kui teine. Näiteks ressurisi juurde saamisel saavad selle kätte enne nooremad ja tugevamad, seega kasvab nende indiviidide arv.
  • Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus (konspekt, Begon et al. 6.13);
    Konstantse saagi seadus:
    Taimekoosluse eeldused: a) summaarne lehe pind maapinna kohta on konstantne. Summaarse lehe pinna tähistame L-ga. L= const . λ on ühe taime lehtede pind, N- taimede arv, L=λN=const. B) λ=aD2a, kus a on mingi koefitsent. Lehe pind on taime diameetri funktsioon. Koefitsent näitab mitme kordsed taime lehed on. C) kaks erinevad kuju: I taime kaal on ka taime diameetri ruutfunktsioon . Kaal sõltub diameetrist- W=bD2 II W=bD3
    Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused: avaldame kaalu W=b(L/a)2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L on konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga. Konstanse saagi seadus näeb siis välja selline: W=cN-1 ehk wN=const.
    Isehõrenemise seadus avaldub kujul: W=b(L/a)3/2N-3/2 ehk siis W=cN-3/2
  • Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);
    • OO – neutralism
    • -- konkurents
    • + + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon )
    • + 0 kommensialism (laguahelaga seotud)
    • -O amensialism ( elevant astus sipelgapessa)
    • + - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti… (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema)

  • Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid , Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6)
    Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nim liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad , st ühine limiteeriv ressurss. Konkrentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, is samuti võib ilmneda nii liidisisesena kui ka liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonišis (s.o. konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine . Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus .
    Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nisš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb , on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ökoloogia eksami kordamisküsimused #1 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #2 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #3 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #4 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #5 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #6 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #7 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #8 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #9 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #10 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #11 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #12 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #13 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #14 Ökoloogia eksami kordamisküsimused #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariann3 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksamiküsimuste vastused
    Ökoloogilised tegurid , Ökoloogia , genet , ramet , kloon , Mullateke , mullavesi

    Mõisted

    ökoloogia, ökoloogia, ökoloogia põhimõisted, radiatsioon, kliima kujunemine, fenotüüpiline plastilisus, muld, mineraalosa, mullateke, populatsiooni kasv, keskonna kandevõime, erikasvukiirus, vanuseline suremus, paljunemisväärtus, poppulatsioonide levik, migratsooni, nn edasi, lehe pind, lõtv, mutualism, nt mutualismiga, kiskja, sellel süsteemil, parasitism, parasiit, mikroparasiidid, makroparasiidid, obligatoorsd, fakultatiivsed, mikro, laguahel, taimekooslused, kooslus, suktsessioon, kliimaks, allogeenne, sekundaarne, monokliimaksi teooria, sõltuvalt niiskustingimustest, biodiversiteet, funktsionaalne mitmekesisus, globaalselt, vastavad enam, protistid, wallace, pooluste lähistel, log s, evapotranspiratsioon, evaporatsioon, grime kõver, küür, kumulatiivne diversiteet, kumulatiivne diversiteet, suktsessiooniline aeg, sekundaarne, evolutsiooniline aeg, homogeenne, kõikides laikudes, dominantsust võib, diversiteediindeksid, diversiteedi indeks, gini, haruldane liik, wallace, macarturi, koosluse kujunemine, makawi järves, häiring, häiringud, häiring, unikaalsed liikid, liigifond, niširuum, päiskivi, päiskivi, päiskivi liik, globaalsest vaatevinklist, kohasus, looduslik valik, allokatsioon, kohasus, iteropaaria, senelpaaria, lõivsuhe, allomeetriline seos, elukäigutunnus, isaseid, hapodiploidia, hermafrodiidid, monogaamia, vanemhool, polügaamia, pea eranditult, händikäp, lõvi lakk, lõvi, mcarthur, upwelling, ookeani kõrbetes, hingamine, püramiidi otsas, toiduvõrgustik, aineringed, hüdroloogiline tsükkel, organismidest, nh3, lämmastikusoolad, ökosüsteemide n, fosfori ringe, fosfori ringes

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    13
    doc
    ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused
    11
    doc
    Ökoloogia kordamisküsimused
    16
    doc
    Ökoloogia konspekt
    2
    doc
    ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED-kevad 2012-a
    9
    doc
    ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun