suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik
Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi: 1) mehhaaniline migratsioon; 2) veemigratsioon ehk migratsioonvee abil keemiliste elementide migratsioon lahustunud kujul; 3) õhumigratsioon ehk migratsioon õhu abil; 4) biogeenne migratsioonkeemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioonkeemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. o Biogeenidbiogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid: fosfori- ja lämmastiku- o ühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad).
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt. liudsamblik Lecanora conizaeoides kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Samblike olemasolu põhjal koostatakse õhusaastekaarte (enamus samblikke ei talu saastunud õhku, nt. habesamblik). b) kaudne bioindikatsioon e
Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega) Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal. Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse"
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke. 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine 1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed katastroofiliste sündmuste (tulekahju, haigused) puhuks. Kaudsed põhjused Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus Looduslikud katastroofid
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse
putukad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Kuumad punktid on piirkonnad, kuna on suur liigirikkus ja suur endeemide rohkus. Nt: Himaalaja, Sri Lanka, Tansaania, Amazonase vihmametsad, Hawaii. 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Stabiilses keskkonnas suureneb populatsiooni arvukus tavaliselt kuni keskkonna kandevõime piirini, pärast seda tasandub keskmine sündimus võrdseks keskmise suremusega ning populatsioon enam ei kasva. Reaalses populatsioonis aga ei anna iga isend keskmise sündimuse tasemega võrdselt hulgal järglasi – ta ei pruugi neid üldse saada või saab vähem või rohkem. Demograafilised muutused hakkavad liigile märgatavat mõju avaldama, kui populatsioon langeb alla 50 isendi. Kui arvukus mingil aastal suure suremuse või väikese sündimuse tõttu langeb, on väiksemaks jäänud populatsioon järgnevatel aastatel demograafiliste kõikumiste suhtes veelgi tundlikum
(haigustekitajad, kisklus) nt Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsioonide tihedus populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta, sõltub sündimusest, suremusest, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest. Populatsiooni tihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlusest keskkonnategurite suhtes nt 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti seega 40/4 = 10 isendit/ha. 12. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver.
komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International ● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: ● Europarc ● Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: ● Eestimaa Looduse Fond ● Eesti Roheline Liikumine ● Eesti Ornitoloogiaühing ● Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. ● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
Niikaua kui liigitekke kiirus on võrdne või suurem väljasuremise kiirusest, jääb bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning
· Vee ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine põhjavee kvaliteedi ja veelustiku langus. · Jäätmete kasv-keskkonna saastamine, ohtlike jäätmete korrastamatus · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sh,kaitsealade ja liikide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) 5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
Kaks viimast on ökosüsteemi tüübid. Kui hoiame järved puhtad, saavutame floora ja fauna haruldaste liikide kaitse. Koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitseks, uurimiseks ja tutvumiseks kasutatakse kaitsealasid. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; programmiala Kaitsealadel toimub kaitsekorra kehtestamine vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd; programmiala üldvöönd Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi uurimiseks. Eesti rahvuspargid: Lahemaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark ja Soomaa Rahvuspark Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitse ala. Looduslike
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat
Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: Europarc Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu
· Hädavajalik rändliikide kaitse · Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes · Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele · Aitab oliliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule. Juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses Organisatsioonid : Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud rahvaste organisatsioon, Euroopa nõukogu ja UNESCO 2) KONVENTSIOONID RAMSARI KONVENTSIOON linnud märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Ühinenud 157 riiki. Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. WASHINGTONI KONVENTSIOON loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigiast riiki.
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos
WWF( maailma looduskaitse fond) Greenpeace, ELF, JUCN (maailma looduskaitse liit) 21. Mis on traditsiooniline looduskaitse ja milliseid meetmeid varem enamasti kasutati? Looduskaitse põhimõtted (19 20 saj. algus), mille alusel võeti kaitse alla üksikuid loodusobjekte. ( puud, taimed, mäed, künkad, astangud) Aastatega jõuti aga arusaamadele, et kaitsta tuleks hoopis looduslikke elupaiku, et säiliks looduslik kooslus. 22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2
kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 35. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 36. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 37. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. 24) Eurütoop-elupaika vähevaliv(organism). Eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop-elupaigatruu, kindlattüübilist elupaika valiv, kindlas bitoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 25) bioindikatsioon-keskkonnaseisundi ja olude muutumise isel. Organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhja. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon. A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik,
inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Ramsari konventsioon linnud, märgalad, Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine
(Erijuhud: park, arboreetum ja puist) Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Nt. Linnualad, loodusalad. Kaitsealune liik- nt.rabapüü. taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Liigid jaotatakse: I kategooria (rangeim) II kategooria III kategooria Püsielupaik- väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; • lõhe või jõesilmu kudemispaik; • pruunkaru talvitumispaik; • jõevähi looduslik elupaik; • mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt– teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
