Ökoloogia eksam 2017 (0)

5 VÄGA HEA
 

1. Ö koloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud . Populatsioon ,
kooslus , ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees.
< strong >Ökoloogia mõiste - Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi
suhteid.
Ökoloogia teadusharud
Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi
suhteid
Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja
keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid
ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia - uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid
ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia - uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia - uurib Maad kui terviklikku süsteemi
elukeskkonnana Üldökoloogia - uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis
kehtivad kõigil tasandeil

Populatsioon - sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas
elupaigas (ristuvad omavahel).
Kooslus (biotsönoos)– on kõik elusolendid , kes elavad kindlal ajal kindlas
elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid , kes elavad koos mingil
piiritletud territooriumil Ökosüsteem - on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta
keskkonnaga. Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna
ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel
toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Biosfäär - on kogu maakera elukeskkond(Maad ümbritsev elu sisaldav kiht). Kõik
ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem
tase. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem planeedil Maa.
Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine
 Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon e geokeemilise
keskkonna bioloogiline reguleerimine.
 Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude
stabiilsus Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres .
 Reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu)
 Kontrollib ja keskmistab temperatuuri
Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna
funktsioneerib kui elav organism.
2. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse
organiseerituse tasemed . Eluslooduse süstemaatika.
Kõikide elusorganismide ühised tunnused:
1. Koosnevad rakkudest
Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused
2. Kõikidel elusorganismidel on aine- ja energiavahetus
3. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad
4. Kõik elusorganismid paljunevad
5. Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv
sisekeskkond
6. Kõik elusorganismid on keerulised
90% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ökoloogia eksam 2017 #1 Ökoloogia eksam 2017 #2 Ökoloogia eksam 2017 #3 Ökoloogia eksam 2017 #4 Ökoloogia eksam 2017 #5 Ökoloogia eksam 2017 #6 Ökoloogia eksam 2017 #7 Ökoloogia eksam 2017 #8 Ökoloogia eksam 2017 #9 Ökoloogia eksam 2017 #10 Ökoloogia eksam 2017 #11 Ökoloogia eksam 2017 #12 Ökoloogia eksam 2017 #13 Ökoloogia eksam 2017 #14 Ökoloogia eksam 2017 #15 Ökoloogia eksam 2017 #16 Ökoloogia eksam 2017 #17
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myrsik Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukord

  • Liigid võivad olla
  • Kosmopoliitsed
  • Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed
  • Endeemsed
  • Katkelised
  • Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
  • Neutralism
  • Amensalism
  • Konkurents
  • Parasitism
  • Kisklus
  • herbivoorlus)
  • Allelopaatia
  • Kommensalism
  • Protokooperatsioon
  • Mutualism
  • NÄITEKS

Teemad

  • Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon
  • kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees
  • Ökoloogia mõiste
  • Ökoloogia teadusharud
  • organismiökoloogia)
  • populatsiooniökoloogia)
  • koosluste ökoloogia)
  • Geoökoloogia
  • uurib maastiku mõju kooslustele)
  • Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega
  • Globaalökoloogia
  • Üldökoloogia
  • Populatsioon
  • ristuvad omavahel)
  • biotsönoos)
  • kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil
  • piiritletud territooriumil
  • Ökosüsteem
  • Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna
  • ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel
  • toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga
  • Biosfäär
  • e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine
  • Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna
  • funktsioneerib kui elav organism
  • Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse
  • organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika
  • Kõikide elusorganismide ühised tunnused
  • Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused
  • Elusorganism – toitub, reageerib, areneb, kohaneb, paljuneb
  • Eluslooduse organiseerituse tasemed: aatom, molekul, makromolekul
  • organell, rakk, kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, liik
  • kooslus, ökosüsteem, maastik, biosfäär
  • Molekul-organell-rakk-kude-organ-organsüsteem-organism-populatsioon-liik
  • kooslus-ökosüsteem-biosfäär?
  • Eluslooduse süstemaatika
  • Domain)
  • Kingdom)
  • Phylum)
  • Class)
  • Order)
  • Family)
  • Genus)
  • Species)
  • TAKSON
  • Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning
  • loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad
  • tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste
  • muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš
  • Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele
  • NT TUULEKÜLM
  • Kohastumine ja kohanemine
  • Kohastumine
  • evolutsiooniline adaptatsioon
  • Adaptatsioon – organismide ehituse või talituse kujunemine selliseks, et see
  • tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise
  • laps kohaneb lasteaias)
  • Limiteerivad tegurid
  • Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele
  • Reguleerijad on organismid, kes on võimelised
  • säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena
  • Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda
  • Taliuinak
  • Ainevahetus
  • intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur
  • langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele
  • Tarduni e letargia
  • Suveuni
  • Anabioos
  • Ökoamplituud
  • Ökonišš
  • Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine
  • Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid
  • ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja
  • levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid
  • Populatsiooniökoloogia
  • Populatsioonide määratlemine
  • Geograafiline populatsioon
  • Ökoloogiline populatsioon
  • Lokaalpopulatsioon
  • Populatsiooni iseloomustavad tegurid
  • Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime
  • Eksponentsiaalne kasv
  • Logistiline kasv
  • Keskkonna kandevõime
  • e keskkonnamahutavus
  • *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke
  • populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei
  • ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse
  • Populatsioonide tsüklilisus
  • Areaal
  • ruumilised)
  • Liigid võivad olla
  • Levik
  • Elustrateegiad K ja r strateegia
  • K strateegia
  • r strateegia
  • NT KALA
  • Metapopulatsioon
  • Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e
  • abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik
  • Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle
  • vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid
  • Kliimakskooslus
  • uurib koosluste ja
  • keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)
  • Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid
  • Mõiste
  • Liik 1
  • Liik 2
  • herbivoorlus)
  • Koosluse mitmekesisus
  • Liigiline
  • Struktuurne
  • suuruseline
  • funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus)
  • ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid)
  • ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur)
  • Geneetiline
  • Dominantliik
  • Servaefekt e ökoton
  • Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid
  • Suktsessiooni vormid
  • Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus
  • vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas
  • Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab, kust esialgne kooslus on mingil
  • põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud
  • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid
  • nagu pinnase kihistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms
  • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima
  • maakerge, setete kuhjumine lammidel jms
  • Koosluste taastumine e demutatsioon
  • Kliimakskooslus
  • väga aeglase arenguga kooslus
  • mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud
  • Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökonišš. Maismaaökosüsteemid
  • Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom
  • Maismaaökosüsteemid
  • Mereökosüsteemid
  • Upwelling’u
  • Mageveeökosüsteemid
  • Bioom
  • Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused
  • Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees
  • Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta
  • keskkonna
  • Energia liikumine ökosüsteemis
  • Termodünaamika seadused
  • Termodünaamika I seadus
  • Termodünaamika II seadus
  • Energiavood biosfääris
  • Maa energiabilanss
  • Fotosüntees
  • Rakuhingamine
  • Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna
  • Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid
  • Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar
  • bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi
  • omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi
  • tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel
  • Toiduvõrgustik. Konsortsium
  • Autotroofid
  • Heterotroofid
  • Tootjad
  • Tarbijad
  • Lagundajad
  • Parasiidid
  • Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon
  • Primaarproduktsioon
  • Sekundaarproduktsioon
  • Brutoproduktsioon
  • Netoproduktsioon
  • Spetsialistid ja generalistid
  • Spetsialistid e monofaagid
  • Generalistid e polüfaagid
  • Herbi-, omni- ja karnivoorid
  • Bioproduktsioon
  • Ökoloogilise püramiidi tüübid
  • Troofilised tasemed ja tarbimisastmed
  • Troofiline tase
  • Troofiline tase
  • Troofiline tase
  • Troofiline tase
  • Toiduahel
  • Toiduahela I tase – autotroofid
  • II tase – fütofaagid
  • III ja järgnevad tasemed – zoofaagid
  • Toiduvõrgustik
  • Konsortsium
  • taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat)
  • Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid
  • Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed
  • Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe
  • on keemilised elemendid, mis moodustava organismi
  • elementaarkoostise
  • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks
  • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi
  • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi
  • Põhibioelemendid
  • H, C, O, N, P
  • Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud
  • nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine
  • Makrobioelemendid
  • Mikrobioelemendid
  • Aineringed
  • Veeringe
  • Geoloogiline ringe
  • C-ringe
  • SÜSINIKURINGE
  • Gaasid: CO
  • Mineraalid: CaCO
  • CaMgCo
  • FeCO
  • süsinikuringes väheaktiivne)
  • Orgaaniline süsinik: süsivesikud, rasvad, valgud, nukleiinhapped
  • aminohapped jne
  • % süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% on aktiivses
  • ringluses
  • Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus
  • hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO
  • Nitrifikatsioon
  • Denitrifikatsioon
  • N-ringe
  • Lämmastikuringe
  • P-ringe
  • Fosforiringe
  • Varud peamiselt kivimites
  • Fosfor on
  • Oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA)
  • Oluline komponent rakumembraanides
  • Oluline komponent luudes ja hammastes
  • Osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana
  • S-ringe
  • Väävliringe
  • Varud maakoores kips (CaSO
  • ja püriit (FeS
  • veekogudes sulfaat
  • S ja S
  • Mullas sulfaat, atmosfääris vääveldioksiid (SO
  • Väävel on
  • Oluline komponent mitmetes aminohapetes
  • Osaline bakteriaalses ainevahetuses

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
doc
74
odt
8
docx
11
docx
18
doc
17
doc
13
doc
11
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto